[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahmima : ahmida : ahmin 'korduvalt (ning ahnelt) midagi v millegi järele haarama; ahnelt enda valdusse haarama v saada püüdma' ahm
● vadja ahmia 'ahmida (süüa)'
soome ahmia 'ahmida, õgida, kugistada', ahma 'kaljukass'; mrd 'õgard'
isuri ahmia 'ahmida, õgida, kugistada', ahmo 'ahne, inimene, kes tahab kõike endale'
Aunuse karjala ahmoi 'kaljukass'
lüüdi ahmo 'kaljukass'
? saami vuosmmis 'raseda naise toidujäänus; raseda naise eriisu'
? komi aǯni̮ 'õgima'

aru1 : aru : aru 'mõistus, taip; selgus, seletus'
◊ arv, arvama
← algindoiraani
vanaindia arghá- 'hind, väärtus'
osseedi arğ 'hind, väärtus'
● liivi ōra 'mõte, arvamine', arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvo 'aru, mõistus; mõistatus', arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvo 'väärtus; au; hind', arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvo 'mõistus, aru; väärtus', arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvo 'väärtus, au', arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arv(o) 'hind, väärtus', arvata '(ära) arvata'
vepsa arv 'hind'
? ersa arśems 'mõtlema; arvama; kavatsema; lootma, soovima'
? mokša arśəms 'mõtlema'
? komi artavni̮ 'mõtlema'
ungari ár 'hind, tasu', áru 'kaup, toode'
Eesti keelest on laenatud liivi arū 'mõte, arvamine; arvutus' ning eestirootsi aro, äro 'mõistus, aru'; aro 'arv; arvutamine, arvestus; leping'; arot 'aru saama; järele mõtlema; arvama' ja ar(r)vat (← arvama). Vt ka are, arvustama.

hagema : hageda : hagen 'kohtu korras nõudma'; mrd 'haarama; otsima, nõudma; hurjutama'
◊ hagijas
← alggermaani *sākjan-
saksa suchen 'otsima'
rootsi söka 'otsima'
gooti sokjan 'otsima'
● vadja akõa '(marju) noppida, korjata'
soome hakea 'järel käia, järele minna, kätte saada, ära tuua; üles otsida; paluda, taotleda; hageda'
karjala hakie 'otsida'
Kirjakeeles võeti sõna 1920. aastate lõpul kasutusele tähenduses 'kohtu korras nõudma' soome keele eeskujul.

heitma : heita : heidan 'viskama, paiskama'
? ← alggermaani *sēja
gooti saian 'külvama'
saksa säen 'külvama'
● liivi eitõ 'heita, visata; loopida; muutuda, minna'
vadja eittää 'heita; maha jätta, hüljata; (järele) jätta, lakata; seljast, jalast, peast võtta; riidest lahti võtta'
soome heittää 'heita, visata; esitada, esile tuua; kõrvale jätta'
isuri heittää 'heita; kõrvale jätta; seljast võtta; järele jätta'
Aunuse karjala heittiä 'panna, asetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
lüüdi heiťťädä 'kõrvale jätta, käest ära panna; alla lasta, langetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
vepsa hii̯tta 'võtta, välja võtta; järele jätta, lõpetada; seljast võtta'
Ühesilbilisele laentüvele on lisatud liide *-ttä. Vt ka heituma.

hoidma : hoida : hoian 'kinni pidama; olla laskma; säilitama; ohjeldama; hoolitsema, millegi järele valvama; kiindunud olema'
● liivi voidõ 'hoida, valvata; säilitada, alles hoida; pidada'
vadja oitaa 'hoida, kaitsta; armastada, hellitada; (karja) hoida, karjatada; säilitada; säästa, kokku hoida'
soome hoitaa 'hoolitseda, hoolt kanda, hoida; sooritada, korraldada, ajada; juhtida; pidada, kasvatada'
isuri hoitua 'säästa, säilitada, alles hoida'
karjala hoitoa 'hoida, hoolitseda; säilitada'
Läänemeresoome tüvi.

hülgama : hüljata : hülgan 'kedagi v midagi maha jätma v ära põlgama; loobuma, lahti ütlema'
← soome hylätä 'hüljata, tõrjuda; maha jätta; tagasi lükata; vastu olla'
● vadja hülgätä 'maha jätta, hüljata; järele jätta'
soome hylätä 'hüljata, tõrjuda; maha jätta; tagasi lükata; vastu olla'
isuri hülädä 'lõpetada, järele jätta; seljast v jalast võtta; hüljata'
Aunuse karjala hül’l’ätä 'hüljata; järele jätta'
lüüdi hülgäitä 'hüljata; järele jätta'
vepsa hül’gäita 'hüljata; järele jätta'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Kirderannikumurretes esinev ülgama, ülgema 'hülgama' võib samuti olla soome laen. Vt ka hüljes.

igatsema : igatseda : igatsen 'soovi, iha millegi v kellegi järele tundma' iga2

jääma : jääda : jään 'olema, püsima; säilima; muutuma, saama'
◊ jäde, jätma
● liivi īedõ 'jääda'; jettõ 'maha jätta, hüljata'
vadja jäävvä 'jääda; saada, muutuda'; jättää 'jätta; maha jätta, hüljata'
soome jäädä 'jääda; järele jääda'; jättää 'jätta; maha jätta'
isuri jäävvä 'jääda'; jättää 'jätta'
Aunuse karjala jiäjä 'jääda; maha jääda'; jättiä 'jätta'
lüüdi ďiädä 'jääda'; ďiättädä 'maha jätta, hüljata'
vepsa jäda 'jääda; maha jääda'; jätta 'jätta; maha jätta'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et indoiraani laen, ← algindoiraani *ǵeǵ^hē-, mille vaste on nt osseedi zajyn 'jääma'.

kaduma : kaduda : kaon 'kaotsi minema; lahkuma; (aja kohta:) mööduma; olemast lakkama'
● liivi ka’ddõ 'kaduda'
vadja katoa 'kaduda'
soome kadota, mrd katoa 'kaduda; hääbuda'
isuri kaottaa 'kudumisel silmi kahandada'
Aunuse karjala kavota 'kaduda; langeda, hukka minna'
lüüdi kadoda 'kaduda'
vepsa kadoda 'kaduda; kahaneda (kuu kohta); surra (looma kohta)'
saami guođđit 'jätta; ära jätta; maha jätta, lahkuda'
ersa kadoms '(maha, alles, pooleli, meelde) jätma; lahkuma, eemalduma; alles v järele jääma'
mokša kadəms 'jätma; lubama, laskma'
mari koδaš (oleviku ains 1P koδem) 'jätma; loobuma, hülgama; ära v vahele v tegemata jätma', koδaš (oleviku ains 1P koδam) 'jääma, püsima; järele v üle jääma'
udmurdi ki̮ľi̮ni̮ 'maha jääma (millestki); jääma, püsima'
komi koľni̮ 'jätma (kusagile); hülgama; jääma; maha jääma (millestki); väikeseks jääma (riiete v jalanõude kohta); mööduma, läbi saama'
handi χăj- 'jätma'
mansi χūľ- 'jätma', χuľt- '(järele) jääma'
ungari hagy 'jätma; laskma, lubama; järele v alles jätma; pärandama; (kellegi) hoolde jätma'
neenetsi χajo- 'jääma', χaje- 'jätma'
eenetsi kai- 'jääma'
nganassaani kou- 'jääma'
sölkupi k͔uə̑ćǝ- 'jätma'
kamassi kojo- 'jääma'
Uurali tüvi. On ka oletatud, et läänemeresoome keelte tüvi on germaani laen, ← alggermaani *skat-, mille vaste on norra mrd skata- 'teravikuga lõppema, järsult teravnema, järsku lõppema; vähenema, kahanema', kuid seda ei peeta kuigi usutavaks. Vt ka kõdu.

katsuma : katsuda : katsun 'käega, sõrmedega puudutama, puudutades kompama; midagi teha püüdma, proovima; millegi sobivust, tugevust vms järele proovima; maitsma, pisut sööma v jooma; vaatama, kaema'; mrd 'hankima, otsima, muretsema; kalapüünist tühjendama; millegi peale mõjuma'
◊ katsik
● vadja kattsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; hankida, muretseda; midagi teha püüda'
soome katsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; välja vaadata, valida; hooldada; arvata, millekski pidada'
isuri katsoa 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; kogeda, märgata; võrke nõuda; ennustada'
Aunuse karjala kaččuo 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; hoida, hoolitseda; hoolida; arvata, kellekski v millekski pidada; välja valida, hankida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
lüüdi kaťťš́oda 'vaadata; märgata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
vepsa kacta 'vaadata; järele vaadata, hoida, hoolitseda; midagi teha püüda, proovida'
saami geahččat 'vaadata; millekski pidada; karjatada, järele vaadata; oodata'
? komi kaźavni̮ 'märkama, avastama; taipama, ära arvama'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on oletatud, et hilisem germaani (? skandinaavia) laen, ← algskandinaavia *gātijan-, mille vasted on vanaislandi gæta 'valvama, kaitsma; järgima, kinni pidama' ja vanarootsi gǣta 'karjatama, hoidma, järele vaatama'.

kiipama : kiibata : kiipan 'liipama, jalga järele vedama'; mrd 'kriipima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kiips ja riipima.

kilter : kiltri : kiltrit 'töö ülevaataja mõisas, kupja abiline'
← alamsaksa schilter 'ratsakäskjalg, kes muu hulgas pidi teolisi mõisatööle käsutama'
Sõna on olnud tuntud üksnes Baltimaadel kõneldud alamsaksa murdes ning hiljem ka baltisaksa murdes. Aja jooksul kiltri ülesanded muutusid, kunagisest ratsakäskjalast sai 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil kupja abiline nii käskude edasitoimetamisel kui ka teoliste järele valvamisel. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kiltor, kilter 'mõisavalitseja'.

kiusama : kiusata : kiusan 'kellelegi (sihilikult) ebameeldivusi tekitama, kedagi (sihilikult) kimbutama; kellegi kallal norima v kedagi narrima; vaevama, piinama, mitte rahu andma; ahvatlema, meelitama'; mrd 'kõigest väest püüdma, pingutama'
← alggermaani *keusan-
vanaislandi kjósa 'valima'
gooti kiusan 'järele proovima, läbi katsuma'
● liivi kiu(v)zõ 'piinata, kimbutada, ahistada'
vadja tšiuzata 'ebameeldivusi tekitada, kimbutada; ahvatleda, häirida; tüüdata; piinata; proovida, katsuda, üritada'
soome kiusata 'ebameeldivusi tekitada, kimbutada; narrida, mõnitada; piinata, vaevata; tüli teha; ärritada'
isuri kiusada 'kimbutada, piinata; proovida, katsuda, üritada'
karjala kiusata 'narrida; sundida, peale käia, ässitada; kimbutada, piinata'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kiōsot 'vihastama, ärritama, pahandama'.

kogemata 'mittekavatsetult, mittetahtlikult; juhuslikult'
● liivi ko’ktõ 'proovida; kavatseda'
soome kokea 'kogeda, läbi elada; kannatada; püüniseid järele vaadata'
Inari saami kuohađ 'kalapüügiriistu kontrollida'
? neenetsi χo- 'leidma'
? eenetsi ko- 'leidma'
? sölkupi k͔o- 'leidma; nägema'
? kamassi ku- 'nägema; valima; proovima'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Sõna on leksikaliseerunud mata-vorm vanast tegusõnast, mis on säilinud saarte murdes, kus kogema tähendab 'kartma; häbenema, võõrastama'. On arvatud, et läänemeresoome-saami tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₃ok^w-, mille vaste on nt vanakreeka ópsomai (tuleviku ains 1P) 'näen (tulevikus)'. Samojeedi keelte sõnad on sel juhul teise päritoluga. Vt ka kogema.

kruupender : kruupendri : kruupendrit van 'kruvikeeraja'
← saksa mrd Schrubentrecker 'kruvikeeraja'
Laenuallikas on liitsõna, saksa mrd Schrube 'kruvi' + trecken 'järele vedama'. Eesti keeles on liitsõna laenuallikast erinevalt liigendatud.

laaberdama : laaberdada : laaberdan 'jalgu järele vedades käima; pummeldama; laia elu elama' laapama

lahvandus : lahvanduse : lahvandust 'jääta koht jäätunud veekogul'
? ← alggermaani *lausa-z
vanaislandi lauss 'lahtine, mitte kindel, vaba, lõtv; nõrk; kerge (uni)'
vanarootsi lȫs 'lahtine, mitte kindel, vaba, lõtv'
gooti laus 'lahti, tühi'
● soome lauha 'pehme, mahe; tasane'
Aunuse karjala lauhtuo 'nõrgeneda, pehmendada, vaibuda; üle minna, järele anda (valu kohta); rahuneda'
lüüdi lauhtuda 'leppida; pehmeneda (ilma kohta)'
vepsa lauhtuda 'niiskuda; tahkuda; rahustada, vaigistada'
Germaani laen on häälikuliselt kaheldav. Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lausa.

lakkama : lakata : lakkan 'lõppema, järele jääma; lõpetama, järele jätma'
← soome lakata 'lakata, lõppeda, järele jääda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi on germaani laen, ← alggermaani *slakō(ja)n-, mille vaste on nt inglise slake 'vaikseks jääma, nõrgenema, lõtvuma'.

leppima : leppida : lepin 'rahul olema; nõustuma; viha pidamast lakkama'
○ lõunaeesti leppümä
● liivi lieppõ '(ära) leppida; palgata'
vadja leppiä 'leppida', lepüttää 'rahustada, vaigistada; lepitada'
soome leppyä '(ära) leppida; järele anda', leppeä 'pehme, mahe'
isuri leppüä '(ära) leppida'
Aunuse karjala ľeppie '(saatusest) ette määrata', ľeppei 'järeleandlik, pehme'
? mokša ľäpä, ľäpǝ 'pehme'
? mäemari ləpkä, ləpkätä 'sõbralik (inimene); mahe, leebe (tuul)'
? handi lepət 'nõrk, lõtv (vibu), pehme, heatahtlik'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi.

liipama : liibata : liipan 'jalga järele vedades lonkama; (kergelt) millestki üle tõmbama'; mrd 'ihuma, teravaks tegema'
◊ liipima
← alggermaani *sleipan-
alamsaksa slipen 'teritama, ihuma; lihvima; hiilima, roomama, aeglaselt liikuma'
rootsi slipa 'teritama, ihuma; lihvima'
● soome liipata 'libiseda, liuguda'
karjala liipata 'kiiresti liikuda'
Eesti vaste võib olla ka hilisem, alamsaksa laen. Soome sõna on vähemalt osaliselt rootsi laen.

lõss : lõssi : lõssi 'kooritud piim'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi, mis võib olla ka nt murdesõnades lõsima, lõssetama 'kesti järele jättes sööma'.

lämpama : lämbata : lämpan 'longates, jalga järele vedades käima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades limpama, lompama. On arvatud, et tüve läänemeresoome vasted on soome lämmytä 'painduda, koolduda', Aunuse karjala ľämbüö 'painduda, koolduda', lüüdi lämbüdä 'painduda, koolduda', vepsa ľämbuda 'painduda, koolduda'.

lööberdama : lööberdada : lööberdan 'jalgu järele vedades kõndima; ringi hulkuma' lööpama

lööpama : lööbata : lööpan 'jalgu järele vedades käima; ringi hulkuma'
◊ lööberdama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laabakil, lääpama, kööpama. Vt ka laapama, liipama.

maits(e)ma : maitsta ~ maitseda : maitsen 'proovides suhu võtma; isuäratav, meelepärane olema'
← alggermaani *smakō(ja)n-, *smakkijan-
vanainglise smæccan 'maitsma'
vanaülemsaksa smackēn '(millegi järele) maitsma; meeldima'
vanafriisi smakia 'maitsma'
● liivi maitsõ 'maitsta, proovida'
vadja maistaa 'maitsta; mingit maitset olla'
soome maistaa 'maitsta'
isuri maistaa 'maitsta'
karjala maistoa 'maitsta'
vepsa magištuda 'magusamaks, maitsvamaks muutuda'
Liivi vaste võib olla eesti keelest ja vadja vaste soome või isuri keelest laenatud. Sama germaani tüvi on laenatud sõnades mage, magu1. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka maik.

matkima : matkida : matkin 'kedagi v midagi järele tegema, järele aimama, jäljendama'
← soome matkia 'matkida, järele teha'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Laenatud on teinegi samatüveline sõna, matk.

mõtisklema : mõtiskleda : mõtisklen 'mõtlema, mõtteid mõlgutama'
← soome mietiskellä 'mõtiskleda, (järele) mõelda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletis tegusõnast miettiä 'mõtelda; kavatseda', mis on tõenäoliselt vene keelest laenatud, ← vene smétit’ 'arvata, oletada'.

mööda 'piki; piires, ulatuses; (seoses löömisega) vastu; millegi kohaselt; viltu, märgist kõrvale; ajaliselt tahapoole, seljataha'
◊ mõõn
● liivi mīedõ, mǖödõ 'mööda; piki'
vadja möö 'mööda, piki; vastu; järgi, järele, kohaselt'
soome myötä 'poolt; koos, samaaegselt, jooksul, tõttu'
isuri mööd 'mööda, piki'
Aunuse karjala müödäh 'piki, kõrval(e); järel'; müö 'mööda, piki'
lüüdi müö 'mööda, piki; järgi; tõttu; jaoks'
vepsa mödha 'taga, järel, kannul'
saami maŋŋe 'taga-, järel-'
ersa mejľe 'hiljem; järele, järel'
mokša meľä 'hiljem; järele, järel'
mari möŋgö 'koju', möŋgeš 'koju; tagasi'
? komi mi̮śt, mi̮sťi '(teatud aja) järel'
? idamansi mänt, mäntəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
? läänemansi mäńti, mäńtəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
ungari meg 'ja, ning; aga, ent', még 'veel', mögé 'taha'
Soome-ugri tüvi. Vt ka möönma.

möönma : möönda : möönan '(järele andes) tunnistama, nõustuma'
← soome myöntää 'nõustuda, möönda; anda, lubada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletis mööda tüvest.

nõudma : nõuda : nõuan 'mingit soovi, tahtmist (kategoorilises vormis) esitama; küsima; tungivalt vajama; millegi järel, midagi võtmas v viimas käima'
○ kirderanniku noudama
● soome noutaa 'ära tuua, järele minna, kohale toimetada'
Aunuse karjala noudua 'jälitada; järgida (nt teed, jälgi; käsku, eeskuju); välja uurida; küsida, välja nõuda; hoolida, huvitatud olla'
lüüdi nouta 'järgneda'
? saami njuvdit 'suruda, pigistada, vajutada, (laiaks) litsuda'
handi ńoχəl- 'jälitama, taga ajama'
mansi ńāwl- 'jälitama, taga ajama'
neenetsi ńoda- 'jälitama'
sölkupi ńō- 'jälitama'
matori nodə- 'jälitama'
Uurali tüvi.

oskama : osata : oskan 'midagi õppinud olema; mingit võimet valdama, millekski võimeline olema'
◊ osav
● liivi vȯzzõ 'tabada, kohata, kohtuda'
vadja õzata 'osata'
soome osata 'osata, teada; teed leida'
isuri osada 'osata'
Aunuse karjala ozata 'tabada, sattuda; juhtumisi ette tulla; haigeks jääda, valutama hakata'
lüüdi ozaitta 'sattuda, (märki) tabada'
vepsa oze͔ita 'märki tabada; arvata, mõistatada; meele järele olla; sattuda'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest osa. k on astmevahelduslike sõnade eeskujul lisatud häälik.