[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

joovastama : joovastada : joovastan 'purju panema, joobnuks tegema; vaimustusse viima, väga kaasa kiskuma' jooma

kaas : kaane : kaant 'mingi eseme (eraldatav) ülemine, avaust sulgev osa; tugevamast materjalist katteleht raamatu vms kummalgi poolel'
◊ katma, katt
● liivi kōņtš 'kaas'; kattõ 'katet paigutada; katteks olla, varjata'
vadja kaasi 'kaas; (söögi)laud'; kattaa 'katet paigutada; lauda katta'
soome kansi 'kaas; (laeva)tekk'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; katteks olla; hõlmata, vajadusi rahuldada; lauda katta'
isuri kans '(söögi)laud'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; lauda katta'
Aunuse karjala kanzi 'kaas'; kattua 'katust teha; katet paigutada; (kaardimängus) tappa'
lüüdi kattada 'katet paigutada; katust teha; matta (surnut)'
vepsa katta 'katet paigutada; katust teha; katteks olla'
saami goavdi 'eenduv v seinteta postidele toetuv katus'
ersa kundo 'kaas; kasvulava'
mokša kuna liitsõnas śeľməkuna 'silma sisenurk, silmalaug'
mari komδə̑š 'kaas'
komi kud liitsõnas śin-kud 'silmalaug'; ki̮d liitsõnas kud-ki̮d 'laastukorvi kaas'
Läänemeresoome-permi tüvi. katma on läänemeresoome tuletis tüve varasemast kujust *kant(e)-, tuletusliite lisamisel on tüvi lihtsustunud (*kant-ta- > katta-); lüüdi murdes ja vepsa keeles esinebki tüvi ainult selles tuletises. katt on sellest tegusõnast kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kannel.

kaasa : kaasa : kaasat 'üks abielupool teise abielupoole suhtes' kaasas

kaasas '(kellegagi) koos; (endaga) ühes (võetuna)'
◊ ka, kaasa, kah, kas
← alggermaani *χansā
vanaülemsaksa hansa 'kaaskond, rahvahulk'
keskülemsaksa hanse 'kaubandusselts'
gooti hansa 'rahvahulk, sõjasalk'
● liivi ka 'ka, samuti', kōz sõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kaasa 'kaasa; kaasas', kaa(s) 'ka, samuti'
soome kanssa 'koos, ühes, kaasas; ka(h)', kansa 'rahvas'
isuri kansa 'rahvas'
Aunuse karjala kanzu 'rahvas, rahvahulk; perekond; kaaslane, selts(iline); koos, kaasas', riśťikanzu 'inimene'
vepsa kanz 'perekond'
On ka peetud soome-ugri tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guos'si 'külaline' või saami gázzi 'seltskond; leibkond; kamp' (need võivad olla ka läänemeresoomega rööpsed germaani laenud), udmurdi kuz 'paar' ja komi goz 'paar'. ka, kah ja kas on kujunenud vanas kirjakeeles registreeritud kaassõna kaas lühenemisel. Samast sõnast lähtub kaasaütleva käände lõpp -ga. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi kas 'kas' (← kas). Vt ka kaasik2 ja kaavitama.

kaavitama : kaavitada : kaavitan 'kaasa aitama'
1920. aastatel loodud tehistüvi, moodustatud tüvede koondamisel sõnaühendist kaasa avitama, kaasas ja abi1.

kahetsema : kahetseda : kahetsen 'millegi pärast tuska, rahulolematust tundma, midagi olematuks soovima; millestki kahju olema; kellelegi kaasa tundma' kahju

kalavinski : kalavinski : kalavinskit 'omaaegne säärsaabas'
○ kalaven(t)ski, kalavintsi, kalavin(t)ska, kalavin(t)sik
← vene gólovy, golóvki (mitm) '(jalatsi) pöiad'
Laentüvele on lisatud venepärane liitelaadne element -vinski. On ka arvatud, et laenuallikaks on isikunimest Golovin tuletatud omadussõna vene golovinskie 'Golovini'. Kuna puuduvad tõendid, et Vasknarvas elanuks sellenimeline kingsepp, nagu on väidetud, siis ei ole see usutav. Sõna ulatuslikule levikule murretes võib olla kaasa aidanud rahvaetümoloogiline tõlgendus: kalavinskid on eelkõige kalamehesaapad.

kannel : kandle : kannelt 'trapetsikujulise puust kõlakastiga sõrmedega mängitav Läänemeremaade rahvuslik keelpill'
? ← balti
leedu kanklės (mitm) 'kannel'
läti kokle 'kannel'
● liivi kāndal, kāndla 'kannel'
vadja kannõl, kannõla, kantõlõ 'kannel'
soome kantele, kannel 'kannel'
isuri kannel 'kannel'
Aunuse karjala kandeleh 'kannel'
lüüdi kandale͔h, kande͔le͔h 'kannel'
vepsa kandel 'kannel'
On ka oletatud, et sõna on läänemeresoome tuletis kas tüvest kaas või kand, balti sõna oleks sel juhul läänemeresoome keeltest laenatud. Veel on oletatud, et sõna on slaavi laen, ← algslaavi *gondtlĭ, mille vaste on vene gúsli 'gusli, kandletaoline vene rahvapill'.

katma : katta : katan 'mingi aine v esemega pealt, väljastpoolt kaitsma v varjama; varjavaks v kaitsvaks kihiks olema; söömiseks ja joomiseks vajalikku lauale paigutama; üle kostma, summutama' kaas

katt : katu : kattu 'haiguste puhul suuõõnes tekkiv valkjas kiht' kaas

kee2 : kee : keed 'köie keere, säie'
Tõenäoliselt tüve kesi variant, mitmuse nimetava vormist keed moodustatud uus ainsuse nimetava vorm. Murretes tähendab kesi ka 'köie keere'. Uue nimetavavormi tekkele on võinud kaasa aidata rahvaetümoloogiline seostamine sõnaga kee1.

kriska : kriska : kriskat 'siibri aset täitev kaas ahjulõõris'
○ kriiska, krõska, riiska
← vene krýška 'kate, kaas; luuk; klapp'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi grisk, krīsk 'kriska'.

ligi 'lähedal(e), juures, juurde; kaasa, kaasas; peaaegu'
◊ liitma
● vadja litši 'lähedal; lähedale; lähedalt; umbes'
soome liki 'lähedal; lähedale; peaaegu'
isuri ligi 'lähedal'
karjala likilihah 'kõrvuti'
saami lahka 'lähedal, lähedale, lähedalt'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tuletises liitma on g vaste vokaalide vahelt välja langenud.

nõjatama : nõjatada : nõjatan 'millegi v kellegi vastu asetama v toetama; end millegi v kellegi vastu toetama'
◊ naaldama, najal
● liivi no’jjõ 'end millegi vastu toetada', no’jjõ 'najale'
vadja nõjautta 'millegi vastu asetada v toetada', nõjalla 'najal, toel; abil, varal; kõrval, ääres, lähedal, ümber'
soome nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalla 'põhjal, najal, varal', noja 'tugi'
isuri nojahtaa '(järsku) millegi vastu asetada v toetada', nojal(laa) 'najal'
Aunuse karjala nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalleh 'najal; kaldu; lamandunud (vilja kohta)'
lüüdi nojaduda 'millegi vastu asetada v toetada'
vepsa nojazuda 'millegi vastu asetada v toetada'
Läänemeresoome tüvi. Esineb enamasti ainult kaas-, määr- ja tegusõnades, iseseisva nimisõnana on tuntud vaid soome keeles (noja). Sõnas najal on tüvevariant, kus esisilbi vokaal on muutunud a-ks (arvatavasti teise silbi a mõjul). Tuletises naaldama on tüves j vokaalide vahelt kadunud.

pelt : peldi : pelti 'siibri aset täitev kaas ahjulõõris; ettetõstetav ahjuuks'
← baltisaksa Spelte 'ahjusiiber ahjuvõlvi ja ahjulõõri vahel'

raadama : raadata : raadan 'maad metsast ja võsast puhastama, kultuurmaaks harima'; mrd 'laastama; täisid tapma; rassima, kärmesti töötama'
◊ raat-2
← vanavene stradati 'töötama; töötlema, maad harima; hoolitsema; kannatama, piinlema; virelema; kaasa tundma'
vene stradát' 'kannatama, piinlema; (taga) igatsema; vilets olema, vajaka jääma'; van 'kõvasti töötama'
● vadja raata(a), raatõt 'tööd rügada, rassida'
soome raataa 'tööd rügada, rassida; maad metsast põllumaaks puhastada'
isuri raataa 'töötada, rügada; maad metsast põllumaaks puhastada [?]'
Aunuse karjala ruadua 'töötada; teha; maad metsast põllumaaks puhastada; valmistada, ehitada; töös, käigus, kasutusel olla'
lüüdi ruatta 'töötada, rügada; (alet) raadata'
vepsa rata 'töötada; teha; töödelda'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Võib olla läänemeresoome keeltesse laenatud korduvalt. Eesti keelde on tüvi tõenäoliselt vähemalt osaliselt laenatud soome keelest, sest on levinud kirderannikumurretes ja nende naabruses. Vanemas murdekeeles on üksikuid andmeid tüve esinemisest teistes murretes. Sõna kirjakeelset tähendust on kahtlemata mõjutanud ka saksa roden '(maad) raadama, põlluks harima, uudismaad tegema; kände juurima'.

saatma : saata : saadan 'kellegagi (v millegagi) liikumisel kaasas olema, kaasas käima, kaasa minema; kedagi (v midagi) mingil eesmärgil, otstarbel, põhjusel kuhugi suunama, lähetama, mingisse olukorda ajama vms; virutama, viskama, heitma, lööma; (aja kohta:) veetma' saama

taluma : taluda : talun 'vastu pidama, välja kannatama; sallima'; mrd 'kandma, tassima'
◊ talutama
● ? vadja tallottaa, tallõtta 'talutada'
soome taluttaa 'talutada'; mrd talua 'talutada, juhtida; järgneda; ise hakkama saada'
isuri taluttaa 'talutada'
Aunuse karjala taluo 'talutada; viia; kaasa võtta; panna'
lüüdi taluda 'viia ja tagasi tuua; talutada; proovida (selga v jalga)'
vepsa taluda 'talutada'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka talitama ja taltuma.

tarduma : tarduda : tardun '(jahtudes) kõvaks muutuma, hanguma, hüübima; jäigaks, liikumatuks muutuma, kangestuma'
On oletatud, et võib olla läänemeresoome või soome-ugri tüvi, mille vasted on vadja tarttua 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge v kinni hakata; nakata; mõjuda, puutuda', soome tarttua 'kinni haarata; sekkuda; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata', isuri tarttua 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata', Aunuse karjala tartuo 'kinni haarata; sekkuda; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata; hakata, alustada; mõjuda', lüüdi tarttuda 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata; hakata, alustada', vepsa tartta 'kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; juurduda; peale tulla, alata (haiguse kohta); hakata, alustada' ja võib-olla ungari tart 'hoidma; säilitama; pidama; arvama; kestma; pooleli v pidama jääma; suunduma; kaasa minema; kartma'. Seos selle tüvega on kaheldav tähenduserinevuse tõttu. Tähendust võib olla mõjutanud saksa erstarren 'kangestuma, jäigastuma; tahkuma'; piltl 'tarduma'. Vt ka tarretama.

teadma : teada : tean 'informatsiooni omama, milleski selgusel, kindel olema; (ära) tundma, tuttav olema; oskama; taipama, märkama'
◊ täos
● liivi tīedõ, tieudõ 'teada, informatsiooni omada'
vadja täätää 'teada, informatsiooni omada; (ära) tunda, tuttav olla; osata; ennustada'
soome tietää 'teada, tunda; aimata, taibata; ennustada; põhjustada, kaasa tuua'
isuri tiitää 'teada, informatsiooni omada; ennustada; osata'
Aunuse karjala tiediä 'teada, informatsiooni omada; osata; (ära) tunda, tuttav olla; kogeda; ennustada; tähendada'
lüüdi ťiettä 'teada, informatsiooni omada; (ära) tunda, tuttav olla'
vepsa ťeta 'teada, informatsiooni omada; osata; asja tunda; uskuda (nt jumalat)'
Tõenäoliselt tuletis tüvest tee1, sõna algne tähendus võis seega olla 'teed juhatama; teed leidma'. Teisalt on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *stē-, mille vaste on vanarootsi stā 'seisma; välja kannatama, taluma'. (Sama germaani tüve on pakutud seedima laenuallikaks.) Kirjakeelne tüvevariant lähtub erandlikult neist murretest, kus pikk vokaal on diftongistunud, murretes esineb ka algsemaid, pika vokaaliga tüvevariante täädmä, teedmä. Määrsõna täos on sellest tüvest tuletatud nimisõna *tääd seesütleva käände vorm.

tirima : tirida : tirin 'tugevasti tõmbama, sikutama; vedama, tassima; (sundides) endaga kaasa viima, kuhugi (jõuga) vedama'
○ terima
← vene drat’, dirát’ '(katki v lõhki) rebima, käristama, kiskuma; murdma (nt kiskja kohta); peksma, nüpeldama'
Vt ka tiri-.

tooma : tuua : toon 'midagi v kedagi kusagilt kaugemalt kellelegi v kuhugi lähemale toimetama; (kusagilt) välja võtma v tõmbama, (kedagi v midagi) ilmsiks v avalikuks tegema; juhtima, suunama; avaldama, esitama; midagi tagajärjena esile kutsuma, mingit seisundit põhjustama; andma; sünnitama, poegima'
? ← indoeuroopa *doh₃-
vanaindia dádāti (oleviku ains 3P) 'annab'
leedu duoti 'andma'
● liivi tūodõ 'kaugemalt lähemale toimetada'
vadja tuvva 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
soome tuoda 'kaugemalt lähemale toimetada; juhtida, suunata; esile tuua, tõstatada; tagajärjena esile kutsuda, põhjustada'
isuri toovva 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
Aunuse karjala tuvva 'kaugemalt lähemale toimetada; kaasa tuua, põhjustada; juhtida, viia; anda, juhtuda lasta (jumala kohta)'
lüüdi tuoda 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
vepsa toda 'kaugemalt lähemale toimetada; sünnitada, poegida'
lõunasaami doekedh 'müüa'
ersa tujems 'kaugemalt lähemale toimetama'
mokša tujǝms 'kaugemalt lähemale toimetama'
handi tu- 'tooma, viima'
mansi tūl- 'kaugemalt lähemale toimetama'
? ungari tojik 'munema'
neenetsi ta- 'kaugemalt lähemale toimetama; andma'
eenetsi ta- 'kaugemalt lähemale toimetama; andma'
nganassaani tǝtu- 'kaugemalt lähemale toimetama'
sölkupi tat- 'kaugemalt lähemale toimetama'
kamassi tet-, det- 'kaugemalt lähemale toimetama; andma'
Ungari vaste on kaheldav tähenduserinevuse tõttu. Vt ka toim ja tootma.

tootma : toota : toodan 'sihipäraselt hüviseid looma; produtseerima, valmistama'
← soome tuottaa 'tuua lasta; valmistada, teha, luua; anda, tekitada, produtseerida; põhjustada, esile kutsuda, kaasa tuua'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis tooma tüvest.

tõmbama : tõmmata : tõmban '(kä(t)ega) enda poole v mingis suunas liikuma panema, vedama; (laiali) laotama, pingule venitama; (käega) mingit pinda mööda libistama; viipama; virutama, lööma; (selga, kätte, jalga, pähe) panema v (seljast, käest, jalast, peast) võtma; midagi mingisse asendisse v seisundisse viima; (midagi) sisse hingama; (materjalide, esemete kohta:) endasse imema; valmimisprotsessi lõpuni seisma, hauduma'
○ kirderanniku tembama, tombama
← balti
leedu tempti 'tõmbama, tirima; tassima; venitama; vedama'
läti tiept 'ulatama; kõvasti hoidma; kangekaelne olema'
● liivi tõmbõ 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vadja tõmmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; tõmbuda; suitsetada, sisse hingata'
soome temmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; virutada, lüüa'
isuri temmada 'tõmmata, kiskuda, tirida; laulu jorutada; petta, tüssata'
Aunuse karjala temmata 'haarata; eemale v välja v kaasa v ära tõmmata, tirida; hoogsalt midagi teha, rabada'
lüüdi ťembaita 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vepsa ťembe͔ita '(välja) tõmmata'
Bumeranglaenuna võib eesti keelest laenatud olla läti mrd tembīt 'lohistama'. Vt ka temp2.

tähendama : tähendada : tähendan 'teatud sisu, mõtet kandma, millelegi viitama, millegi märgiks olema; midagi endast kujutama, midagi endaga kaasa tooma; ütlema, mainima; millegi v kellegi suunas v peale näitama, osutama' täht

vakk1 : vaka : vakka 'silindriline puust või puukoorest nõu; mahumõõt'
◊ vakk2, vakus
← balti *vāka
leedu vóka 'viljamõõt', vokà 'kaas; silmalaug'
läti vāks 'kaas'
● liivi vakā 'korv; vakk (mahumõõt)'
vadja vakka 'korv; karp, tops, toos; külimit; vakk (mahumõõt)'
soome vakka 'korv; karp, tops, toos; külimit; vakk (mahumõõt)'
isuri vakka 'korv; karp, tops, toos; külimit; vakk (mahumõõt)'
Aunuse karjala vakku 'vakk (mahumõõt)'; vakkaine 'vakk (mahumõõt); nõu, karp, toos'
lüüdi vakk 'vakk, laegas, karp, purk, toos'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Wacke 'vakamaa; koormis; vakus, koormise tähtaeg' ja tõenäoliselt ka läti vaka 'liivi talupojaõigus; koormis'.

võtma : võtta : võtan 'enda kätte v kättesaadavusse toimetama'
○ kirderanniku ottama
◊ võti
● liivi võttõ 'võtta'; võţīm 'võti'
vadja võttaa 'võtta'; võtii 'võti'
soome ottaa 'võtta'
isuri ottaa 'võtta'
Aunuse karjala ottua 'võtta; kaasa võtta; koristada, üles võtta'
lüüdi ottada 'võtta; kitkuda'
vepsa otta 'võtta; näkata; sarnaneda'
Läänemeresoome tüvi, mida on seostatud soome-ugri tüvega, mille vasted on komi votni̮ 'korjama, noppima' ja mansi wāt- 'korjama', ning uurali tüvega, mille vasted on saami vuohttit 'jälitada; jälgida; tunda, tajuda', komi mrd ve̮tni̮ 'püüdma, jälitama, taga ajama' ja neenetsi weďeʔ- 'külastama; jälitama, järgi vaatama, uurima'. Vt ka võst.