[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aampalk : aampalgi : aampalki 'tala, lage kandev ning vastasseinu ühendav jäme palk'
○ aanpalk
← alamsaksa hane(n)balke 'sarikapenn, sarikapaari ülemine põikpuu'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hane 'kukk' + balke 'palk'. Palgi nimetus on alamsaksa keeles saadud selle järgi, et ülemisel põikpuul veetis kukk oma öid. Liitsõna teine osis on ka eraldi laenatud, palk2.

agu : ao : agu 'koidueelne hämarus; koit'
Vana kirjakeele järgi võib arvata, et algselt on sõna algul olnud h. On oletatud, et sama tüvi mis sõnas hagu või sõnas hakkama või sõnas hägu.

eha : eha : eha 'õhtutaeva puna'
● soome ehtä 'õhtune koosviibimine, öised istjatsed; õhtu'
Aunuse karjala ehtü 'õhtu'
lüüdi eht 'õhtu'
vepsa eht 'õhtu'
Võib olla sama tüvi mis sõnas õhtu. Võib olla kujunenud tüve nõrga astme vormidest, < *ehδä-. Teise seisukoha järgi võivad tüve vasted olla hoopis ersa ežems 'soojenema', ežďems 'soojendama', mokša ežǝms 'soojendama; soojenema, kuumenema', ežďǝms 'kuumutama, soojendama'.

ehk 'võib-olla, vahest'
● vadja ehtši 'ehk, võib-olla; või'
soome ehkä 'ehk; vist, võib-olla; kogemata'
isuri ehki 'ehk; vist, võib-olla; kogemata; või'
Aunuse karjala ehki 'ehkki, kuigi, vähemalt'
lüüdi ehki 'vähemalt; ometi; isegi'
Võib olla tuletis vanast asesõnatüvest e-, et, või eitustegusõnast ei. Kolmanda seletuse järgi võib olla balti laen, ← eelbalti *jeh₁gā, balti *jēgā, mille vasted on leedu jėga 'jõud, tugevus', läti jēga 'võime; aru, mõistus '.

ehtima : ehtida : ehin 'kaunistama; end valmis seadma'
◊ ehitama
● liivi ē’ḑõ 'riietuda'
vadja ehtiä '(end) ehtida; jõuda (ajaliselt); jaksata, suuta'
soome ehtiä 'jõuda (ajaliselt), areneda; tulla'
isuri ehtiä 'jõuda (ajaliselt); tulla'
Aunuse karjala ehtie 'jõuda; ootamatult haigestuda'
lüüdi ehťidä 'jõuda, aega saada'
vepsa ehťťä 'jõuda (ajaliselt); küpseda; oma nina toppida; valutada'
saami astat 'jõuda, aega saada'
mari ə̑štaš 'tegema, valmistama, looma, töötama'
komi ešti̮ni̮ 'lõppema; jõudma (ajaliselt); surema'
Võib olla soome-ugri tüvi. Teise seletuse järgi vana balti laen, ← eelbalti *jeh₁g-i̯e, *jeh₁g-i̯o, mille vasted on läti jēgt 'aru saama, mõistma', leedu jėgti 'võima, suutma'. Sel juhul oleksid kaugemate sugulaskeelte vasted erandlikult laenatud läänemeresoome keeltest.

imal : imala : imalat 'lääge, vastumeelselt magusavõitu'
◊ imar
● liivi imāb(i) 'mage'
vadja imiä, imelä 'imal, lääge'
soome imelä 'magus; imal, lääge'
isuri immeelä 'imal, lääge'
Aunuse karjala imel 'imal, lääge'
lüüdi imel 'mämm'
vepsa imeľ 'imal, lääge'
? saami amiidit 'maitseda, maitsev olla'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. imar on teise liitega variant, taim on nimetuse saanud oma maitse järgi. Vt ka enelas.

ird : irru : irdu 'millestki lahti tulnud osa või asi'
← soome irti 'lahti, valla, vabaks; välja; vaba'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on kitsalt levinud ka eesti murretes. Tegemist on läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvega, mille vasted teistes sugulaskeeltes on vadja irtää 'lahti, valla', isuri irdi 'lahti', Aunuse karjala iral 'väljas, õues; taga', lüüdi iral 'väljas', vepsa irdal 'väljas, õues'; ird 'tänav' ja võib-olla ka mari örδə̑ž 'külg; kõrvaline' ja komi ord 'juurde'. Teise seisukoha järgi on läänemeresoome keelte tüvi balti laen, ← balti *ir-, mille vasted on leedu irti 'lagunema' ja läti irt 'lagunema, irduma'.

järg2 : järi : järgi 'järi' järi

kaheksa : kaheksa : kaheksat 'põhiarv 8'
○ lõunaeesti katessa
● liivi kō’dõks 'kaheksa'
vadja kahõsaa 'kaheksa'
soome kahdeksan 'kaheksa'
isuri kaheksan 'kaheksa'
Aunuse karjala kaheksa 'kaheksa'
lüüdi kaheksa 'kaheksa'
vepsa kahesa, kahcan 'kaheksa'
saami gávcci 'kaheksa'
ersa kavkso 'kaheksa'
mokša kafksa 'kaheksa'
mari kandaš 'kaheksa'
Läänemeresoome-volga tüvi, kujunenud sõnaühendist, mille esimene komponent on tüvi kaks. Teist komponenti on peetud indoiraani laenuks, ← algiraani *detsa 'kümme', mille vaste on avesta dasa 'kümme'. Teise arvamuse järgi on teine komponent üks vana eitusverbi *e- ( ei) vorme. Mõlemal juhul on arvu 8 nimetamismotiiv 'kaks puudub kümnest'. Sama teine komponent esineb sõnas üheksa.

kaudu 'mingist vahepunktist v kohast läbi (nt kuhugi minemisel); vahendusel, abil; mööda, pidi'; mrd 'mööda, möödas (kellestki v millestki); järgi, vastavalt, põhjal, alusel'
● liivi kouţ, kouţţõ, kouţi 'piki, läbi'
vadja kautta 'mööda, pidi; pärast, tõttu; (millegi) poolest'
soome kautta '(mõnest kohast) läbi; vahendusel, abil; (kellegi) nimel; läbi (mingi ajavahemiku)'; kausi 'periood; staadium; ajastu; hooaeg'
isuri kautta '(mõnest kohast) läbi; pärast, tõttu'; kaus liitsõnas kuukaus 'kuu (ajavahemik)'
Aunuse karjala kauti '(mõnest kohast) läbi; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
lüüdi kauťi '(mõnest kohast) läbi, mööda; millenigi, saadik; pärast, tõttu'
vepsa kout, kaľt '(mõnest kohast) läbi; mööda, pidi; (kellegi) järgi, poolt, poolest'
saami guovdu 'keskele, keskel, keskelt; (kellegi) suhtes, vastu; vastu, ette'
Läänemeresoome-saami tüvi, mis iseseisva nimisõnana esineb nt soome keeles (soome kausi). Teised esitatud läänemeresoome keelte vasted on selle tüve osastava käände vormid. kaudu on osastava käände vorm vanemas murdekeeles registreeritud tuletisest kaud 'suund, tee'.

kaust : kausta : kausta '(papist) kaaned koos nende vahel olevate paberitega; formaat; jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas; suur nahatükk'
○ kirderanniku kausta
← balti *skaustas
läti skausts '(looma) turi'; mrd 'ristluu'
● liivi kōsta 'ree põikpuu'
vadja kaussa 'reekaust'
soome kausta 'reekaust'; mrd 'rannik'
isuri kausta 'reekaust'
Aunuse karjala kaustu 'reekaust'
lüüdi kaust(e͔) 'reekaust'
vepsa koustaz 'reekaust'
Balti keeltes looma või inimese kehaosa märkinud tüvi on läänemeresoome keeltes hakanud tähistama eelkõige ree osa; nende nimetamine kehaosade järgi on tavaline, vrd nt jalas. Eesti keeles on tähendusest 'turi' kujunenud 'suur nahatükk' (mis loogiliselt hõlmas turja), selle edasiarendused on tänapäeva kirjakeele põhitähendused 'kindla suurusega paberileht, formaat' ning '(kindla suurusega) paberite kogum'.

kilp : kilbi : kilpi '(endisaegne) käes kantav kaitsevahend külmrelvade vastu; raketise, laudise vms suurem puidust plaat; alusplaat v raamistik; pantserjas kõva kate mõnedel loomadel; vapi põhiline, pildiga osa'; mrd 'väike kaunistusnaast, litter'
◊ kilplane
? ← alggermaani *χlīƀō
vanaislandi hlíf 'kaitsevarustus (kilp ja kiiver)'
● soome kilpi 'kilp (ka kilpkonnal); lukuaugu katteplaat; lukusilt; silt'
saami galba 'põhjapõdra sarvede laiem alumine osa; kilp (kaitsevahend); silt, teeviit'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *skelƀi-, *skilƀi-, mille vaste on vanaislandi Skilfingar (kuningasuguvõsa nimi, oletatavalt relvade järgi pandud). kilplane on 19. sajandil loodud tuletis, eeskujuks saksa Schildbürger 'kilplane' ( Schild 'kilp' + Bürger 'kodanik, (linna)elanik'). Vt ka kilbukas.

kilu : kilu : kilu 'räimesarnane väike rannavete kala (Sprattus sprattus)'
● soome kilo liitsõnas kilohaili 'kilu'
? Aunuse karjala kiloi, kilu 'väike siig'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kilama1 ja/või sama mis sõnas kile2. Teise arvamuse järgi võib olla tüve kala variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Killo(strömling) 'kilu', läti ķilava, mrd ķilis, ķilate, ķilka 'kilu', vene kíl’ka 'kilu' ja eestirootsi kilo, kila 'kilu'.

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
◊ kisa1
● liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

kober : kobru : kopru 'sogane vaht'
● liivi ko’b 'vaht'
lüüdi kobu 'vaht'
vepsa kobe 'vaht'
Läänemeresoome tüvi. Teise arvamuse järgi on tüve vaste soome kouru 'renn, uure; kõverus; kõrge laine'; mrd, van kopru 'kosekohin'.

kutsar : kutsari : kutsarit 'elukutseline hobusõiduki juht'
← saksa Kutscher 'kutsar'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ungari keelest, kus Kocsi küla ja valla järgi hakati nimetama teatud tüüpi vankreid.

künna- liitsõnas künnapuu 'puu jalaka perekonnast (Ulmus laevis)' mrd 'kõõlus'
● liivi kīnda- sõnas kīndabǟ 'künnapuu; jalakas'
vadja tšünnä- liitsõnas tšünnäpuu 'künnapuu'
soome mrd künne- liitsõnas künnepää 'jalakas; looma kaela- v seljakõõlus'
Läänemeresoome tüvi. Tähendus 'kõõlus' on ilmselt algsem, puu nimetus on sellest kujunenud ühise omaduse järgi: künnapuu on sitke nagu kõõlus. Vt ka künnap.

laurits : lauritsa : lauritsat kõnek 'lauritsapäev'; van 'tulekahju'
Rahvakalendris on päeva hakatud nimetama isikunime Laurits järgi, mis on mugandatud isikunimest Laurentius. Lääne-Euroopas oli Laurentius tuntud kui tulepühak.

lemm : lemme : lemme 'kiud, narmas, lible, helves'
◊ lemmel
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teise seisukoha järgi võib olla murdesõna leemik 'tallevill' tüve variant. Selle tüve vasted on vadja leemina 'tallevill', soome mrd liemen 'tallevill; lapse juuksed', isuri leemina 'tallevill; lapse juuksed', Aunuse karjala liemen 'tallevill; ude (põskedel ja lõual); väga pehmed õrnad juuksed', lüüdi ľiemino 'tallevill', vepsa ľemgi̮ińe 'tallevill'; on arvatud, et võib olla sama tüvi mis leem. Vt ka lemmalts.

limpama : limbata : limpan 'lonkama'
? ← alggermaani *limpan-
keskülemsaksa limpfen 'lonkama'
inglise limp 'lonkama'
? ← alggermaani *slimbaz
vanaülemsaksa slimb 'viltune, längus'
? ← alggermaani *slimpan-
vanaislandi sleppa 'libisema; ära lipsama; äparduma'
vanarootsi slippa, sleppa 'libisema; kaduma'
● soome mrd limppa liitsõnas limppajalka 'x-jalgne, lonkav', limpata 'longata'
isuri klimbada 'longata'
Teise seisukoha järgi võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lompama, lämpama, murretes ka lumpama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi limpoḷ 'mees, kes lonkab' ja võib-olla ka läti mrd limbāt 'jooksma; lonkama'.

loitma : loita : loidan 'heleda leegiga põlema, leegitsema; kumama, helendama'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teise seletuse järgi on sõnas lihttüvi loi- ja liide -t- ning tegemist on germaani laenuga, ← alggermaani *glōja-, mille vasted tütarkeeltes on vanainglise glōwan 'hõõguma, lõõmama', saksa glühen 'hõõguma; õhetama, lõkendama; kõrvetama' ja läänemeresoome keelte vasted soome loistaa 'särada, hiilata; paista; sätendada', karjala roistua 'särada, hiilata; paista; sätendada', vepsa loštta 'särada, läikida; läbi valgustada, läbi paista'. Vt ka lodja-, lõit.

looja 'silmapiiri taha; kaduma, kaotsi'
● liivi lūojõ väljendis pǟva lǟ’b lūojõ 'päike läheb looja'
vadja loojaa 'looja'
isuri loojaa väljendis päivükäz laskiijaa loojaa 'päike läheb looja'
Võib olla sama tüvi mis sõnas loe. Teise seletuse järgi võib olla tuletis looma tüvest. Tähenduse arengut 'jumal' > 'päikeseloojang' toetab murrete väljend päiv lätt jumalehe ~ jumalide 'päike loojub'. Liivi ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud.

luusima : luusida : luusin 'sihitult, kiirustamata (ringi) käima, lonkima'
● vadja luusata '(ringi) kolada, luusida; tuhnida, nuuskida'
On peetud häälikuliselt ajendatud tüveks. Teise seisukoha järgi on laenatud vene keelest nagu ka murdesõna lusima 'tööd tegema, teenistuses olema', ← vene služít' 'teenima'. Murretes on tuntud ka variant lusima 'vedelema'. Vt ka luuslank.

lõge : lõgeme : lõget 'pehme, luustumata koht imiku koljul'; mrd (hrl mitm) suu, lõuad'
○ kirderanniku legemed
● vadja lekama 'lõge, lõgemekoht; lahvandus, sula koht jääs', letšen 'lõge, lõgemekoht'
isuri lekkaama 'meelekoht, oim; lõge; sula koht kevadises jääs'
On arvatud, et sama tüvi mis lõvi1, kuid häälikuliselt on see kaheldav. Teise oletuse järgi võiks tüve vaste olla soome soome lokero 'lahter; sopp; õõs', mrd loko(nen) 'auk; õõs; õnar; koobas'.

mahti (ainult ainsuse osastav) 'aega, võimalust'
◊ mahitama
← alggermaani *maχti-z
vanainglise meaht, miht 'jõud, võim, võimekus'
vanasaksi maht 'jõud, võim'
gooti mahts 'jõud, võim'
← alggermaani *maχtu-z
vanaislandi máttr 'jõud, tervis'
● soome mahti 'võim; tugevus; jõud'
Aunuse karjala mahti 'viis, komme'
vepsa maht 'oskus'
Tüve on võinud mõjutada mahtuma ja vanarootsi makt 'võim, jõud', rootsi makt 'võim, jõud'. Teise seletuse järgi on tüve peetud nooremaks, vanarootsi laenuks eespool nimetatud sõnast, mis on kokku langenud tuletisega mahtuma tüvest.

matma : matta : matan 'surnut hrl vastava kombetalitusega viimsesse puhkepaika toimetama; millegi alla varjule panema, peitma; peale paiskudes katma; takistavalt mõjuma, lämmatama'
● liivi mattõ 'maasse kaevata, matta'
vadja mattaa 'kinni katta; (kõvasti) sulgeda', mättäjäised, mättämised (mitm) 'matus'
soome matto '(vahe)lagi'
isuri mätökset (mitm) 'matus'
karjala matto '(vahe)lagi'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas manner. Tegusõna esialgne tähendus oli 'mullaga katma', rituaalse tähenduse omandas sõna hiljem. Teise seisukoha järgi on läänemeresoome sõnade vasteks ka saami muohttit 'lund sadada' ning tüvi on varaalgslaavi või baltoslaavi laen, ← *mat-, mille algne tähendus on olnud 'viskama, loopima; keerutama, keerlema; tormama, tuiskama' ja mille vaste tütarkeeltes on nt vene motát' 'kerima, haspeldama; vangutama, vehkima; raputama, loopima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd matokset, mattajaiset 'matused' (← matused).

mudel : mudeli : mudelit 'originaalobjektiga kindlas vastavuses olev tehisobjekt, ka skeem, seoste matemaatiline kirjeldus vms; näidiseksemplar, eeskuju, mille järgi midagi tehakse'
← saksa Model 'muster, näidis, vorm'

munk : munga : munka 'usulistel põhjustel maailmast tagasitõmbunult üksiklasena v kloostri kogukonnas mungatõotuse järgi elav mees'
← alamsaksa mon(n)ek, mon(n)ik, monk 'munk'
← rootsi munk 'munk'
Paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina monachus 'munk', vanakreeka monachós 'munk'. Vt ka muuk2.

mõõtma : mõõta : mõõdan 'ühe suuruse suhet teise, ühikuks võetud suurusesse määrama; teatud määra järgi andma v jagama; arvustavalt, hindavalt silmitsema'
● vadja mõõttaa 'mõõta'
Tõenäoliselt tuletis sõnast mõõt. On peetud eraldi germaani laenuks, kuid häälikuliselt sobivat vana germaani tegusõna ei ole teada, germaani tegusõnas on lühike vokaal: alggermaani *metan-. See tegusõnatüvi on laenatud sõnas mõtlema. On peetud ka nooremaks, alamsaksa laenuks, ← alamsaksa meten 'mõõtma'.

mässama : mässata : mässan '(riigi)võimule vastuhakust osa võtma; tormitsema, möllama; millegagi tegevuses olema'
◊ mässima, mäsu
← vene mešát’ 'segama, segi ajama'
● Teise seisukoha järgi võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on vadja mäsätä (oleviku ains 1P mässään) 'häirida; sassi ajada; segada, liigutada (toitu); (kinni) mässida', soome mässätä 'õgida; prassida; noomida, pahandada'; van kirjak 'kakelda, lärmata', isuri mässätä 'prassida, möllata' ja millega on segunenud nimetatud vene allikast pärit laentüvi. mäsu on tuletis nimisõnast mäss.

mööda 'piki; piires, ulatuses; (seoses löömisega) vastu; millegi kohaselt; viltu, märgist kõrvale; ajaliselt tahapoole, seljataha'
◊ mõõn
● liivi mīedõ, mǖödõ 'mööda; piki'
vadja möö 'mööda, piki; vastu; järgi, järele, kohaselt'
soome myötä 'poolt; koos, samaaegselt, jooksul, tõttu'
isuri mööd 'mööda, piki'
Aunuse karjala müödäh 'piki, kõrval(e); järel'; müö 'mööda, piki'
lüüdi müö 'mööda, piki; järgi; tõttu; jaoks'
vepsa mödha 'taga, järel, kannul'
saami maŋŋe 'taga-, järel-'
ersa mejľe 'hiljem; järele, järel'
mokša meľä 'hiljem; järele, järel'
mari möŋgö 'koju', möŋgeš 'koju; tagasi'
? komi mi̮śt, mi̮sťi '(teatud aja) järel'
? idamansi mänt, mäntəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
? läänemansi mäńti, mäńtəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
ungari meg 'ja, ning; aga, ent', még 'veel', mögé 'taha'
Soome-ugri tüvi. Vt ka möönma.