[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaarik : kaariku : kaarikut 'kahe rattaga vanker'
← alamsaksa kare 'kaarik'
Laentüvele on lisatud liide -ik.

kõla2 : kõla : kõla (hrl mitm) 'nelinurksetest lauakestest koosnev vöökudumisriist'
← balti
läti -celes (mitm) sõnas duceles 'kaarik, kaherattaline vanker'
preisi kelan 'ratas'
● ? liivi kõlā 'kõverus, käänd'
soome kela 'kangakeha; rull; mähis; pöör, vints'
Aunuse karjala kela 'pöör, vints'

ratas : ratta : ratast 'keskpunkti läbiva telje ümber pöörlev kettakujuline või rummust, kodaratest ja pöiast koosnev töö- ja transpordimasinate osa; rõngas, sõõr, ketas'; mrd (mitm) vanker'
← balti
leedu ratas 'ratas, ring', ratai (mitm) 'vanker'
läti rats 'ratas', rati (mitm) 'vanker'
● liivi ratāz 'ratas', rattõd (mitm) 'vanker'
vadja ratas 'ratas; vanker'
soome ratas 'ratas (peamiselt seadme v masina osana), hammasratas', rattaat (mitm) 'vanker, kaarik, käru'
isuri radas '(vankri)ratas', rattahad (mitm) 'vanker, kaarik, käru'
Aunuse karjala ratas 'ratas'
lüüdi ratas 'ratas'

troska : troska : troskat 'voorimehesõiduk; mitme inimese lahtine sõiduvanker'
○ roska
← vene dróžki (mitm) 'kaarik; troska'
← baltisaksa Droschka, Droschke 'voorimehesõiduk'
Baltisaksa sõna on laenatud vene keelest. Eesti sõnakuju viitab laenuvõimalusele baltisaksa murde vahendusel, kuid sõna võib olla ka laenatud vene keelest ning muganemisel muutunud ska-lõpuliste vene laenude sarnaseks.