[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 12 artiklit

aas2 : aasa : aasa 'rohumaa, niit'
● ? udmurdi aź- liitsõnas aźdor 'metsatu ala'
? komi mrd aʒ́ 'luht, lamm'
? ungari aszó 'org, madal ala, jõgi, oja'
Võib olla soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis aas1: sõna on algselt tähendanud jõelooget, pärast aga on sama nimetuse saanud rohumaa jõekäärus.

juga1 : joa : juga 'järsk vee langus jõesängi astangult; vedeliku, gaasi, vms suhteliselt väikese läbimõõduga voolus'
soome juka van 'juga'; mrd 'kiiluvesi; oja'
karjala juka 'hauakoht jões'
handi jĭχĭ 'oja, väike jõgi'
mansi 'jõgi'
neenetsi jaχa 'jõgi'
eenetsi ďoha 'jõgi'
? sölkupi ćak͔ә 'soo; soolaugas; auk maas'
kamassi ťaγa 'jõgi, oja'
matori čaga 'jõgi'
Uurali tüvi. Vt ka jõgi.

jõgi : jõe : jõge 'looduslik vooluvesi, mis maapinna kallakuse tõttu voolab püsivalt tema enese kujundatud süvendis'
liivi joug 'jõgi'
vadja jõtši 'jõgi'
soome joki 'jõgi'
isuri jogi 'jõgi'
Aunuse karjala jogi 'jõgi'
lüüdi ďogi 'jõgi'
vepsa jogi 'jõgi'
saami johka 'jõgi'
ersa Jov (Mokša jõgi)
komi ju 'jõgi'
ungari van (kohanimede lõpuosis)
Soome-ugri tüvi. Sageli esitatud Obi ugri ja samojeedi vasted on tüve juga1 vasted.

järv : järve : järve 'suurem veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega'
?balti i̯aur-
leedu jaura 'soo'
liivi jōra 'järv'
vadja jarvi 'järv'
soome järvi 'järv'
isuri järvi 'järv'
Aunuse karjala järvi 'järv'
lüüdi ďäŕv 'järv'
vepsa järv 'järv'
saami jávri 'järv'
ersa eŕke 'järv'
mokša äŕχkä 'järv'
mari jer 'järv'; mrd 'jõgi'
Volga keelte vasted võivad olla rööplaenud.

kuristik : kuristiku : kuristikku 'püstjate veerudega kitsas sügav org, mille hrl jõgi on kulutanud kõvadesse kivimitesse'
kurisu
soome mrd kurimus '(vee)keeris, neelukoht'
isuri kurimus, kurmus 'sügav auk, haud'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et tüve vaste on ka mari korem 'järsak'.

lamm : lammi : lammi 'üleujutatav lame orupõhi'
balti
leedu klampa 'soostunud ala, mädasoo'
soome lampi, lammi '(väike) järv'
isuri lammi 'lomp'
Aunuse karjala lambi 'umbjärv metsas'
lüüdi lamb '(väike) järv'
saami luoppal '(väike) järv (millest voolab läbi oja v jõgi)'
Vt ka lomp.

langema : langeda : langen 'oma raskuse mõjul allapoole liikuma; püsti- vm normaalasendit kaotama, kukkuma, vajuma; võitluses surma saama; laskuma, alanema; sattuma'
liivi langõ 'kukkuda, vajuda; painduda, toetuda'
vadja langõta 'kukkuda, langeda; variseda'
soome langeta 'kukkuda, langeda'
isuri langeta 'kukkuda, langeda'
Aunuse karjala langeta 'kukkuda, langeda; sadada; suubuda'
lüüdi langeta 'kukkuda, langeda, sadada; suubuda (jõgi)'
vepsa langeta 'kukkuda, langeda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka lank.

nõva : nõva : nõva 'voolusäng; uure, renn, kanal'
soome neva 'lagesoo, -raba'; mrd 'laugas, mülgas, õõtsik; jõgi'
Aunuse karjala ńeva 'veekogu'
? vepsa nova 'mülgas, õõtsik, mädasoo'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi on jõenimes Ne(e)va, mis on seega vene keelde läänemeresoome keeltest laenatud.

soo : soo : sood 'samblane ja turbane kidura taimekasvuga märg maa-ala'
soovik
liivi sūo 'soo, soostunud ala'
vadja soo 'soo'
soome suo 'soo'
isuri soo 'soo'
Aunuse karjala suo 'soo'
lüüdi suo 'soo'
vepsa so 'soo'
Läänemeresoome tüvi. Tüve alguskonsonant on võinud ebareeglipäraselt muutuda, sel juhul on tegemist vanema, uurali tüvega ning vasted on ka udmurdi ti̮ 'väike järv', komi ti̮ 'väike järv', lõunamansi 'järv', handi tuw 'väike järv', ungari 'järv, tiik', neenetsi to 'järv', eenetsi to 'järv', nganassaani túrku 'järv', sölkupi , 'järv', kamassi tu 'järv; jõgi' ja matori toh 'järv'. Vt ka soider, soot.

vesi : vee : vett 'tavalisim vedelik maakeral, H2O'
vedel, vetikas, vettima
?indoeuroopa *wed-
heti watar 'vesi'
armeenia get 'jõgi'
sanskriti udán 'laine; vesi'
vanakreeka hýdōr 'vesi'
rootsi vatten 'vesi'
saksa Wasser 'vesi'
inglise water 'vesi'
läti ūdens 'vesi'
vene voda 'vesi'
liivi vež 'vesi'; vieddõl 'vedel; õhuke'
vadja vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
soome vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
isuri vesi 'vesi'
Aunuse karjala vezi 'vesi'; vedeü 'niiske, märg'
lüüdi veži 'vesi'; veďel 'vedel; pehme'
vepsa vezi 'vesi'
ersa veď 'vesi'
mokša veď 'vesi'
mari βüt 'vesi'
udmurdi vu 'vesi'
komi va 'vesi'
mansi wit 'vesi'
ungari víz 'vesi'
neenetsi jiʔ 'vesi'
eenetsi bi(z) 'vesi'
nganassaani bi̮ʔ 'vesi'
sölkupi üt 'vesi'
kamassi 'vesi; jõgi'
matori 'vesi; jõgi'
Võib olla ka uurali tüvi. vedel on läänemeresoome tuletis. vetikas on tuletis, mis murretes tähendas 'vesine, soine', kujul vetik, (mitm) vetikad 'looteveed', tänapäevases tähenduses võeti kasutusele keeleuuenduse ajal.

virdama : virrata : virdan 'virvendama; pulbitsedes voolama; käärima'
balti
leedu virtis '(vee)keeris'
vadja virrata 'voolata, voogata'; virta 'vool, hoovus'
soome virrata 'voolata, joosta, valguda'; virta 'jõgi; vool, voolus'
isuri virrada 'voolata, joosta, valguda'; virda 'vool, hoovus'
Aunuse karjala virdu 'vool; nire'
lüüdi vird 'jõgi; vool'
On ka arvatud, et laenuallikaks on balti tüve varasem, baltislaavi vaste.

väin : väina : väina 'kaht suuremat veekogu ühendav kitsas veeala'
liivi vēna 'sadam; lai jõesuu; Daugava, Väina jõgi'
On arvatud, et varane slaavi laen, ← algslaavi *dveinā, mille vaste on vene Dviná 'Daugava'. Teisalt on arvatud, et tüve vasted on soome väylä 'laevasõidutee; väin; tee; liiklussoon' ja saami fávli 'väin; sügav vesi; avameri, ulgumeri'. Need sõnad on tõenäoliselt laenatud germaani tüvest, mille vaste on nt norra vale 'madal koht jõesängis'. Soome sõna on hiljem samuti laenatud, väil.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur