[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jäik : jäiga : jäika 'kange, paindumatu, tardunud; kalk'
← soome jäykkä 'jäik; kõva, sitke'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On arvatud, et soome sõna on vana tuletis tüvest jää.

jää : jää : jääd 'külmunud, tahkes olekus vesi'
● liivi jej 'jää'
vadja jää 'jää'
soome jää 'jää'
isuri jää 'jää'
Aunuse karjala jiä 'jää'
lüüdi ďiä 'jää'
vepsa jä 'jää'
saami jiekŋa 'jää'
mari ij 'jää'
udmurdi je̮ 'jää; rahe'
komi ji 'jää'
handi jεŋk 'jää'
mansi jāŋk 'jää; valge'
ungari jég 'jää; rahe'
Soome-ugri tüvi.

kard : karra : karda '(inglistinaga kaetud raud)plekk; metallist ehteniidike'; mrd 'plekist (piima)nõu; jää(kirmetis), härmatis'
← balti
leedu skarda 'plekk, kard'
läti skārds 'plekk, kard'
● liivi kārda 'plekk, kard'
vadja karta 'plekk, kard'
soome mrd karta 'plekk, kard'
isuri karda 'plekk, kard'

kare3 : kareda : karedat 'kergelt krobeline; karm, vali; kähe'; mrd 'äge, käre; karge, värske, tahe'
○ lõunaeesti kahre
● liivi ka’rdõ 'kare, krobeline'
vadja karõa 'kare, krobeline, kõva'
soome karhea 'kare, krobeline; puine, kange; räme (hääle kohta); tahumatu, jäme'
isuri karhia 'kare, krobeline; konarlik (jää); räme (hääle kohta)'
Aunuse karjala karhei 'kare, krobeline; kähe; karm, äge, kange'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka karu.

kaun : kauna : kauna 'mööda õmblusi kaheks poolmeks avanev ühepesaline hulgaseemneline kuivvili'
○ kirderanniku kauna
● soome kauna 'agan, kõlu; klii, sõkal; vimm, kadedus, meelehärm'; mrd 'väike kogus, raas'
karjala kauhna 'põllule jäänud viljapead või hein; nõrk jää, õhuke lumehang [?]'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skauna-z, mille vaste on vanaislandi skaunn 'kilp', kuid nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on see kaheldav.

keerama : keerata : keeran 'midagi keskpunkti v telje ümber liikuma panema, teisele küljele pöörama; midagi poolkaarde v kahekorra painutama, kokku rullima vms; suunda muutma'; piltl 'iiveldama'; mrd 'midagi kokku keerutama, punuma'
● liivi kīerõ 'keerata, pöörata; veeretada, keerutada; pöörelda; iiveldada'
vadja tšeertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; kokku keerata; (heinu) kaarutada; (maad) künda; iiveldada'
soome kiertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; rulli keerata; pöörelda, tiirelda; ääristada; ümber piirata; ringi minna; eemale hoida, vältida; ringi käia', kierä 'keerdus, liiga tugeva keeruga'
isuri keertää 'keerata, pöörata; ringi minna; väänata, painutada; veeretada; ringi ajada; iiveldada'
Aunuse karjala kierdiä 'ringi minna; lõnga korrutada, kokku keerutada; ümber piirata; ringi käia, hulkuda', kierü 'keerdus, liiga tugeva keeruga; jäine, väga libe; usin'
lüüdi kierta 'ümber piirata', kier 'tugevasti kokkukeerutatud lõng; väga libe jää'
vepsa kertta 'lõnga korrutada, nööri keerutada; tombuks veeretada; kündi korrata', ker 'liiga tugeva keeruga'
saami gierri 'keerd, sõlm, pundar (nt lõngas)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tegusõna on tuletis, liideteta tüvi on nt soome kierä. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gierrer- 'keerutada; teatud viisil kududa', ungari kerül 'ringiga minema; ringi tegema; vältima, kõrvale hoidma; sattuma; tulema, kätte jõudma; maksma minema; leiduma', handi kȧri- 'ümber pöörduma' ja mansi kir- 'ringi minema; kõrvale keerama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kēr se 'ennast keerama'. Vt ka kõõr.

kelts : keltsa : keltsa 'veel sulamata maasisene, ka maapealne jää v jäätükk'
On arvatud, et tüve kirs variant, mida on mõjutanud rootsi tjäle, van kjäla, käla 'kelts'. Teisalt on arvatud, et tüvi (kel-) on balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu kelias 'tee' ja läti ceļš 'tee', teiste läänemeresoome keelte vasted on soome keli '(talvised) teeolud', Aunuse karjala keli '(talvised) teeolud' ja lüüdi keľi '(talvised) teeolud'.

kirka : kirka : kirkat 'risti varre otsa kinnitatud ühe v kahe terava otsaga tööriist kõva pinnase, kivimi, jää vms purustamiseks'
◊ kirgas1
← vene kirká 'kirka; kõblas'
kirgas1 on as-lõpuliste sõnade analoogial kujunenud tüve rööpvariant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kirk 'kirka'.

kirs : kirre : kirt 'õhuke jääkord; kelts'; mrd 'kelme, kirme'
← balti
leedu skirsti 'peituma, varjuma; parkuma'; apskirsti 'jäätuma'
● liivi kirt, kirk 'väga õhuke jää'
vadja kirsi (omadussõna jää kohta)
soome kirsi 'kirs, kelts'
isuri kersi 'kirs, kelts'
Aunuse karjala kirzi 'kirs, kelts; paks pori'
lüüdi kirž, kirz(i) 'kirs, kelts'
On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille vaste on idahandi kärtǝγ 'jääkoorik hangel', see on häälikuliselt kaheldav. Vt ka kelts.

looded : loodete : loodeid (mitm) 'tõus ja mõõn'
← alggermaani *flōđ-
vanaislandi flóð 'tõus; üleujutus'
vanarootsi flōþ, flȫþ 'tõus'
gooti flōdus 'tõus, vool'
● vadja looto 'kaldaäärne jääpealne vesi', lootõ '(talvine) veetõus (jões v meres)'
soome luode 'suurvesi; mõõn'
isuri loo(v)e 'rannas jää peal olev vesi'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lood2. Vt ka loe.

lumi : lume : lund 'jääkristallidest v nende kogumitest koosnevad tahked sademed'
● liivi lu’im, lu’m 'lumi'
vadja lumi 'lumi'
soome lumi 'lumi'
isuri lumi 'lumi'
Aunuse karjala lumi 'lumi'
vepsa lumi 'lumi'
lõunasaami lopme 'lumi'
ersa lov 'lumi'
mokša lov 'lumi'
mari lum 'lumi'
udmurdi li̮mi̮ 'lumi'
komi li̮m 'lumi'
? ungari mrd lom 'lobjakas; kevadel jõel minev jää'; van 'härmatis puude okstes'
neenetsi jomća’ 'nõrk lumesadu'
nganassaani ďúm 'lumesadu'
sölkupi ćom- 'lund sadama'
Uurali tüvi.

maarjas : maarja : maarjat 'vees hästi lahustuv isomorfne kootava toimega aine, väävelhappe kaksiksoola kristallhüdraat'
○ maarja
← saksa Marieneis 'seleniit'
Saksa allikas on liitsõna: Maria + Eis 'jää'. Muganemisel on sõna lühenenud. Kasutatakse ka tõlkelaenu maarjajää.

paljas : palja : paljast 'katmata; varanduseta, vaene; pelk, puhas'
? ← alggermaani *failjaz
saksa feil 'müügil olev'; kõnek 'paljastatud'
● liivi pōļaz 'paljas'
vadja paľľas 'paljas, katmata; paljas, ilma milletagi'
soome paljas 'paljas, katmata; puhas, pelk'
isuri paljas 'paljas; lehtedeta, raagus'
Aunuse karjala paľľas 'paljas, alasti; vaene; pelk, puhas'
lüüdi paľľaz 'paljas; lumeta (jää)'
vepsa paľľaz 'paljas; tühi'
? Lule saami puoljok, puol´jat 'paljas, metsata'
Germaani päritolu on ebakindel tähenduse tõttu, see eeldaks tähenduse arengut 'müüa olev' > 'paljastatud' > 'paljas'.

rõuk1 : rõugu : rõuku 'heina, vilja, põhu vms kuivatamiseks tehtav sisetoestikuga kuhilas'
○ kirderanniku rouk, roukku
← algskandinaavia *χrauka-z
vanaislandi hraukr 'koonusekujuline kuhi'
rootsi mrd rök 'viljarõuk'
● vadja rõukko, rõukku 'vilja-, heinarõuk, piklik virn; ohvrikivihunnik'
soome roukkio 'hunnik', mrd roukko 'jääkuhi, rüsi; hunnik, kuhi', roukku 'jääpank; lehtpuuokste v langetatud lehtpuude hunnik'
isuri roukko 'väike heinasaad'
Aunuse karjala roukku '(jää-, kivi)hunnik, kuhi'
vepsa rouk 'õlekuhi'
On arvatud, et osaliselt segunenud tüvega rõuk2.

sulp : sulbi : sulpi 'kuuma veega ülevalatud aganatest v hekslitest loomasööt; pehme pudrutaoline muda, jää, lumi vms mass'
On arvatud, et eestirootsi laen, ← eestirootsi sulp 'sulp'. Teise võimalusena võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome sulppu 'puru, purustatud aine; õlgedest hobusesööt; jääsupp', isuri šulppia, šulputella 'pladistada'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Sulp 'hekslitega segatud (viinapõletus)jäätmed, mida kasutatakse loomasöödana'.

tuur1 : tuura : tuura 'puust varre ja peitli- v odakujulise otsaga terariist jää raiumiseks'
← balti
leedu dura 'tuur'
läti dūre 'rusikas; tuur; suur õõnespeitel; temm-meisel'
● vadja duura 'mütt; tuur', tuura 'tuur'
soome tuura 'tuur'
isuri tuura 'tuur'

uhkama : uhata : uhkan 'üles v välja ajama; hoovama, voogama'
◊ uhama, uhtuma1
● soome uhkua 'uhata, uhkuda; tulvata'; uhku 'uhk; jää peale tõusnud vee ja lume segu'
isuri uhkua 'sügeleda'
Aunuse karjala uhku 'lörts, vesine lumi'
lüüdi uhk 'hõljejää, veesegune lumi ja jää'
vepsa uhk 'hõljejää, veesegune lumi ja jää'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades uhke ja uhal. uhtuma on tuletis nõrgaastmelisest variandist uhama. Eesti keeles on osas vormides kokku langenud uhtma vormistikuga. Vt ka ohatama.