[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaabakas : kaabaka : kaabakat 'autu, nurjatult, seadusvastaselt toimiv inimene'; mrd 'põgenik, väejooksik (endisel ajal)'
Tõenäoliselt tuletis kaapima tüvest, millel vanemas murdekeeles on ka tähendus 'ära jooksma'. Ilmselt on 'põgenik, väejooksik' sõna algsem tähendus, millest hiljem on kujunenud 'autu, nurjatult, seadusvastaselt toimiv inimene'.

kaaberdama : kaaberdada : kaaberdan 'jõude ringi kolama; ringi tuigerdama'; mrd 'askeldama; rahmeldama; otsima, kohmitsema'
On arvatud, et tuletis kaapima tüvest.

kaapama : kaabata : kaapan 'haarama, kahmama, krabama; (korraks) pühkima'; mrd 'varastama'
? ← rootsi kapa 'kaaperdama, hõivama, vallutama'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vaste on soome kaapata 'kaabata, haarata, krahmata'. Tõenäolisemalt on soome tüvi rööplaen rootsi keelest. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa kapoďems 'kaapama, haarama, kinni võtma; varastama', mokša kapəďəms 'kahmima, kahmama; neelama, alla kugistama'. Vormiliselt saab sõna tõlgendada kaapima tuletisena, on sellega ilmselt osaliselt segunenud.

kaapima : kaapida : kaabin 'kraapides puhastama; kraapimisega uuristama; (korduvalt v kokku) pühkima; kratsima; kiiresti, tormates minema'
← alggermaani *skaƀan-
vanaislandi skafa 'kaapima, kraapima'
saksa schaben 'kaapima, kraapima; riivima'
vanarootsi skava 'kaapima, kraapima; hõõruma'
gooti skaban 'kaapima, kraapima; pügama'
● liivi kōpšõ 'kraapida, kratsida, kaapida'
soome kaapia 'kaapida, kraapida'
isuri kaavida 'kaapida, kraapida'
Aunuse karjala kuabie 'kaapida, kraapida'
lüüdi kuabita 'kaapida, kraapida'
vepsa kabita 'kaapida, kraapida'
Tähendus 'kiiresti, tormates minema' võib pärineda mõnest hilisemast laenukihistusest, vrd keskülemsaksa schaben 'kiiresti ära minema'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kõhvitsema. Vt ka kaabakas, kaaberdama, kaapama ja kõõpima.

kabli : kabli : kablit 'kõblas; kartulikonks; sõnnikukonks'
Tõenäoliselt tüve kõblas variant. On ka oletatud, et vene laen, ← vene skóbel’ 'liimeister, koorimisraud'; kõnek 'lusikanuga; kaabits, kaapenuga'. Ka samatüveline tegusõna kablima võib olla vene keelest laenatud, ← vene skoblít’, skáblivat’ 'kaapima, kraapima'.

kaluma : kaluda : kalun 'nahka siledaks kaapima'
← alggermaani *klawan-
vanaislandi klá 'hõõruma, kratsima'
rootsi klå van 'sügama, kratsima'
● vadja kaluta 'närida, järada'
soome kaluta 'närida, järada'; mrd 'hõõruda; noomida, tänitada'; kalvaa 'närida, järada; hõõruda; vaevata'
Aunuse karjala kaluta 'närida, järada'
Läänemeresoome keeltes on laenatud tüves kõigepealt häälikud kohad vahetanud (niisugust vanemat tüvekuju esindab soome kalvaa), hiljem on tüvi veelgi lihtsustunud (> kalu-).

kaurima : kaurida : kaurin 'välja kaapima, uuristades välja kaevama; ekskavaatoriga kaevama'; mrd 'uuristama, õõnestama, (välja) urgitsema'
● ? soome kavertaa 'uuristada, õõnestada'
? karjala kavertoa 'uuristada, õõnestada, voolida'

kõhvitsema : kõhvitseda : kõhvitsen 'sügama, kratsima, kaapima'
← alamsaksa schaven 'kaapima, kraapima; lihvima, poleerima'
Laentüvele on lisatud liide -tse. Varem on laenatud alamsaksa tüve germaani vaste, kaapima. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Vt ka krõhva.

kõõpima : kõõpida : kõõbin 'terava esemega siledaks v puhtaks kaapima'
◊ kõõvits
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on oletatud, et kaapima tüve variant.

rappima : rappida : rapin 'kalu v tapetud loomi sisikonnast jm mittetarvilikust puhastama, rookima; kiskuma, rebima; rabelema, visklema; peksma, nahutama'
Võib olla algselt sama tüvi, mis sõnas rappuma ja/või rabama, kuid kahtlemata on mõjutanud saksa schrappen 'kaapima, kraapima; enda kätte kahmama' ja ehk ka rootsi rappa 'äigama, virutama'.

ruppima : ruppida : rupin 'metalli v puitu lõiketeraga jämedalt eeltöötlema'
← saksa schrubben 'kratsima, kraapima, kaapima; küürima; jämedalt hööveldama'