[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hävima : hävida : hävin 'olemast lakkama, hukka saama'
● vadja ävitä 'kaduda; hävida; raisku minna'
soome hävitä 'kaduda, kaduma minna; kaotada, alla jääda'
isuri hävidä 'kaduda, kaduma minna; hukkuda, hävida'
Aunuse karjala hävitä 'kaduda, kaduma minna; hukkuda, hävida'
lüüdi hävitä 'kaduda; hukka minna'
Läänemeresoome tüvi.

jääma : jääda : jään 'olema, püsima; säilima; muutuma, saama'
◊ jäde, jätma
● liivi īedõ 'jääda'; jettõ 'maha jätta, hüljata'
vadja jäävvä 'jääda; saada, muutuda'; jättää 'jätta; maha jätta, hüljata'
soome jäädä 'jääda; järele jääda'; jättää 'jätta; maha jätta'
isuri jäävvä 'jääda'; jättää 'jätta'
Aunuse karjala jiäjä 'jääda; maha jääda'; jättiä 'jätta'
lüüdi ďiädä 'jääda'; ďiättädä 'maha jätta, hüljata'
vepsa jäda 'jääda; maha jääda'; jätta 'jätta; maha jätta'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et indoiraani laen, ← algindoiraani *ǵeǵ^hē-, mille vaste on nt osseedi zajyn 'jääma'.

katkema : katkeda : katken '(kaheks tükiks) minema, murduma, purunema; ajutiseks pooleli jääma; lakkama, lõppema'; mrd 'end ära vaevama, väsima'
○ lõunaeesti kakkema
◊ kaklema, kaksama, katki
● liivi katkāstõ 'katki kiskuda; end (tõstmisega) ära katkestada', katkõ 'katkuda, kitkuda'
vadja kadgõta, katkõa, katkõõssa 'katki minna, murduda'
soome katketa 'katki minna, murduda; lakata, lõppeda; pooleli jääda'
isuri kadeda 'katki minna, murduda'
Aunuse karjala katketa 'katki minna, murduda; end ära katkestada'
lüüdi katketa 'katki minna, murduda'
vepsa katketa, katte͔ta 'katki minna, murduda; end ära katkestada'
? udmurdi kuaškani̮ 'lagunema, purunema, kokku varisema'
Läänemeresoome või koguni läänemeresoome-permi tüvi. Tuletised kaksama ja kaklema lähtuvad murdelisest tüvevariandist, kus tk > kk. Vt ka kakand ja kakerjas.

kurtma : kurta : kurdan 'oma hädast, murest, häiriva(te)st asjaolu(de)st kellelegi rääkima; kaebama'; mrd 'peatuma'
◊ kurtuma
● liivi kurttõ 'seisma jääda, peatuda'
vadja kurttaa 'kurta; kiratseda'
isuri kurttaa 'kannatada; kurta, kaevata'
Läänemeresoome tüvi.

lakkama : lakata : lakkan 'lõppema, järele jääma; lõpetama, järele jätma'
← soome lakata 'lakata, lõppeda, järele jääda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi on germaani laen, ← alggermaani *slakō(ja)n-, mille vaste on nt inglise slake 'vaikseks jääma, nõrgenema, lõtvuma'.

luurama : luurata : luuran 'ise märkamatuks jääda püüdes jälgima, passima, varitsema'
◊ luurima
← alamsaksa luren 'varitsema, luurama'
a-tüvelist varianti on tõenäoliselt mõjutanud ka rootsi lura 'varitsema, luurama'. Eesti keelest on laenatud vadja luuria 'nuhkida, nuuskida' (← luurima).

luurima : luurida : luurin van 'ise märkamatuks jääda püüdes jälgima, piiluma, hiilima' luurama

lõugutama : lõugutada : lõugutan 'tööriistaga linavarsi murdma; (tagaselja) vatrama; suud pruukima, väljakutsuvalt v häbematult rääkima'
● vadja loukata '(millegi) vahele jätta, pigistada lasta; kinni jääda, kinni pigistatud saada; lonkida'
soome loukuttaa 'lõugutada; lõnksutada, kolksutada'
isuri louguttaa '(lina) lõugutada'
Aunuse karjala loukuttua '(lina) lõugutada'
lüüdi loukuttada '(lina) lõugutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

lähen (oleviku ains 1P) 'minema'
◊ läkitama, läte
● liivi lǟ’dõ 'minna; muutuda, saada, jääda; pidada'
vadja lähteä, lätä 'minna v tulla; minema v tulema hakata; tulla, saada, tekkida'
soome lähteä 'minna, minema hakata, lahkuda; ära tulla, maha tulla; pärineda; lähtuda'
isuri lähtiä 'minna; eralduda'
Aunuse karjala ľähtie 'minna, lahkuda; lahti tulla; välja tulla'
lüüdi lähtä 'minna, eralduda'
vepsa ľähtta 'minna; hakata; (välja) tulla; eralduda'
koltasaami liõhttâd 'minna, korraks läbi astuda'
? ersa ľivťems 'viima, vedama'
? mokša ľišťəms 'viima, vedama'
mari lektaš 'minema; sõitma; tõusma (päike, kuu); tärkama'
udmurdi li̮kti̮ni̮ 'tulema, saabuma'
komi lokni̮ 'tulema, saabuma'
idahandi lüγət- 'välja minema; ära minema'
lõunahandi tiwət- 'välja minema; ära minema'
Soome-ugri tüvi. Koltasaami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Tuletises läte on lõunaeesti tüvevariant lät-, vrd lõunaeesti lätt (oleviku ains 3P) 'läheb'. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, minema. Eesti keelest on ilmselt laenatud soome mrd läkki 'minek', läkillään 'minekul'.

minema : minna : lähen 'edasi liikuma; lahkuma; kaduma; oma seisundit, olekut v asendit muutma'
● vadja mennä 'minna, sõita, käia; mahtuda; saada, jääda'
soome mennä 'minna; kaduda, kuluda; muutuda; mahtuda'
isuri männä 'minna'
Aunuse karjala mennä 'minna; sattuda; kaotsi minna; kuluda, minna'
lüüdi mändä 'minna; mahtuda'
vepsa mända 'minna; mahtuda; saada, muutuda'
saami mannat 'minna'
mari mijaš 'minema; tulema; käima'
udmurdi mi̮ni̮ni̮ 'minema'
komi munni̮ 'minema, sõitma; pleekima'
handi măn-, mä̆n- 'minema'
mansi min- 'minema'
ungari megy 'minema; kõndima, käima; töötama, käima; hakkama'
neenetsi ḿi’- 'minema'
nganassaani mi̮n- 'minema'
sölkupi mentǝ- 'mööda minema'
kamassi mən- 'minema'
Uurali tüvi. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, lähen. Vt ka menetlema, menu, minetama, mõnu.

minetama : minetama : minetan 'midagi (hrl abstraktset) kaotama, millestki ilma jääma'
← soome menettää 'kaotada, ilma jääda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Murretes tuntud sõnal minetama on teine tähendus, 'idandama'. Soome sõna on tuletis minema tüvest.

muigama : muiata : muigan 'põgusalt, kergelt naeratama'
◊ muigutama
● vadja muikuttaa 'haigutada', muikisõlla 'muhelda, muiata; tusatseda, tusast nägu teha'
soome muikea 'hapu, kirbe; mesimagus, lipitsev', muikistaa 'grimasse, nägusid teha; huuli krimpsutada'
Aunuse karjala muigei 'hapu; hapuks läinud', muijota 'hapneda, hapuks v käärima minna; lõõtsutada, lämbuda; viivitada, peatuma jääda'
lüüdi muiged 'hapu; kirbe', muigota 'hapneda'
vepsa muiged 'hapu', muigota 'hapneda'
Läänemeresoome tüvi.

oskama : osata : oskan 'midagi õppinud olema; mingit võimet valdama, millekski võimeline olema'
◊ osav
● liivi vȯzzõ 'tabada, kohata, kohtuda'
vadja õzata 'osata'
soome osata 'osata, teada; teed leida'
isuri osada 'osata'
Aunuse karjala ozata 'tabada, sattuda; juhtumisi ette tulla; haigeks jääda, valutama hakata'
lüüdi ozaitta 'sattuda, (märki) tabada'
vepsa oze͔ita 'märki tabada; arvata, mõistatada; meele järele olla; sattuda'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest osa. k on astmevahelduslike sõnade eeskujul lisatud häälik.

pahtuma : pahtuda : pahtun 'hrl kuivamisel kõvaks v koorikuliseks muutuma'; mrd '(puuesemete kohta:) niiskusest paisuma, turduma'
● soome mrd pahtua 'külge, kinni jääda; tahkuda'
vepsa pahtuda 'hüübida (vere kohta)'
Sama tüve vasted võivad olla ka murdesõna pahtuma 'keema', liivi pā'tõ '(herneid, ube) küpsetada', vadja paahtua 'kõrbeda; hüübida (vere kohta)', soome paahtaa 'kõrvetada, põletada; röstida, küpsetada; kihutada, (teha) rabada', isuri paahtua 'kõrbeda, põhja hakata', karjala poahtoa 'kõrvetada, kuumutada, kuivatada; paista (päikese kohta)', lüüdi puahtada 'kõrvetada, põletada' ning võib-olla ka udmurdi pi̮ži̮ni̮ 'küpsetama' ja komi pe̮žni̮ 'kõrvetama; küpsetama, hautama'. Sel juhul läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud ka, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *bā-ja-, mis võib olla laenatud ka sõnas paaduma.

pakatama : pakatada : pakatan '(lõhkemiseni, rebenemiseni) paisuma, pungile minema, pungil olema; lõhenema, pragunema'
● vadja pakahtaa 'pakatada, lõhki minna'
soome pakahtua 'lämbuda; nõrkeda; lõhkeda'
Aunuse karjala pakehtuo 'hüübida (vere kohta)'
karjala pakehtuo, pakahtuo 'kinni jääda, paakuda; hüübida (vere kohta); lämbuda, sulguda, lõhkeda'
lüüdi pakehtuda 'pakseneda, hüübida (vere kohta)'
? handi paχǝn- 'tõusma (päikese kohta); järsku tõusma ja üle kallaste ajama'
? ungari fakad 'purskuma, purskama; puhkema, pakatama; lähtuma'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas pagisema. Handi ja ungari vasted võivad olla sel juhul rööpselt tekkinud. Sama tüvi võib olla sõnades pakane, pakk2, pakk4.

puuduma : puududa : puudun 'mitte olema; kuskilt ära olema; olema vähem kui vaja, ebapiisavalt olema' puutuma
● liivi pūtõ 'puududa'
soome puuttua 'puududa'
Aunuse karjala puuduo 'nõrgaks, põduraks jääda'

puutuma : puutuda : puutun '(kergelt) vastu minema; (põgusalt) katsuma; hingeliselt haavama'
◊ puuduma
● liivi pūtõ 'puutuda, puudutada; puududa'
vadja puuttua 'puutuda; sattuda'
soome puuttua 'puududa; puutuda; sekkuda'; mrd 'kinni jääda; saada'
isuri puuttua 'puutuda; sattuda; kinni jääda'
Aunuse karjala puuttuo 'sattuda, juhtuda; kokku minna, hakata (või kohta)', puuduo 'nõrgaks, põduraks jääda'
lüüdi puuttuda 'sattuda; jõuda; saada; kinni haarata, kinni jääda'
vepsa putta 'sattuda; jõuda; saada; juhtuda'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud vadja puutus, puutos 'puudus, nappus' (← puudus).

püsima : püsida : püsin 'jätkuvalt olema; kestma, säilima, mitte hävima; maldama, läbema'
○ lõunaeesti püsümä
● vadja püsüä 'seista, kärsida, mallata'
soome pysyä 'seista; kinni olla; jätkuvalt olla, säilida'
isuri püsähťüä 'seisma jääda'
Aunuse karjala püzüö 'hoida, kinni haarata; järgida, kinni pidada'
lüüdi püzüdä 'jätkuvalt olla; kinni hoida'
vepsa püžuda '(kinni) hoida, pidada; jätkuvalt olla'
ersa pezims 'kinni haarama, kinni jääma'
mokša pezǝms 'kinni jääma; torkama, pistma'
mari pižaš 'kinni haarama, kinni jääma; pingul olema; hakkama, alustama'
Läänemeresoome-volga tuletis samast tüvest, mis on sõnas pistma.

rauge : rauge : rauget '(lõtvunult, väsinult) loid, roidunud, jõuetu, rammetu'
● vadja raugõta 'loiuks v lõdvaks v tühjaks jääda [?]'
soome raukea 'väsinud, roidunud, loid, jõuetu; unine, uimane; lõtv'; mrd 'väsitav, roiutav (ilma kohta); raske, raskesti liigutatav'
karjala raukie 'rammestunud, loid; unine, uimane olek'
On arvatud, et tuletis samast tüvest, mis sõnas rauk.

sadama : sadada : sajan 'vihma, lund, lörtsi, rahet langema; tihedasti, suurel hulgal alla kukkuma, langema'
◊ sade, sadu
● liivi sa’ddõ 'kukkuda; (vihma, lund) sadada'
vadja sataa, saata '(vihma, lund) sadada'
soome sataa '(vihma, lund) sadada; alla langeda'
isuri sataa '(vihma, lund) sadada'
karjala satoa '(vihma, lund) sadada'
saami čuohcit 'sattuda; kinni jääda; tabada'
lõunasaami tjuetsedh '(lund) sadada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla hoopis Lule saami tjātēt 'tasakesi (vihma, lund) sadada'. Sel juhul on tüve vasted ka neenetsi saŕo 'vihm, sadu', eenetsi sāre 'vihm, sadu', nganassaani sorua 'vihm, sadu', sölkupi se̮ro 'vihm, sadu', kamassi suŕno 'vihm, sadu', matori sörüh, sirüh 'vihm, sadu' ja tegemist on uurali tüvega. On oletatud, et tüvi on vana laen, ← indoeuroopa *ḱad- 'kukkuma', mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia śad- 'alla, maha, välja langema', ladina cadere 'kukkuma'. Vt ka sadam, sajatama, sattuma.

segama : segada : segan 'tülitama, häirima; aine v materjali osi liigutama, nii et nende omavaheline seis pidevalt muutub; kahest v enamast kokkupandud ainest (liigutades) midagi valmistama v tekitama; asetust, järjekorda muutma; arusaamatuks muutma'
◊ seas, sekka
● liivi sie’ggõ 'segada, segi ajada', siegās 'seas, hulgas'
vadja segata, seätä 'segada, segi ajada', segaza 'seas, hulgas'
soome sekoittaa 'segada, segi ajada', seota 'segamini minna; mõistust kaotada', seassa 'seas, hulgas'
isuri sekkoittaa 'segada', seas 'seas, hulgas'
Aunuse karjala sevota 'segi minna; teelt eksida', segah 'sees, seas'
lüüdi šegota 'segi minna'
vepsa segoida 'eksida; segi minna; pead kaotada, nõutuks jääda', sega 'segav asjaolu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sägamäste 'koos, segatud'. Vt ka sekeldama.

sõõn : sõõna : sõõna mrd '(mustuse) triip, viir; pilveriba'
On arvatud, et tüve vasted on liivi sȭinastõ, sȭņastõ 'hallitada' ja soome mrd sientyä 'tuhmuda, mustaks jääda (riie kehval pesemisel)', sienteä 'määrdunud, tuhmunud, kollaseks tõmbunud (riie, ihu)', sel juhul võiks olla tüve seen variant. On ka oletatud, et tüve soon variant, kuid eesti keeles on häälikumuutus oo > õõ ebatavaline.

tabama : tabada : taban 'pihta minema; pihta saama; kinni püüdma, kätte saama, leidma; (ootamatult, kahjustavalt) osaks saama'
◊ taba
? ← alggermaani *daƀan-
gooti ga-daban 'juhtuma'
vanainglise ge-dafen 'sobiv, sobilik'
● liivi ta’bbõ 'ära mõistatada, lahendada, ära arvata'; tabā 'taba(lukk)'
vadja tavata 'kätte saada, kinni püüda; ulatuda, puutuda; jätkuda, piisata; juhtuda, sattuda'
soome tavata 'kohata; kohtuda; peale sattuda, kätte saada; esineda, leiduda; pihta saada; pihta minna, puutuda; kobada, kombata'
isuri tavada 'kätte saada, kinni püüda; ulatuda, puutuda; jätkuda, piisata; juhtuda, sattuda; püüda, katsuda, jõuda'
Aunuse karjala tavata 'eest leida; peale sattuda, kätte saada; (ootamatult) osaks saada; järele jõuda; kinni püüda; kätte võtta, haarata; ulatuda; puutuda, kinni jääda; kinnitada'
lüüdi tabata 'kätte saada, kinni püüda; eest leida'
vepsa tabata 'kätte saada, kinni püüda; kätte võtta, haarata; (ootamatult) osaks saada'
On ka arvatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi tupani̮ 'kokku leppima; sobima; sarnanema; juhtuma, sattuma', komi tope̮dni̮ 'vastu suruma, tihedalt sulgema; kinni pigistama (millegi vahel), pitsitama; embama; tihendama, ühte liitma, kokku lööma; lõpetama, valmis tegema; (ootamatult) osaks saama (nt valu, haiguse kohta)' ja ungari tapad '(millegi külge) kinni jääma v kleepuma, (millessegi) takerduma', tapaszt 'suruma'. taba on tegusõnatüvest moodustatud nimisõna. Vt ka taotlema ja tava.

takistama : takistada : takistan 'võimatuks tegema, pidurdama, segama, tagasi hoidma, ära hoidma'; mrd 'kinnitama, kinni siduma'
◊ takerdama, takk, taklema
● vadja takku 'takk; vana karv (loomal), pulstunud vill (lambal)'
soome takistua 'kinni jääda, takerduda; kinni haarata, klammerduda', takertua 'kinni jääda; sassi v segi minna; kinni haarata, klammerduda', takku 'pulst, tuust; kahl; kuluhein'; mrd 'tihtimismaterjal'
isuri tagistaa 'pigistada, suruda', takku 'tihtimismaterjal; pulst, tuust'
Aunuse karjala takelduo 'külge jääda, külge kleepuda', takku 'pulstunud vill, karv v juuksed; vilets hein'
karjala takki 'sulalumi'
lüüdi takk 'pulst, tuust'
vepsa takaata 'külge jääda, kleepuda (lume kohta)'
? handi tăχort- 'riputama'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka takjas.

tarduma : tarduda : tardun '(jahtudes) kõvaks muutuma, hanguma, hüübima; jäigaks, liikumatuks muutuma, kangestuma'
On oletatud, et võib olla läänemeresoome või soome-ugri tüvi, mille vasted on vadja tarttua 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge v kinni hakata; nakata; mõjuda, puutuda', soome tarttua 'kinni haarata; sekkuda; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata', isuri tarttua 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata', Aunuse karjala tartuo 'kinni haarata; sekkuda; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata; hakata, alustada; mõjuda', lüüdi tarttuda 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata; hakata, alustada', vepsa tartta 'kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; juurduda; peale tulla, alata (haiguse kohta); hakata, alustada' ja võib-olla ungari tart 'hoidma; säilitama; pidama; arvama; kestma; pooleli v pidama jääma; suunduma; kaasa minema; kartma'. Seos selle tüvega on kaheldav tähenduserinevuse tõttu. Tähendust võib olla mõjutanud saksa erstarren 'kangestuma, jäigastuma; tahkuma'; piltl 'tarduma'. Vt ka tarretama.

targema : targeda : targen mrd 'võima, (välja) kannatama'
● vadja tarkõnõss 'julgeda, söandada'
soome tarjeta 'külma taluda, külmetamata olla; julgeda'; mrd 'võrdne olla, vastu saada; hätta jääda'
isuri tareda 'külma taluda, külmetamata olla'
Aunuse karjala tarreta 'külma taluda, külmetamata olla; julgeda, söandada'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis tark.

tukkuma : tukkuda : tukun 'pooleldi, hetketi magama'
● liivi tukkõ 'tukkuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedase läänemeresoome-saami tüve vasted on murdesõna nukkuma 'tukkuma' ning vadja nukkua 'uinuda, magama jääda; magada, tukkuda; surra', soome nukkua 'magada; uinuda, magama jääda', isuri nukkua 'magada; uinuda, magama jääda; (loomade kohta) surra', Aunuse karjala nukkuo 'tukkuda', lüüdi ńukkuda 'tukkuda', vepsa nukkuda 'tukkuda', saami nohkadit 'uinuda, magama jääda' (võib olla läänemeresoome keeltest laenatud).

tulema : tulla : tulen 'lähenedes liikuma; saabuma, pärale v kätte jõudma; tekkima, ilmuma, sugenema; juhtuma, toimuma, aset leidma; tingitud olema, johtuma; vaja olema, kohustatud v sunnitud olema, pidama'
● liivi tūlda 'lähenedes liikuda'
vadja tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tekkida, ilmuda, sugeneda; juhtuda, aset leida; hakata (ka nt häbi kohta); muutuda, (millekski) saada, jääda; vaja olla, pidada'
soome tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tekkida, ilmuda, sugeneda; juhtuda, aset leida; tingitud olla, johtuda; saada, minna, sattuda; hakata (nt paha, kahju); muutuda, (millekski) saada, jääda; vaja olla, pidada'
isuri tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tingitud olla, johtuda'
Aunuse karjala tulla 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; tekkida, ilmuda, sugeneda; muutuda, millekski saada, jääda; lõhnata (millegi järele); vaja olla, pidada'
lüüdi tulda 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; lõhnata (millegi järele)'
vepsa tuu̯da 'lähenedes liikuda; saabuda, pärale v kätte jõuda; vaja olla, pidada'
turjasaami tolla̮d 'lähenedes liikuda'
mari tolaš 'lähenedes liikuma; sõitma; käima (kusagil), külastama; saabuma, pärale v kätte jõudma; algama, tekkima'
? ungari talál 'leidma; pidama (nt mingisuguseks); kohale v pärale jõudma; tabama, pihta saama; klappima; sattuma, juhtuma'
neenetsi to- 'lähenedes liikuma; saabuma, pärale v kätte jõudma'
eenetsi to- 'minema, tulema'
nganassaani tui- 'minema, tulema'
sölkupi tǖ- 'lähenedes liikuma'
? kamassi šola- 'lähenedes liikuma'
Uurali tüvi. Turjasaami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka tulv.

tuupima : tuupida : tuubin 'midagi mehaaniliselt, nüri kordamisega meelde jätma, õppima; kellelegi midagi õpetama, aina ühte ja sedasama kordama; tihedalt kuhugi suruma v toppima, (täis) kiiluma'
◊ tuubil
● vadja tuuppia 'tõugata'
soome tuupata 'müksata, tonksata, tõugata, lükata'
Aunuse karjala tuupata 'ummistada, sulgeda, kinni jääda; toppida, tuupida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

tüdima : tüdida : tüdin 'millestki v kellestki küllalt saama, tülpima'
◊ tüütama
● vadja tüütüttää 'vaigistada, rahustada'
soome tyytyä 'rahulduda, rahul olla; leppida, kohaneda', mrd tytyä 'rahulduda, rahul olla; leppida, kohaneda; otsa lõppeda, lakata, seisma jääda; tüdida, tülpida, küllastuda'
isuri tüüdümädöin 'rahulolematu'
karjala tüütüö 'rahulduda, rahul olla'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Tuletises tüütama on d vaste vokaalide vahelt kadunud.

tüssama : tüssata : tüssan 'petma, alt tõmbama, ninapidi vedama'
● soome tyssätä 'nurjuda, äparduda'; mrd 'tõugata, lükata; katkeda, pooleli jääda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd tyssätä 'tüssata' .