[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

julge : julge : julget 'kartmatu, vapper'
◊ jultuma
● liivi julgi 'kindel'
vadja julkõa 'julge; jultunud'
soome julkea 'jõhker; jultunud'
isuri julkia 'julge; jultunud'
Aunuse karjala julgei 'julge'
Läänemeresoome tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. jultuma on tuletatud nõrgaastmelisest tüvevariandist, milles k vaste on välja langenud.

julm : julma : julma 'halastamatu, armutu; toores, jõhker'
← soome julma 'julm'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõnal on vaste ka karjala keeles, karjala julma 'julm'.

jõhker : jõhkra : jõhkrat 'toores, toorelt kuri, jäme, häbematu, hoolimatu'; mrd 'suur, mürakas'
● ? soome mrd juhkura 'aeglane ja kohmakas; kamakas'
Võib olla läänemeresoome tüvi.

prosta : prosta : prostat kõnek 'lihtlabane'; mrd 'rumal, kohtlane; ropp, räpane, kasimatu'
← vene prostój 'lihtne, tavaline; labane', próstyj 'lihtne, tavaline; kare, jäme; jõhker, mühaklik, rohmakas', prósto 'lihtsalt; on lihtne'
Eesti sõna lähtub vene omadussõna lühivormist.

raag-2 liitsõnas raagnahk 'kuivatatud parkimata nahk; alumiiniummaarjaga pargitud ja pärast kuivamist rasvaga töödeldud nahk'
← algskandinaavia *hrāwa-
vanaislandi hrár 'toores'
rootsi rå 'toores; töötlemata; rõske; jäme, jõhker, tahumatu'
● liivi rōgõ liitsõnas rōgõ-mīez 'jäme inimene, mühakas'
vadja raaka 'toores'
soome raaka 'toores; töötlemata; jõhker, metsik, tahumatu'
isuri raaga 'toores'
karjala roaka 'toores'
vepsa rag 'metsik, mets-'
Murretes on tüvi tuntud iseseisva sõnana tähenduses '(pool)toores'. Vadja vaste võib olla soome keelest laenatud. Vt ka rahke.

rumal : rumala : rumalat '(inimese kohta:) piiratud mõistusega, väheste vaimuannetega, juhm, loll; (teo, juhtumi kohta:) ebameeldiv, piinlikult narr; (sõna, jutu kohta:) ropp, rõve'
● liivi rumāli 'räpane, määrdunud, must'
Salatsi liivi rumal 'rumal, loll'
vadja ruma 'jäme, kore; räme, ragisev; rohmakas; jõhker, toores; halb, paha, vilets; lihtne; vähenõudlik (toidu suhtes)', rumala 'jäme, toores, jõhker, mühakas'
soome ruma 'inetu, näotu; ebameeldiv, halb, raske; ebaviisakas, sobimatu; ebaõige, laiduväärt, alatu'; mrd 'suur, rohke; ablas; kiire, äkiline'
isuri ruma 'inetu, näotu; rohmakas, vilets (töö); ablas'
Aunuse karjala ruma 'ablas, valimatu toidu suhtes; vastupidav; töökas; julge; inetu; sügav, raske (une kohta)'
lüüdi ruma 'ablas'
vepsa ruma 'ablas, valimatu toidu suhtes'
saami ropmi 'inetu, sobimatu'
Läänemeresoome-saami tüvi, on arvatud, et algselt häälikuliselt ajendatud. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud.

räige : räige : räiget 'ebameeldivalt terav v tugev, kõrvu v silmi ärritav'
← soome räikeä 'ere; lõikav, kile, läbitungiv (hääle kohta); silmatorkav; maitselage, labane; jõhker, tahumatu; jultunud'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

toores : toore : toorest 'küpsemata, valmimata (marjade, puuviljade jms kohta); rohkesti niiskust sisaldav, veel mitte kuivanud; töötlemata v pooleldi töödeldud; vähearenenud, harimatu, tahumatu; hoolimatult käituv, jõhker, julm'
? ← balti *dōra
leedu doras 'kõlbeline; aus; korralik'
● liivi tūorõz 'töötlemata, valmimata; niiskust sisaldav'
vadja toorõ 'töötlemata, valmimata; niiskust sisaldav; värske; märg, niiske'
soome tuore 'värske; töötlemata; märg, niiske; äsjane, vastne'
isuri toore 'töötlemata, keetmata, küpsetamata'
Aunuse karjala tuores 'töötlemata, keetmata, küpsetamata; märg, niiske; värske; terve, õitsev (inimese kohta)'
lüüdi tuorez 'töötlemata, keetmata, küpsetamata; märg, niiske'
vepsa torez, toŕeh 'nätske, lõpuni küpsetamata; märg, niiske'