[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 28 artiklit

jopastama : jopastada : jopastan 'õnnestuma, vedama'
Võib olla sama mis murdesõna jopastama 'purjus, nokastanud olema'. Sel juhul tuletis jooma tüvest, toimunud on tähendusmuutus 'purju jääma' > 'juhtuma, sattuma' > 'vedama, õnnestuma'.

jäde : jädeme : jädet 'rudiment' jääma

jätma : jätta : jätan '(edasi) olla laskma; mingisuguseks muutma v muutuda laskma; tulemust, tagajärge v järelmõju andma; (lahkudes) loovutama' jääma

jääma : jääda : jään 'olema, püsima; säilima; muutuma, saama'
jäde, jätma
liivi īedõ 'jääda'; jettõ 'maha jätta, hüljata'
vadja jäävvä 'jääda; saada, muutuda'; jättää 'jätta; maha jätta, hüljata'
soome jäädä 'jääda; järele jääda'; jättää 'jätta; maha jätta'
isuri jäävvä 'jääda'; jättää 'jätta'
Aunuse karjala jiäjä 'jääda; maha jääda'; jättiä 'jätta'
lüüdi ďiädä 'jääda'; ďiättädä 'maha jätta, hüljata'
vepsa jäda 'jääda; maha jääda'; jätta 'jätta; maha jätta'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et indoiraani laen, ← algindoiraani *ǵeǵhē-, mille vaste on nt osseedi zajyn 'jääma'.

kaduma : kaduda : kaon 'kaotsi minema; lahkuma; (aja kohta:) mööduma; olemast lakkama'
liivi kaddõ 'kaduda'
vadja katoa 'kaduda'
soome kadota, mrd katoa 'kaduda; hääbuda'
isuri kaottaa 'kudumisel silmi kahandada'
Aunuse karjala kavota 'kaduda; langeda, hukka minna'
lüüdi kadoda 'kaduda'
vepsa kadoda 'kaduda; kahaneda (kuu kohta); surra (looma kohta)'
saami guođđit 'jätta; ära jätta; maha jätta, lahkuda'
ersa kadoms '(maha, alles, pooleli, meelde) jätma; lahkuma, eemalduma; alles v järele jääma'
mokša kadəms 'jätma; lubama, laskma'
mari koδaš (oleviku ains 1P koδem) 'jätma; loobuma, hülgama; ära v vahele v tegemata jätma', koδaš (oleviku ains 1P koδam) 'jääma, püsima; järele v üle jääma'
udmurdi ki̮ľi̮ni̮ 'maha jääma (millestki); jääma, püsima'
komi koľni̮ 'jätma (kusagile); hülgama; jääma; maha jääma (millestki); väikeseks jääma (riiete v jalanõude kohta); mööduma, läbi saama'
handi χăj- 'jätma'
mansi χūľ- 'jätma', χuľt- '(järele) jääma'
ungari hagy 'jätma; laskma, lubama; järele v alles jätma; pärandama; (kellegi) hoolde jätma'
neenetsi χajo- 'jääma', χaje- 'jätma'
eenetsi kai- 'jääma'
nganassaani kou- 'jääma'
sölkupi k͔uə̑ćǝ- 'jätma'
kamassi kojo- 'jääma'
Uurali tüvi. On ka oletatud, et läänemeresoome keelte tüvi on germaani laen, ← alggermaani *skat-, mille vaste on norra mrd skata- 'teravikuga lõppema, järsult teravnema, järsku lõppema; vähenema, kahanema', kuid seda ei peeta kuigi usutavaks. Vt ka kõdu.

kahanema : kahaneda : kahanen 'vähenema; nõrgenema'; mrd 'lühemaks jääma'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas kahisema.

kask : kase : kaske 'meil üldlevinud, valge pealiskihilise koorega lehtpuu (Betula)'
kirderanniku kaski
kaasik1
vadja kahtši 'kask'
soome kaski 'ale'; mrd 'noor lehtmets; noor kask'
isuri kaski 'ale'
Aunuse karjala kaski 'ale; kaasik, kasevõssa kasvanud endine alemaa'
lüüdi kašk, kask(i) 'ale'
vepsa kaśk 'ale'
On oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h2azg(h)-, mille vasted on vanaislandi aska 'tuhk' ja gooti azgo 'tuhk'. Teisalt on oletatud, et uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami goikat '(ära) kuivada; januseks minna; kuivetuda, kõhnuda; küpseda (leiva kohta)', ersa kośke 'kuiv', mokša kośkä 'kuiv', mari koškaš 'kuivama; (ennast) kuivatama; kuivetuma, kõhetuma', udmurdi kuaśti̮ni̮ '(ära) kuivatama', komi kośmi̮ni̮ '(ära) kuivama', neenetsi χasujᵊ 'kuiv; veevaene', eenetsi kasui 'kuiv', nganassaani kośuo 'kuiv', sölkupi kūsǝkka 'madal (mitte sügav)' ja võib-olla ka kamassi koʔ-, kō- '(ära) kuivama, närtsima, kiduraks jääma'. See uurali tüvi võib omakorda olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h2ozg- (= eespool nimetatud tüve varasem variant). Tuletises kaasik on esisilbi vokaal reeglipäratult pikenenud, arvatavasti analoogilise tuletise kuusik mõjul; murretes esineb ka reeglipärane variant kasik.

katkema : katkeda : katken '(kaheks tükiks) minema, murduma, purunema; ajutiseks pooleli jääma; lakkama, lõppema'; mrd 'end ära vaevama, väsima'
lõunaeesti kakkema
kaklema, kaksama, katki
liivi katkāstõ 'katki kiskuda; end (tõstmisega) ära katkestada', katkõ 'katkuda, kitkuda'
vadja kadgõta, katkõa, katkõõssa 'katki minna, murduda'
soome katketa 'katki minna, murduda; lakata, lõppeda; pooleli jääda'
isuri kadeda 'katki minna, murduda'
Aunuse karjala katketa 'katki minna, murduda; end ära katkestada'
lüüdi katketa 'katki minna, murduda'
vepsa katketa, katte͔ta 'katki minna, murduda; end ära katkestada'
? udmurdi kuaškani̮ 'lagunema, purunema, kokku varisema'
Läänemeresoome või koguni läänemeresoome-permi tüvi. Tuletised kaksama ja kaklema lähtuvad murdelisest tüvevariandist, kus tk > kk. Vt ka kakand ja kakerjas.

lakkama : lakata : lakkan 'lõppema, järele jääma; lõpetama, järele jätma'
soome lakata 'lakata, lõppeda, järele jääda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi on germaani laen, ← alggermaani *slakō(ja)n-, mille vaste on nt inglise slake 'vaikseks jääma, nõrgenema, lõtvuma'.

liig : liia : liiga 'vajadust, tavamäära ületav'
balti
leedu liekas 'paaritu, ülearune, liigne', lykis 'ülejääk'
läti lieks 'liigne, ülearune, mittevajalik'
● ? liivi lȭiga liitsõnas lȭiga-usk 'ebausk'
vadja liikaa 'liiga, liialt; väga'
soome liika 'üleliigne; liig'
isuri liiga 'üleliigne; liig'
Aunuse karjala liigu 'üleliigne, tarbetu'
lüüdi ľiig 'liigne, tarbetu; paaritu (arv)'
vepsa ľīg 'liigne'
Rööplaenud võivad olla ersa ľija, mokša ľijä 'teine, muu' ja ersa ľijadoms 'üle jääma'.

minetama : minetama : minetan 'midagi (hrl abstraktset) kaotama, millestki ilma jääma'
soome menettää 'kaotada, ilma jääda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Murretes tuntud sõnal minetama on teine tähendus, 'idandama'. Soome sõna on tuletis minema tüvest.

pidama : pidada : pean 'kohustatud v sunnitud olema; sobivaks, vajalikuks osutuma; kavatsema; hoidma'
peatama, pidev, pidi, pidu
liivi piddõ 'hoida, kanda; arvata'
vadja pitää 'sunnitud, kohustatud olla; kinni pidada v hoida; hoida, säilitada; tähistada, korraldada'
soome pitää 'hoida, pidada; kanda, kasutada; pidada, korraldada'
isuri pitää 'hoida; riideid kanda; pühi tähistada, pidutseda; kohelda külalisi; vaja olla, kohustatud olla'
Aunuse karjala pidiä 'hoida; kanda; kulutada, raisata'
lüüdi piďädä 'hoida, kasutada; kulutada, raisata; vaja olla; pidutseda, tähistada; sunnitud, kohustatud olla'
vepsa pidada '(kinni) hoida; säilitada; kanda; suhtuda; kulutada, raisata; vaja olla'
ersa peďams 'ühendatud olema, ühinema, kleepuma, kinni haarama, jääma'
mokša peďəms 'kinni jääma, (kinni) haarama, klammerduma'
? handi pĭt- 'sattuma, jõudma; kinni jääma; suubuma'
? mansi pat- 'sattuma; algama, hakkama; kukkuma'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. pidi on da-tegevusnime vana käändevorm. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pito 'vabaõhupidu', pido 'peoõhtu' ja baltisaksa Piddu 'pidu' (← pidu).

püsima : püsida : püsin 'jätkuvalt olema; kestma, säilima, mitte hävima; maldama, läbema'
lõunaeesti püsümä
vadja püsüä 'seista, kärsida, mallata'
soome pysyä 'seista; kinni olla; jätkuvalt olla, säilida'
isuri püsähťüä 'seisma jääda'
Aunuse karjala püzüö 'hoida, kinni haarata; järgida, kinni pidada'
lüüdi püzüdä 'jätkuvalt olla; kinni hoida'
vepsa püžuda '(kinni) hoida, pidada; jätkuvalt olla'
ersa pezims 'kinni haarama, kinni jääma'
mokša pezǝms 'kinni jääma; torkama, pistma'
mari pižaš 'kinni haarama, kinni jääma; pingul olema; hakkama, alustama'
Läänemeresoome-volga tuletis samast tüvest, mis on sõnas pistma.

raadama : raadata : raadan 'maad metsast ja võsast puhastama, kultuurmaaks harima'; mrd 'laastama; täisid tapma; rassima, kärmesti töötama'
raat-2
vanavene stradati 'töötama; töötlema, maad harima; hoolitsema; kannatama, piinlema; virelema; kaasa tundma'
vene stradát' 'kannatama, piinlema; (taga) igatsema; vilets olema, vajaka jääma'; van 'kõvasti töötama'
vadja raata(a), raatõt 'tööd rügada, rassida'
soome raataa 'tööd rügada, rassida; maad metsast põllumaaks puhastada'
isuri raataa 'töötada, rügada; maad metsast põllumaaks puhastada [?]'
Aunuse karjala ruadua 'töötada; teha; maad metsast põllumaaks puhastada; valmistada, ehitada; töös, käigus, kasutusel olla'
lüüdi ruatta 'töötada, rügada; (alet) raadata'
vepsa rata 'töötada; teha; töödelda'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Võib olla läänemeresoome keeltesse laenatud korduvalt. Eesti keelde on tüvi tõenäoliselt vähemalt osaliselt laenatud soome keelest, sest on levinud kirderannikumurretes ja nende naabruses. Vanemas murdekeeles on üksikuid andmeid tüve esinemisest teistes murretes. Sõna kirjakeelset tähendust on kahtlemata mõjutanud ka saksa roden '(maad) raadama, põlluks harima, uudismaad tegema; kände juurima'.

räidima : räidida : räidin mrd 'keetmisel v küpsetamisel pooltooreks, vintskeks jääma; närtsima'
vadja räütüüss 'närtsida, närbuda, tohletada'
soome räytyä 'üles sulada, pehmeks muutuda (või, rasva kohta); nõrkeda, kuhtuda, kurtuda, närbuda'; mrd 'kustuda'
isuri räütüä 'närtsida, tohletada; väsida'
Aunuse karjala räüdüö 'kustuda; hõõguda, hingitseda, vinduda; kuumeneda, põlema lahvatada; rahuneda, raugeda'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud.

sattuma : sattuda : satun ~ sattun 'juhuslikult kuhugi tulema v mingisse olukorda jõudma; juhtumisi esinema v ette tulema; tabama, millegi pihta minema'
vadja sattua 'kuhugi sattuda, pihta sattuda; ärrituda, end häirida lasta'
soome sattua 'tabada, pihta minna; sattuda, juhtuda; haiget teha, valus olla'
isuri sattua 'tabada, pihta minna; sattuda, juhtuda; haiget teha, valus olla'
Aunuse karjala sattavuo, sattuokseh 'end vigastada, haiget saada'
lüüdi satattada 'viga teha; haiget teha'
vepsa satatada 'viga teha; haiget teha'
ersa satoms 'piisama; saama, jääma; küündima, ulatuma'
mokša satəms 'piisama; saama, jääma; küündima, ulatuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On arvatud, et võib olla vana tuletis saama või sadama tüvest.

soikuma : soikuda : soikun 'vaibuma, lakkamiseni nõrgemaks jääma'
liivi suoīkõl 'vaikne, rahulik'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas suikuma.

sumbuma : sumbuda : sumbun 'õhuvahetuse puudusel umbseks muutuma; vaikseks, tasaseks jääma, vaibuma; hääbuma, haihtuma, kaduma'
summutama
liivi zumpõ 'sumbuda'
soome mrd sumppu 'märgade okstega summutatav suitsev lõke', sumputa 'hõõgudes ja suitsedes põleda'
Läänemeresoome tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas sume.

tabama : tabada : taban 'pihta minema; pihta saama; kinni püüdma, kätte saama, leidma; (ootamatult, kahjustavalt) osaks saama'
taba
?alggermaani *daƀan-
gooti ga-daban 'juhtuma'
vanainglise ge-dafen 'sobiv, sobilik'
liivi tabbõ 'ära mõistatada, lahendada, ära arvata'; tabā 'taba(lukk)'
vadja tavata 'kätte saada, kinni püüda; ulatuda, puutuda; jätkuda, piisata; juhtuda, sattuda'
soome tavata 'kohata; kohtuda; peale sattuda, kätte saada; esineda, leiduda; pihta saada; pihta minna, puutuda; kobada, kombata'
isuri tavada 'kätte saada, kinni püüda; ulatuda, puutuda; jätkuda, piisata; juhtuda, sattuda; püüda, katsuda, jõuda'
Aunuse karjala tavata 'eest leida; peale sattuda, kätte saada; (ootamatult) osaks saada; järele jõuda; kinni püüda; kätte võtta, haarata; ulatuda; puutuda, kinni jääda; kinnitada'
lüüdi tabata 'kätte saada, kinni püüda; eest leida'
vepsa tabata 'kätte saada, kinni püüda; kätte võtta, haarata; (ootamatult) osaks saada'
On ka arvatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi tupani̮ 'kokku leppima; sobima; sarnanema; juhtuma, sattuma', komi tope̮dni̮ 'vastu suruma, tihedalt sulgema; kinni pigistama (millegi vahel), pitsitama; embama; tihendama, ühte liitma, kokku lööma; lõpetama, valmis tegema; (ootamatult) osaks saama (nt valu, haiguse kohta)' ja ungari tapad '(millegi külge) kinni jääma v kleepuma, (millessegi) takerduma', tapaszt 'suruma'. taba on tegusõnatüvest moodustatud nimisõna. Vt ka taotlema ja tava.

takerdama : takerdada : takerdan 'takistama; (millegi taha, sisse, vahele v külge) kinni jääma; pulstuma, vanuma, tokerdama' takistama

taltuma : taltuda : taltun 'vaguraks, leplikuks, kuulekaks jääma v muutuma, rahunema'
taltsas
soome talttua 'taltuda; vaibuda'
Võib olla tuletis taluma tüvest. Vt ka talitama ja talitsema.

tarduma : tarduda : tardun '(jahtudes) kõvaks muutuma, hanguma, hüübima; jäigaks, liikumatuks muutuma, kangestuma'
On oletatud, et võib olla läänemeresoome või soome-ugri tüvi, mille vasted on vadja tarttua 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge v kinni hakata; nakata; mõjuda, puutuda', soome tarttua 'kinni haarata; sekkuda; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata', isuri tarttua 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata', Aunuse karjala tartuo 'kinni haarata; sekkuda; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata; hakata, alustada; mõjuda', lüüdi tarttuda 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata; hakata, alustada', vepsa tartta 'kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; juurduda; peale tulla, alata (haiguse kohta); hakata, alustada' ja võib-olla ungari tart 'hoidma; säilitama; pidama; arvama; kestma; pooleli v pidama jääma; suunduma; kaasa minema; kartma'. Seos selle tüvega on kaheldav tähenduserinevuse tõttu. Tähendust võib olla mõjutanud saksa erstarren 'kangestuma, jäigastuma; tahkuma'; piltl 'tarduma'. Vt ka tarretama.

toppama : topata : toppan '(mingi takistava asjaolu tõttu) liikumises peatuma v takerduma; peatama, pidurdama, seisma panema'
alamsaksa stoppen 'täis v kinni toppima, sulgema; peatama, kinni pidama, takistama'
saksa stoppen 'peatama, seisma panema; peatuma, seiskuma, seisma jääma'
rootsi stoppa 'peatama, seisma panema; lõpetama; peatuma, seisma jääma; lõppema; nõeluma; täis toppima, täitma; sisse pistma v panema'
Tõenäoliselt meremeeste keele kaudu levinud sõna, täpset laenuallikat on raske määratleda. Arvatavasti on esitatud alamsaksa sõna mõnevõrra varem laenatud teises tähenduses, toppima.

uinuma : uinuda : uinun 'magama jääma; puhkeolekus olema'
liivi innõ 'uinuda; jäljetult kaduda'
vadja uinoa 'uinuda; jäljetult kaduda'
soome uinua 'suikuda, magada'
Aunuse karjala uinota 'suikuda, magada'
lüüdi uinota 'suikuda, magada'
vepsa uinota 'suikuda, magada'
Läänemeresoome tüvi. Kaugematest sugulaskeeltest pakutud vasted, nt mansi ojawe- 'tukkuma' on kaheldavad häälikulistel põhjustel.

vaibuma : vaibuda : vaibun 'vaikse(ma)ks jääma, vähem kuuldavaks muutuma; nõrgenema, vähenema; soikuma'
soome vaipua 'vajuda, langeda; vaibuda; kokku kukkuda'
isuri vaipua 'vaikida, rahuneda'
Aunuse karjala vaibuo 'väsida; vaibuda; kokku kukkuda'
lüüdi baibuda 'väsida, vaikseks muutuda'
vepsa vaibuda 'vajuda, langeda; vaibuda'
Tõenäoliselt tuletis vaja ja/või vajuma tüvest.

vakatama : vakatada : vakatan 'vaikima, vakka jääma' vaga

vinduma : vinduda : vindun 'visalt ja vaevaliselt põlema; vintskeks jääma; aeglaselt kuivama; viletsas seisundis olema'
liivi vindõn 'haiglane; märg, pehkinud'
soome mrd vinteä 'kuiv ja sitke'
isuri vintüä 'vinduda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka vintske.

väsima : väsida : väsin 'töö, pingutuse vms tõttu kehaliselt v vaimselt jõuetuks v rammetuks jääma, vaevatuks muutuma'
lõunaeesti väsümä, kirderanniku väsümä
alggermaani *wǣsia-
islandi væsa 'raskusi üle elama'
norra vaas 'tormikahjustus'
liivi zzõ 'väsida'
vadja väsüä 'väsida'
soome väsyä 'väsida; tüdida'
isuri vässüüä 'väsida'
Aunuse karjala väzüö 'väsida'
lüüdi väzüdä 'väsida'
vepsa väzda 'väsida'
saami viessat 'väsida'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur