[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaagutama : kaagutada : kaagutan '(kanade v hanede kohta:) häälitsema'
● liivi kōkštõ, kōkstõ 'kaagutada'
vadja kaakattaa 'kaagutada; prääksuda'
soome kaakattaa 'kaagutada; kõõrutada'
isuri kaagattaa 'kaagutada'
Aunuse karjala kuakattua 'kaagutada; tõrelda'
lüüdi kakattada 'kaagutada; kõõrutada'
vepsa kakatada 'kaagutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi samatähenduslikke häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt saami gahkkat, gahkkit 'kaagutada; kogelda', ersa gagaksńems 'kaagutama', mokša gagams 'kaagutama (hane kohta)', ja naaberkeeltes, nt läti mrd kākāt 'kaagutama'.

kakerdama : kakerdada : kakerdan '(hane, kana kohta:) kaagutama; ebakindlalt käima'; mrd '(seljas) tallama, paaritama; kohmitsema, pusima'
● liivi kākouļ, kākuļ 'teatud veelind'
soome kaakkuri, mrd kakkuri, kaakkeri, kaako(nen), kakara, ka(a)kertaja 'punakurkkaur'; mrd 'järvekaur; koovitaja'
lüüdi kakaťťš́(u) 'järvekaur'
vepsa kakač 'kaur'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti murreteski esineb mitmesuguseid seda tüve sisaldavaid veelindude nimetusi, nt kakar, kakard, kakardaja, kakerdaja. Vt ka kagu.