[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kakerdama : kakerdada : kakerdan '(hane, kana kohta:) kaagutama; ebakindlalt käima'; mrd '(seljas) tallama, paaritama; kohmitsema, pusima'
● liivi kākouļ, kākuļ 'teatud veelind'
soome kaakkuri, mrd kakkuri, kaakkeri, kaako(nen), kakara, ka(a)kertaja 'punakurkkaur'; mrd 'järvekaur; koovitaja'
lüüdi kakaťťš́(u) 'järvekaur'
vepsa kakač 'kaur'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti murreteski esineb mitmesuguseid seda tüve sisaldavaid veelindude nimetusi, nt kakar, kakard, kakardaja, kakerdaja. Vt ka kagu.

sõtkas : sõtka : sõtkast 'sukelpart (Bucephala clangula)'
● soome sotka 'vart; sõtkas'
Aunuse karjala sotku 'sukelpart, vart'
lüüdi sotk(e͔) 'vart; haneline'
vepsa sotk 'part; haneline'
saami čoađgi 'sõtkas'
ersa śulgo 'sõtkas [?]; järvekaur [?]'
mokša śulga 'sõtkas [?]; järvekaur [?]'
mari šue liitsõnas šueluδo 'sukelpart, vart'
udmurdi śuli̮ 'koskel'
komi śul liitsõnas śul-će̮ž 'part'
handi saj 'vart; sõtkas'
mansi sāľ 'vart; sõtkas'
Soome-ugri tüvi.