[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaas : kaane : kaant 'mingi eseme (eraldatav) ülemine, avaust sulgev osa; tugevamast materjalist katteleht raamatu vms kummalgi poolel'
◊ katma, katt
● liivi kōņtš 'kaas'; kattõ 'katet paigutada; katteks olla, varjata'
vadja kaasi 'kaas; (söögi)laud'; kattaa 'katet paigutada; lauda katta'
soome kansi 'kaas; (laeva)tekk'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; katteks olla; hõlmata, vajadusi rahuldada; lauda katta'
isuri kans '(söögi)laud'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; lauda katta'
Aunuse karjala kanzi 'kaas'; kattua 'katust teha; katet paigutada; (kaardimängus) tappa'
lüüdi kattada 'katet paigutada; katust teha; matta (surnut)'
vepsa katta 'katet paigutada; katust teha; katteks olla'
saami goavdi 'eenduv v seinteta postidele toetuv katus'
ersa kundo 'kaas; kasvulava'
mokša kuna liitsõnas śeľməkuna 'silma sisenurk, silmalaug'
mari komδə̑š 'kaas'
komi kud liitsõnas śin-kud 'silmalaug'; ki̮d liitsõnas kud-ki̮d 'laastukorvi kaas'
Läänemeresoome-permi tüvi. katma on läänemeresoome tuletis tüve varasemast kujust *kant(e)-, tuletusliite lisamisel on tüvi lihtsustunud (*kant-ta- > katta-); lüüdi murdes ja vepsa keeles esinebki tüvi ainult selles tuletises. katt on sellest tegusõnast kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kannel.

kaasas '(kellegagi) koos; (endaga) ühes (võetuna)'
◊ ka, kaasa, kah, kas
← alggermaani *χansā
vanaülemsaksa hansa 'kaaskond, rahvahulk'
keskülemsaksa hanse 'kaubandusselts'
gooti hansa 'rahvahulk, sõjasalk'
● liivi ka 'ka, samuti', kōz sõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kaasa 'kaasa; kaasas', kaa(s) 'ka, samuti'
soome kanssa 'koos, ühes, kaasas; ka(h)', kansa 'rahvas'
isuri kansa 'rahvas'
Aunuse karjala kanzu 'rahvas, rahvahulk; perekond; kaaslane, selts(iline); koos, kaasas', riśťikanzu 'inimene'
vepsa kanz 'perekond'
On ka peetud soome-ugri tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guos'si 'külaline' või saami gázzi 'seltskond; leibkond; kamp' (need võivad olla ka läänemeresoomega rööpsed germaani laenud), udmurdi kuz 'paar' ja komi goz 'paar'. ka, kah ja kas on kujunenud vanas kirjakeeles registreeritud kaassõna kaas lühenemisel. Samast sõnast lähtub kaasaütleva käände lõpp -ga. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi kas 'kas' (← kas). Vt ka kaasik2 ja kaavitama.

kannel : kandle : kannelt 'trapetsikujulise puust kõlakastiga sõrmedega mängitav Läänemeremaade rahvuslik keelpill'
? ← balti
leedu kanklės (mitm) 'kannel'
läti kokle 'kannel'
● liivi kāndal, kāndla 'kannel'
vadja kannõl, kannõla, kantõlõ 'kannel'
soome kantele, kannel 'kannel'
isuri kannel 'kannel'
Aunuse karjala kandeleh 'kannel'
lüüdi kandale͔h, kande͔le͔h 'kannel'
vepsa kandel 'kannel'
On ka oletatud, et sõna on läänemeresoome tuletis kas tüvest kaas või kand, balti sõna oleks sel juhul läänemeresoome keeltest laenatud. Veel on oletatud, et sõna on slaavi laen, ← algslaavi *gondtlĭ, mille vaste on vene gúsli 'gusli, kandletaoline vene rahvapill'.

katma : katta : katan 'mingi aine v esemega pealt, väljastpoolt kaitsma v varjama; varjavaks v kaitsvaks kihiks olema; söömiseks ja joomiseks vajalikku lauale paigutama; üle kostma, summutama' kaas

katt : katu : kattu 'haiguste puhul suuõõnes tekkiv valkjas kiht' kaas

kriska : kriska : kriskat 'siibri aset täitev kaas ahjulõõris'
○ kriiska, krõska, riiska
← vene krýška 'kate, kaas; luuk; klapp'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi grisk, krīsk 'kriska'.

nõjatama : nõjatada : nõjatan 'millegi v kellegi vastu asetama v toetama; end millegi v kellegi vastu toetama'
◊ naaldama, najal
● liivi no’jjõ 'end millegi vastu toetada', no’jjõ 'najale'
vadja nõjautta 'millegi vastu asetada v toetada', nõjalla 'najal, toel; abil, varal; kõrval, ääres, lähedal, ümber'
soome nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalla 'põhjal, najal, varal', noja 'tugi'
isuri nojahtaa '(järsku) millegi vastu asetada v toetada', nojal(laa) 'najal'
Aunuse karjala nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalleh 'najal; kaldu; lamandunud (vilja kohta)'
lüüdi nojaduda 'millegi vastu asetada v toetada'
vepsa nojazuda 'millegi vastu asetada v toetada'
Läänemeresoome tüvi. Esineb enamasti ainult kaas-, määr- ja tegusõnades, iseseisva nimisõnana on tuntud vaid soome keeles (noja). Sõnas najal on tüvevariant, kus esisilbi vokaal on muutunud a-ks (arvatavasti teise silbi a mõjul). Tuletises naaldama on tüves j vokaalide vahelt kadunud.

pelt : peldi : pelti 'siibri aset täitev kaas ahjulõõris; ettetõstetav ahjuuks'
← baltisaksa Spelte 'ahjusiiber ahjuvõlvi ja ahjulõõri vahel'

vakk1 : vaka : vakka 'silindriline puust või puukoorest nõu; mahumõõt'
◊ vakk2, vakus
← balti *vāka
leedu vóka 'viljamõõt', vokà 'kaas; silmalaug'
läti vāks 'kaas'
● liivi vakā 'korv; vakk (mahumõõt)'
vadja vakka 'korv; karp, tops, toos; külimit; vakk (mahumõõt)'
soome vakka 'korv; karp, tops, toos; külimit; vakk (mahumõõt)'
isuri vakka 'korv; karp, tops, toos; külimit; vakk (mahumõõt)'
Aunuse karjala vakku 'vakk (mahumõõt)'; vakkaine 'vakk (mahumõõt); nõu, karp, toos'
lüüdi vakk 'vakk, laegas, karp, purk, toos'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Wacke 'vakamaa; koormis; vakus, koormise tähtaeg' ja tõenäoliselt ka läti vaka 'liivi talupojaõigus; koormis'.