[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kabi : kabja : kapja 'teatud taimtoiduliste imetajate varba otsa ümbritsev ja kaitsev kõva nahamoodustis'
● liivi käbā 'kabi'
vadja kabja 'kabi; sõrg'
soome kavio 'kabi'
isuri kabja 'kabi'
Aunuse karjala kabju 'kabi; sõrg'
lüüdi kabď(e), kabju, kabje 'kabi'
vepsa kab́j 'kabi'
? saami guobir 'sõrg; (kõrvamärgi) haru'
On oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χāfa-z, mille vasted on vanaislandi hófr 'hobusekabi' ja vanarootsi hōv(er) 'hobusekabi', kuid see on häälikuliselt kaheldav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kabe 'hobusekabi'.

kapukas : kapuka : kapukat 'sokk, poolsukk, lühikese säärega jalakate, mida kanti koos sääristega'; mrd 'karvased jalad (hobusel, kanal)'
○ kapak, kapatsi, kaps, kapus, kaput
◊ kapetas
← vene kopýto 'kabi; sõrg'
On oletatud, et vene kopýto on varem tähendanud ka 'sukk' (vrd vanavene kopytĭce '(pool)sukk'), kuigi seda tähendust tänapäeva keelest ei ole registreeritud. Eesti keelest on laenatud soome mrd kapukka, kapukas 'lühike sukk' ja võib-olla ka vadja kaputta 'sokk; sukk', kaputti 'suss; kapukas'.

küüs : küüne : küünt 'inimese sõrme v varba lõpplüli selgmist osa kattev plaatjas sarvmoodustis'; mrd 'kae'
○ lõunaeesti küüdś
◊ küünis
● liivi kīņtš 'küüs'
vadja tšüüsi 'küüs'
soome kynsi 'küüs; küünis'
isuri küns 'küüs'
Aunuse karjala künzi 'küüs'
lüüdi küńďž́ 'küüs'
vepsa künź 'küüs'
saami gazza 'küüs; kabi; sõrg'
ersa kenže 'küüs; kabi; sõrg'
mokša keńžä 'küüs; kabi; sõrg'
mari küč́ 'küüs; kabi; sõrg'
udmurdi giži̮ 'küüs; kabi; sõrg'
komi gi̮ž 'küüs; kabi; sõrg'
handi kŏš 'küüs'
mansi kwons 'küüs; küünis'
? neenetsi χada 'küüs; küünis'
? eenetsi koza 'küüs; küünis'
? nganassaani kәtu 'küüs'
? sölkupi k͔atә 'küüs; kabi; sõrg'
? kamassi kåda 'küüs; kabi; sõrg'
? matori kada 'küüs; kabi; sõrg'
Soome-ugri või uurali tüvi.