[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

meri : mere : merd 'maismaasse lõikunud v avaookeanist saarte v veealuste kõrgendikega eraldatud maailmamere osa; mandreid ümbritsev ühtne veemass'
← balti
leedu marė 'meri, Kura säärlõugas'
läti maŗa, mare 'säärlõugas'
preisi mary 'säärlõugas'
● liivi me’r 'meri'
vadja meri 'meri'
soome meri 'meri'; mrd 'lõuna; lääs, edel, ida'
isuri meri 'meri'
Aunuse karjala meri 'meri; suur järv'
lüüdi meŕi 'meri; lõuna; järv'
vepsa meŕi 'meri'
On ka arvatud, et germaani laen, ← läänegermaani *mari, *meri, mille tütarkeelte vasted on vanainglise mere 'meri; tiik, veehoidla', vanasaksi meri 'meri', vanaülemsaksa meri 'meri'.

oit : oidu : oitu mrd 'loik, lomp, vett täis auk'
● vadja uitto '(vee)loik, lomp; lodu, soovik, madal vesine koht (heinamaal v metsas)'
soome mrd uitto 'kergesti vesiseks muutuv koht, kevaditi vee all olev heinamaa'
isuri uitto 'vana jõesäng; lomp'
karjala uitto 'väike järv; vesine org'
lüüdi uitto 'kitsas ja pikk märg heinamaa küngaste vahel'
vepsa uit 'tiik, suur lomp'
On arvatud, et võib olla tuletis ujuma tüvest. Pakutud ugri keelte vasted, handi ui̯ŋǝt͕ 'madal heinamaa, mis on suurvee ajal üle ujutatud', mansi ōjta 'niit, üleujutatud ala, soo', on ilmselt teist päritolu.

padu1 : padu : padu 'madal vesine koht, pehme soine (heina)maa v võsastik, suurem loik v madal järv, mis suvel põuaga võib kuivada; tihe põõsastik, padrik'
Võib olla tuletatud tüvest pada2. Eesti keelest on laenatud läti mrd pada 'madalam koht põllul', pade 'tiik', padiņš 'väike põldudevaheline aas'. Vt ka padrik.

soo : soo : sood 'samblane ja turbane kidura taimekasvuga märg maa-ala'
◊ soovik
● liivi sūo 'soo, soostunud ala'
vadja soo 'soo'
soome suo 'soo'
isuri soo 'soo'
Aunuse karjala suo 'soo'
lüüdi suo 'soo'
vepsa so 'soo'
Läänemeresoome tüvi. Tüve alguskonsonant on võinud ebareeglipäraselt muutuda, sel juhul on tegemist vanema, uurali tüvega ning vasted on ka udmurdi ti̮ 'väike järv', komi ti̮ 'väike järv', lõunamansi tō 'järv', handi tuw 'väike järv', ungari tó 'järv, tiik', neenetsi to 'järv', eenetsi to 'järv', nganassaani túrku 'järv', sölkupi tō, tū 'järv', kamassi tu 'järv; jõgi' ja matori toh 'järv'. Vt ka soider, soot.

tiik : tiigi : tiiki 'väike seisuveekogu; reguleeritava veeseisuga (tühjendatav) tehisveekogu'
○ tink
← alamsaksa dīk 'tiik; (tõkke)tamm'
Eesti keelest on osaliselt laenatud soome mrd tiikki 'väike järv, laugas, soosilm'.