[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaagutama : kaagutada : kaagutan '(kanade v hanede kohta:) häälitsema'
● liivi kōkštõ, kōkstõ 'kaagutada'
vadja kaakattaa 'kaagutada; prääksuda'
soome kaakattaa 'kaagutada; kõõrutada'
isuri kaagattaa 'kaagutada'
Aunuse karjala kuakattua 'kaagutada; tõrelda'
lüüdi kakattada 'kaagutada; kõõrutada'
vepsa kakatada 'kaagutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi samatähenduslikke häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt saami gahkkat, gahkkit 'kaagutada; kogelda', ersa gagaksńems 'kaagutama', mokša gagams 'kaagutama (hane kohta)', ja naaberkeeltes, nt läti mrd kākāt 'kaagutama'.

kõõrutama : kõõrutada : kõõrutan 'kõrgel vahelduval häälel (tõugetena) pikaldaselt häälitsema; kõrge, heleda häälega (venitades) laulma'
● liivi kȭrštõ 'kaagutada; krooksuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

luksuma : luksuda : luksun 'järsult ning iseloomulike kõõksatustena sisse hingama'
◊ kluksuma
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Mõjutada on võinud ka saksa glucksen 'mulksuma, vulksuma'. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, loksuma, puksima, pliks. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on vadja klukkaa 'loksuda, kloksuda (kana)', isuri klukkaa 'loksuda, kloksuda (kana)' ja soome mrd klukata 'luksuma ajada; kaagutada, kõkutada; klatšida'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi kḷokst 'loksuma (kana); luksuma'.