[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

avama : avada : avan 'lahti tegema, läbitavaks tegema; käiku, kasutusse andma; lahti mõtestama'
◊ avar
● liivi ovātõ 'avada, lahti teha'
vadja avata 'avada, lahti teha'
soome avata 'avada, lahti teha'
isuri avada 'avada, lahti teha'
Aunuse karjala avata 'avada, lahti teha'
lüüdi avaitta 'avada, lahti teha'
vepsa avaita 'avada, lahti teha'
? ersa aŋkśema 'jääauk, lahvandus'
? mokša ańćəma 'jääauk, lahvandus'
handi eŋk- 'lahti tegema, lahti võtma; riidest lahti võtma'
mansi āŋχwi '(nööpe) lahti tegema; riidest lahti võtma; nülgima'
Soome-ugri tüvi. On arvatud, et sama tüvi on sõnas auk. Kirjakeelde on keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud tuletised avardama ← soome avartaa 'avardada, suurendada, laiendada', avarduma ← soome avartua 'avarduda, suureneda, laieneda'. Eesti keelest võib olla laenatud vadja avaro 'avar'. Vt ka abi-2, ahvatlema, au.

ema : ema : ema 'naissoost lapsevanem; eeskuju andev, juhatav v hooldav naine'
◊ emis
● liivi jemā 'ema; vanaema; vana naine; emasloom; emakas; (paadi) kiil'
vadja emä 'ema; emasloom; eideke, emake; haldjas'
soome emä 'emasloom; (luulekeeles) ema, emake; emand'
isuri emä 'ema; emasloom'
Aunuse karjala emä 'ema; emasloom'
lüüdi emä 'ema; emasloom; emapuu, kiil'
vepsa ema, emä 'emasloom; naiste särgi alumine osa; noodapära; jääauk, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse'
saami eamis 'sünnist saati, alati'
ungari eme 'emasloom, emis'
neenetsi ńeb́a 'ema'
eenetsi e, ε̄ 'ema'
nganassaani ńemi̮ 'ema'
sölkupi e̮mǝ 'ema'
matori ima-m 'minu ema'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keelkondades, nt jukagiiri emei 'ema', tšuvaši ama 'emasloom; ema', mongoli eme 'naine; naiselik'. Võib olla algselt lastekeelne, häälikuliselt ajendatud tüvi.

kolu2 : kolu : kolu 'lehtrikujuline mahuti (veskil, piibul)'
● soome kolo 'auk, ava, süvend'
Aunuse karjala kolo 'jääauk kalapüüdmiseks'
vepsa kolo 'külmunud porine tee'
handi χol 'lõhe; vahemaa'
mansi χal 'lõhe; vahemaa; vaheaeg'
? ungari halok 'kolmnurgakujuline sisselõige puusse puu langetamisel'
Soome-ugri tüvi.

lõugas : lõuka : lõugast 'koldeesine istemüür v -kivi; kolle, lee'; mrd 'väike laht, lahesopp, -käär'
● ? liivi lōkandõks 'jääauk'
soome loukko 'nurk, sopp; urgas; koobas'
Aunuse karjala loukko 'auk, ava; haav'
lüüdi louk 'auk; nurk, sopp'
Läänemeresoome tüvi. Sageli on arvatud, et tüve vasted on ka mari luk 'nurk, sopp, käänd' ja ungari lyuk 'auk, õõnsus, urg'.