[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kõrend : kõrendi : kõrendit 'ritv, pikk rõhtpuu; pikk kõhn, vibalik inimene'; mrd 'vesikiil; (mitm) kaelkoogud'
● vadja kõrõta 'kaelkoogud', kõrõ '(vesi)kiil'
soome korento 'kandepuu, kaelkoogud; latt, ritv; kiil (putukas)'
isuri korenda 'kaelkoogud'
Aunuse karjala korendo 'kaelkoogud'
lüüdi korendo 'kaelkoogud'
vepsa kore͔nd 'kaelkoogud; kepp, mille abil loputatakse pesu'
Võib olla tuletis samast tüvest, mis sõnas kõre1.

ling : lingu : lingu 'kiviviskevahend; silmus'; mrd 'kaevuvinn'
○ link
← alggermaani *slingwan-, *slingwōn-
vanaislandi slyngva 'viskama, paiskama'
vanarootsi sliunga 'viskama, paiskama', sliunga 'viskeling'
vanainglise slingan 'põimuma, väänduma'
● liivi ling 'ling; kaelkoogud'
vadja linkku 'nööpauk', klinkku 'silmus, aas (ka rõivastel)'
soome linko 'ling'

paar3 : paari : paari mrd 'aampalk, tala; kaelkoogud hrl koos nende otsas olevate ämbritega'
On arvatud, et kandetalade ja -riistade nimetus on laenatud mõnest germaani keelest, allikaks tüvi, millel on kandmise tähendus, ← alamsaksa bore, bare 'kanderaam, surnuraam', boren, baren 'tõstma, kandma' või ← vanarootsi bār 'kanderaam', tõenäoliselt alamsaksa keelest. Teisalt võib olla sama tüvi mis paar2.

õlp : õlba : õlpa 'riidepuu'
Tekkinud tüvede koondumisel liitsõnast õlgpuu(d), õlg1, puu. Murdesõnal õlpad, õlped (mitm) on tähendus 'kaelkoogud', kirjakeeles võeti tüvi uues tähenduses kasutusse keeleuuenduse ajal.