[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kenus 'uhkelt kõveras, kaardus'
← alggermaani *kenw-, *kenu-
vanaislandi kinn 'põsk, pale; paadi vöör'
saksa Kinn 'lõug; (laeva, paadi) kiilupuu esiosa'
● soome kenossa 'tahapoole kaldus v painutatud'; mrd keno 'paadi pära- või esiosa; ree kaarduv esiosa'
Kirjakeeles esineb tüvi vaid seesütlevavormilises määrsõnas. Kirderannikumurretes on registreeritud ka omadussõna kenu 'püstine, kaarjas', samuti on murretes tuntud liitsõna kenukael 'kõverkael'.

kikkis 'esileulatuvalt püsti v õieli'
◊ kiki, kiku
● vadja kikkillää 'kikkis, püsti'
soome van srmt kikkeellään 'püsti'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võimalik, et selle tüve vasted on ka soome mrd kikka 'tipp; teravaotsaline nokk' ja Aunuse karjala kikku 'käänak; kaardus, kõver'. Lähedane tüvi on nt kiks. Vt ka kikas.

kumer : kumera : kumerat 'väljapoole kaardus' kummardama

kummardama : kummardada : kummardan 'pead v ülakeha kergelt ettepoole painutama'
◊ kumer
● liivi van srmt kumārd 'kummardada'
vadja kummartaa 'kummardada'
soome kumartaa 'kummardada'
isuri kummartaa 'kummardada'
Aunuse karjala kumarduo 'kummardada'
lüüdi kumartaze͔ 'kummardada'
vepsa kumartas 'kummardada'
saami gobmaras- liitsõnas gobmarasčoarvi 'ettepoole kaardus sarvedega'
ersa komams 'kummardama'
mari kumalaš 'kummardama; palvetama'
? ungari homorú 'õõnes, kumer'
Võib olla tuletis tüvest kumm1. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.

kängus 'kasvus, arengus normaalsest tasemest taga, kiratsev, kidur'
● soome känkky 'kõver; kohmakas, lombakas'
karjala känkelö 'kaardus, kõverdunud'
Võib olla sama tüvi mis känk.

sikk : siku : sikku 'sokk, kitsede isasloom; saleda keha ja pikkade jäigalt kaardus tundlatega mardikas'
← alamsaksa sicke, tzicke 'kits'