[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 9 artiklit

hilp : hilbu : hilpu 'kulunud riietusese; naiste kergem riietusese; riideräbal'
hilpama
liivi ilp 'hilp, riidetükk; kalts'
soome mrd hilpa 'õhuke kasetohu kelme; kulunud riietusese; kalts, narts'
karjala hilve 'jääkirme'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hilpat 'lohakas, hooletu' ja hilp 'hilpama'.

hüübima : hüübida : hüübin 'tarduma, kalgenduma, hanguma'
hüüve
● ? liivi ǖlm 'lumelobjakas'
vadja üü 'jääkirme'
soome mrd hyy 'jääsulp, lumesoga, lumelobjakas', hyyde 'jääkirme; jääsulp, lumesoga'
isuri hüütüä, hüütöjä 'hüübida'; hüüe, hüüve 'jääkirme, õhuke rannajää'
Aunuse karjala hüüdüö 'hüübida; tarduda'
karjala hüüveh 'jääkirme'
lüüdi hüudunu 'hüübinud'
vepsa hüďädä 'hangumisi jäätada', hüde 'härmatis'
Läänemeresoome tüvi.

kahm : kahmu : kahmu 'hirmuhoog, judin'; mrd 'kangestus; kahutis; kirmetis'
soome mrd kahma 'kerge pakane, veidi jäätunud maa- või veepind, jääkirme'
Aunuse karjala kahmakko 'kohmetanud, kangestunud; külmavõitu, kõle', kahmei 'külmavõitu, kõle'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Tähendus 'hirmuhoog' on teisene: külmatunne võib tekkida hirmust.

kahu1 : kahu : kahu 'kerge külm; jääkirme'; mrd 'rüsi, jääkuhjatis'
vadja kahu 'kerge külm; kahutanud pinnasekiht'
soome mrd kaho 'kerge (öö)külm'
isuri kahu 'kerge (kevadine öö)külm'
karjala kahottoa 'kahutada; kihutada'
vepsa kahoitada 'kahutada'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kahisema.

kidu : kidu : kidu 'tuulest aetav peenike lumi'
soome kide 'kristall'; mrd '(lume)helves; jääkirme'
Aunuse karjala kiďei 'halvasti libisev (talvetee kohta)'
? lüüdi kide 'kiilasjää'
vepsa kiďe 'halvasti libisev (talvetee kohta)'
? mari kə̑č́ə̑k 'külmaga sadanud värske lumi (mis muudab tee halvasti libisevaks)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. On ka arvatud, et võib olla tuletis kidisema tüvest.

kihu1 : kihu : kihu 'midagi pisipeent; ivake, natuke'; mrd 'jääkirme; kidur, kasvus kängu jäänud'
● ? soome mrd kiho 'mull'; kihota 'nõrguda, valguda, imbuda'
? karjala kiho 'mull'; kihota 'nõrguda, valguda, imbuda'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Vt ka kihu3.

kärn1 : kärna : kärna 'kuivanud koe- v haavaeritisest koorik vigastatud naha pinnal, korp'
vadja kärnä, hrv tšärnä 'kärn'
soome mrd kärnä 'krobeline puukoor; kärn, lööve; korp, koorik'
isuri kärnäkäs 'kärnane'
vepsa kärnak 'kare, krobeline'
saami geardni 'lumekoorik; teatud udarahaigus'
ersa kšńat 'leetrid'
handi kä̆rńi 'jääkirme'
Soome-ugri tüvi.

rasv : rasva : rasva 'vees lahustumatu tahke ehitus- v varuaine loomorganismides; loomade rasvast töödeldud toiduaine'
rasu
alggermaani *krausa-, *(ga-)krausja-
hollandi kroos 'tapalooma sisikond'
saksa Gekröse 'sisikond, soolestik; rupskid'
liivi razā 'rasv'
vadja razva 'rasv; jääkirme'
soome rasva 'rasv; määre, võie'
isuri razva 'rasv'
Aunuse karjala razvu 'rasv'
lüüdi razv(e͔) 'rasv'
vepsa razv 'rasv'
rasu on murdeline tüvevariant, millele kirjakeeles on antud füsioloogiatermini tähendus. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud läti mrd razas 'sulanud rasva jäägid'.

säsi : säsi : säsi 'siseelundi pehme sisemine kude; kude varre v juure südamikus; sisemus, südamik'
lõunaeesti säsü
soome säsy 'luuüdi; tarretis', sasu 'sarve pehme sisu'
karjala sasu 'sarve pehme sisu, habras luu; verimuhk, sarvestunud koht'
saami suossa 'jääkirme; sarve poorne sisu'
? mokša suzu 'kare, krobeline, konarlik, lihvimata'
mari šuž 'puu poorid'
udmurdi suzi̮ liitsõnas ni̮r-suzi̮ 'ninakõhr'
komi se̮z 'luu pehme osa, luuüdi, üdivedelik; sõre lumi'
Läänemeresoome-permi tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur