[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

alles 'järelejäänud, järel; päris hiljuti, nüüdsama; mitte varem kui; veel' ala
●

hagema : hageda : hagen 'kohtu korras nõudma'; mrd 'haarama; otsima, nõudma; hurjutama'
◊ hagijas
← alggermaani *sākjan-
saksa suchen 'otsima'
rootsi söka 'otsima'
gooti sokjan 'otsima'
● vadja akõa '(marju) noppida, korjata'
soome hakea 'järel käia, järele minna, kätte saada, ära tuua; üles otsida; paluda, taotleda; hageda'
karjala hakie 'otsida'
Kirjakeeles võeti sõna 1920. aastate lõpul kasutusele tähenduses 'kohtu korras nõudma' soome keele eeskujul.

hüppama : hüpata : hüppan 'tugipunktist lahtirebimise järel õhulennuga ümber paigutuma'
● vadja üpätä 'hüpata', üppiä 'hüpata, hüpelda'
soome hypätä 'hüpata, karata; üles hüpata; alla hüpata; ringi joosta', hyppiä 'hüpelda, karelda; hüpata, karata'
isuri hüppiä 'hüpata, hüpelda'
Aunuse karjala hüppie 'hüpelda, karelda; ringi joosta', hüpätä 'hüpata, karata'
lüüdi hüppidä, hüpäitä 'hüpata, karata, püsti karata'
vepsa hüppida, hüpti 'hüpata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mokša jupaďəms 'välgatama; vilksama; lipsama'. On ka oletatud, et germaani laen, ← *χuppō(ja)n-, mille vasted on saksa hüpfen 'hüppama', alamsaksa huppen 'hüppama'.

jälg : jälje : jälge 'elusolendi, sõiduki või veoki liikumisest (või seismisest) tekkinud märk, rada või süvend maas'
◊ jälle
● vadja jältši 'jälg'
soome jälki 'jälg'; jälleen 'tagasi; jälle'
isuri jälgi 'jälg'; jällee 'tagasi; jälle'
Aunuse karjala jäľgi 'jälg'; jäľľes 'pärast; järel'
lüüdi ďäľg 'jälg'
vepsa jäľg 'jälg'
On arvatud, et eesvokaalne variant tüvest jalg. jälle on arvatavasti määrsõnaks muutunud alaleütleva vorm. Vt ka järg1.

järel 'ruumiliselt kellegi või millegi taga; pärast mingit sündmust' järg1

järg1 : järje : järge '(järje)kord; koht, piir, milleni tegevusega on jõutud; olukord, seisund'
◊ järel, järk
● vadja järkeä, järkeäzä 'kohe, otsekohe'
soome järki 'mõistus, aru'
isuri järestää, järkestä 'kohe, otsekohe'
Aunuse karjala järgieh 'kohe, otsekohe'; järilleh 'tagasi; uuesti, taas'
vepsa järg 'ainult, vaid'
Võib olla tüve jälg variant. järel on nõrgaastmeline alalütleva vorm, milles *k vaste on välja langenud. Vt ka järsk.

kale1 : kale : kalet 'kalapüünis, paadi järel veetav võrkkott'
● ? soome kalin 'nooda teatud osavõrk'
vepsa kaľeg 'teatud kalavõrk'
? komi kule̮m 'seisevvõrk, püsivõrk'
? handi χaləw, χɔᴧəp 'võrk'
? mansi χūlǝp 'võrk'
? ungari háló 'võrk'
? eenetsi kuoðeseʔ 'võrk'
Võib olla uurali tüvi. Sõna on murretes levinud kitsal alal ja märgib spetsiifilist Võrtsjärvel kasutatavat kalapüünist.

larpima : larpida : larbin 'ahnelt sööma; (midagi teha) lahmima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lurpima, lõrpima, lürpima. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa schlarfen 'jalgu järel lohistades käima; lakkuma; rüüpama', alamsaksa slorpen 'rüüpama, larpima'.

lontima : lontida : londin 'laisalt (ning lodevalt) käima'
◊ lontu
● vadja lontata 'lonkida, luusida, kolada'
karjala lontittoa 'vaevaliselt liikuda, jalgu järel vedada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lontsima. Vt ka lont, lontrus.

manner : mandri : mandrit 'suur terviklik maismaaosa, mida ümbritsevad ookeanid ja mered; mannermaa (vastandina saarele)'
● soome manner 'manner; maismaa'
isuri mantere 'mannermaa'
Aunuse karjala manner 'mannermaa'
lüüdi mander 'maa, mis teatava aja järel jagati uuesti talupoegade vahel'
? udmurdi mudor 'müütiline olend, kes ohverdati suvekojas; ohvrikoja püha nurk'
? komi van srmt mudör 'alus, maja vundament'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Kirjakeelde on tüvi laenatud 19. sajandi lõpus murrete toel soome keelest. Vt ka maasikas, matma.

mööda 'piki; piires, ulatuses; (seoses löömisega) vastu; millegi kohaselt; viltu, märgist kõrvale; ajaliselt tahapoole, seljataha'
◊ mõõn
● liivi mīedõ, mǖödõ 'mööda; piki'
vadja möö 'mööda, piki; vastu; järgi, järele, kohaselt'
soome myötä 'poolt; koos, samaaegselt, jooksul, tõttu'
isuri mööd 'mööda, piki'
Aunuse karjala müödäh 'piki, kõrval(e); järel'; müö 'mööda, piki'
lüüdi müö 'mööda, piki; järgi; tõttu; jaoks'
vepsa mödha 'taga, järel, kannul'
saami maŋŋe 'taga-, järel-'
ersa mejľe 'hiljem; järele, järel'
mokša meľä 'hiljem; järele, järel'
mari möŋgö 'koju', möŋgeš 'koju; tagasi'
? komi mi̮śt, mi̮sťi '(teatud aja) järel'
? idamansi mänt, mäntəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
? läänemansi mäńti, mäńtəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
ungari meg 'ja, ning; aga, ent', még 'veel', mögé 'taha'
Soome-ugri tüvi. Vt ka möönma.

nõudma : nõuda : nõuan 'mingit soovi, tahtmist (kategoorilises vormis) esitama; küsima; tungivalt vajama; millegi järel, midagi võtmas v viimas käima'
○ kirderanniku noudama
● soome noutaa 'ära tuua, järele minna, kohale toimetada'
Aunuse karjala noudua 'jälitada; järgida (nt teed, jälgi; käsku, eeskuju); välja uurida; küsida, välja nõuda; hoolida, huvitatud olla'
lüüdi nouta 'järgneda'
? saami njuvdit 'suruda, pigistada, vajutada, (laiaks) litsuda'
handi ńoχəl- 'jälitama, taga ajama'
mansi ńāwl- 'jälitama, taga ajama'
neenetsi ńoda- 'jälitama'
sölkupi ńō- 'jälitama'
matori nodə- 'jälitama'
Uurali tüvi.

praad : prae : praadi 'ahjus küpsetatud lihatükk v lind; supi järel pakutav soe roog'
○ raad
← alamsaksa brade, bra 'praad'
Samatüveline tegusõna praadima on samuti laenatud, ← alamsaksa braden 'praadima, küpsetama'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi brād 'praad', brād 'pannil praadima' .

põhi : põhja : põhja 'ilmakaar maakera põhjapooluse suunas; eseme vm alumine (rõhtne) osa; aluseks olev, kandev pind v kiht; alus, lähtekoht'
? ← alggermaani *bandsja-
vanaislandi bás 'aedik lehmalaudas'
? ← algindoiraani
avesta pasča 'taga, hiljem, järel'
● liivi pū’oj 'põhi, alus; ilmakaar'
vadja põhja 'põhi, alus, tald; ilmakaar'
soome pohja 'põhi, tald; alus; ilmakaar'
isuri pohja 'põhi, tald; põhjal olev kiht, pära'
Aunuse karjala pohju 'põhi, alus; pära, lõpp'
lüüdi pohď 'põhi; noodapära; ilmakaar'
vepsa pohj 'põhi; tald'
saami boašˈšu 'püstkoja, eluaseme tagaosa'
Saami vaste võib olla vana läänemeresoome laen.

pärast 'järel, möödudes; mingil põhjusel, millegi tõttu, millestki tingituna; hiljem, edaspidi' pära

rahke : rahke : rahket mrd 'poolkeenud, pooltoores, poolkõva'
On oletatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas rahk 'rähk, sõmer, kruus', see tüvi on rahu1 variant. Teise arvamuse järgi võib tüvi olla sama mis murdesõnas rahk 'rähm; hallitus; puust mahla järel erituv valkjas vedelik', see tüvi on tõenäoliselt germaani laen, ← alggermaani *dragjō, mille vasted on vanaislandi dregg 'sade, sete; mustus' ja rootsi drägg 'pära, sade, sete', teiste läänemeresoome keelte vasted on vadja rahka 'kohupiim', soome rahka 'kohupiim; turvas, turbasammal, turbaraba; kärn, koorik; sade'; mrd 'soolakiht; vaht; higi', isuri rahka 'kohupiim', karjala rahka 'kohupiim' ja vepsa rahk 'kohupiim'. Kolmandaks on tähendust arvestades oletatud, et võib olla variant murdesõnast raage 'pooltoores', mis on tuletis tüvest raag-2.

rida : rea : rida 'hulk kõrvuti v üksteise järel asetsevaid inimesi, esemeid vm; mitu, palju, hulk'
● ? liivi ridā 'puu-, haohunnik; koli'
soome mrd rita 'rida, rodu', hiirenrita 'hiire jäljed'
saami raŧŧi 'tee (lumes), põdrasaani jälg'
Läänemeresoome-saami tüvi. Soome vaste võib olla osaliselt eesti keelest laenatud.

robisema : robiseda : robisen 'tumedat õõnsat rabinat kuuldavale laskma; kiiresti üksteise järel kukkuma'
◊ krobe, krobisema, krõbe, krõbisema, robe
● liivi kro’blimi 'kare, krobeline', krobīļ 'vormitu; haruline puu'
vadja krõpisa 'krõbiseda, krõgiseda; nagiseda, ragiseda'
soome ropista 'robiseda, rabiseda, krobiseda, krabiseda; pladiseda, pladistada, trummeldada'
isuri krobissa 'krabiseda, krõbiseda'
Aunuse karjala robišta 'sahiseda, kahiseda, krabiseda', krobišta 'krabiseda, krõbiseda'
vepsa robe͔ita 'sahiseda, kahiseda, krabiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rabisema, kobisema, krõpsuma, rogisema. Vt ka krõbi, robi-1, robi2.

rong : rongi : rongi 'raudteerööbastel liikuv vedurist ja vaguni(te)st koosnev mootor- v elektrisõiduk reisijate v kauba veoks; üksteise järel asetsevate esemete v olendite rodu v kolonn'; mrd 'paelatäis, kõrretäis; kee, sõõr; kobar'
● ? liivi raņg 'rida; kimp; raudteerong'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Võimaliku liivi vaste tähendus 'raudteerong' on eesti keelest laenatud.

seedima : seedida : seedin 'makku, soolestikku jt elunditesse v rakkudesse sattunud toitu imenduvaks ja organismile omastatavaks muutma'
On arvatud, et tüve vasted on soome sietää, siitää '(välja) kannatada; väärida; vajada' , isuri siitä '(välja) kannatada; väärida; vajada', karjala sieteä 'kannatada, taluda; vajada', siiteä 'pidada, põhjust olla, vajada' ja tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *stē-, mille vaste on nt vanarootsi stā 'seisma; välja kannatama, taluma'. On arvatud, et sama tüvi võib olla laenatud sõnas teadma. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla vadja siitiä 'selge; kaine; puhas, värske; jahe; mahe, pehme', soome mrd siityä 'sauna minekuks kõlblikuks saada (kütmise järel); jahtuda (ahi); kustuda (söed)', isuri siitüä 'kaineneda, kaineks saada'. Need võivad ka olla eespool nimetatud vastete variandid.

seirama : seirata : seiran 'järgnema, järele minema, järel käima; jälgima'
← soome seurata 'järgneda; järgida; jälgida'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletis tüvest sõber.

siiberdama : siiberdada : siiberdan kõnek 'tantsima; ringi hulkuma'
← saksa Schieber 'tantsu one-step saksapärane variant'
Esimese maailmasõja järel oli moes džässmuusika saatel tantsimine, neid tantse nimetati saksa keeles Schiebertänze „lükketantsud”, saksa schieben 'lükkama'. Aja jooksul on eesti sõna kasutusväli avardunud ja sõna märgib sihitut liikumist. Varem on saksa sõna laenatud teises tähenduses, siiber.

soe : sooja : sooja 'mõõdukalt kõrge temperatuuriga; südamlik, sõbralik'
? ← algiraani *(s)tsāyā
pärsia sāya 'vari'
vanaindia chāyā́ 'vari; peegeldus'
● vadja sooja 'soe; soojus'
soome suoja 'kaitse, vari, varjualune; sula, sulailm'
isuri sooja 'soe'
Aunuse karjala suojus 'kate, vari, varikatus'
? mari šoj- sõnades šojə̑č́, šojə̑č́ə̑n 'tagant; järel, taga', šojə̑lan 'järele, järel; äärde, juurde'
? udmurdi saj 'vari, kaitse; jahedus'
? komi saj 'kaitse, koht millegi taga'
Laenuallikaks võib olla ka pisut hilisem *sājā. Kaugemate sugulaskeelte tüvi võib olla rööpselt laenatud. Esialgne tähendus on olnud 'kaitse; varjualune'.

taga 'tagapool, tagaosas; tagumisel poolel, osal küljes; arengult, saavutustelt, tasemelt järel; tulemuseks, järgnemas; tõhusalt olemas (vara, jõud); järel; kaugel; järjest, üha'
◊ taamal, taandama, taas, taatsi, taha, takka
● liivi tagān 'taga; järel, järele'
vadja takana 'taga'
soome takana 'taga'
isuri takkaan 'taga'
Aunuse karjala tagan 'taga; varuks, tallel, käes; tagant'
lüüdi taga 'taga; taha; tagant; varuks, tallel, käes'
vepsa taga 'taga; taha'
saami duohki 'taga olev koht, tagune', duohkin, duohken 'taga; tagant; käes, valduses; (millegi) varal, (midagi)pidi'
neenetsi ťaχǝnə 'taga; eemal; varem'
eenetsi tehone 'taga'
nganassaani taka 'taga olev; tagakülg', takana 'taga'
sölkupi tāk 'taga'
kamassi takkə̑n 'taga; taha'
Tõenäoliselt *ka- liiteline tuletis uurali tüvest, mille vaste on murdesõna taa, ta. Võimalik, et läänemeresoome-saami ja samojeedi vasted on samadest osistest rööpselt tuletatud. taha ja takka on selle sõna vanad käändevormid; taamal, taandama, taas, taatsi on tuletised nõrga astme vormist, kus sulghääliku vaste on vokaalide vahelt kadunud. Vt ka tagama ja taust.

tihe : tiheda : tihedat 'paljudest üheliigilistest, suhteliselt lähestikku asetsevatest osadest koosnev; väikeste vaheaegade järel korduv, sageli toimuv v esinev, sage; kompaktne, kokkusurutud, kontsentreeritud; selline, kus liite- v ühenduskohad on avadeta, pragudeta; (vedelate ainete kohta:) paks, veniv'
◊ tihke, tihu
● soome tiheä, tihku, van kirjak tihkeä 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev; tihke; sage; nobe, kiire'
isuri tihhiiä 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
Aunuse karjala tihei 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev; tihke, kitsas', ťihkei 'libisematu (talitee kohta); paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
lüüdi ťihed 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
vepsa ťihed 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas tihke on vana k-liide. tihu tähendab murretes 'tihe', tähendus 'puidumassi kuupmeeter' (alguses liitsõnas tihumeeter) on sõnale antud tõenäoliselt kirjakeeles. Vt ka tihkama.

toht : tohu : tohtu 'kasekoore pealmine korgistunud valgete kihtidena eraldatav osa'
○ lõunaeesti tooh
◊ toosel
← balti
leedu tošis 'toht'
läti tāss 'toht'
● liivi tū’oigõz '(lahtine) toht'
vadja toho 'toht'
soome tuohi 'toht'
isuri toohi 'toht'
Aunuse karjala tuohi 'toht'
lüüdi tuoh(i) 'toht'
vepsa toh́ 'toht'
h järel on lisahäälik t tekkinud astmevahelduslike sõnade analoogial. Murretes esinevad ka selle häälikuta tüvevariandid tohi, toho, tooh. toosel on alalütleva vorm tuletisest toos (< *toohus), mis on tähendanud tohust valmistatud valgusallikat.

vaid (vastandav sidesõna, esineb ainult eitava lauseosa v lause järel); 'mitte rohkem kui, ainult'
● vadja vaitõs 'ainult, vaid, üksnes'
soome vain 'ainult, vaid, üksnes'
lüüdi vai 'vaid, ainult, alles, aga'
vepsa vaiše 'vaid, ainult, alles, aga'
Tõenäoliselt viisiütleva käände vorm tüvest vaja.

venima : venida : venin 'tõmbe v surve mõjul pikenema'
● liivi vie’nnõ 'venida'
vadja venüä, venussa 'venida'
soome venyä 'venida; vedeleda, lesida'
isuri vennuua 'venida'
Aunuse karjala vönüö, venüö 'venida'
vepsa venuda 'lamada, lebada'
saami vadnát 'lamada, lesida, vedeleda'; vadnot 'venida; järel tulla'
ersa veńemems 'venima, järel tulema'
mokša veńəməms 'venima, ulatuma, levima'
? komi veńge̮dni̮ 'venitama, sirgu tõmbama'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et komi vaste on laenatud läänemeresoome keeltest.

viimane : viimase : viimast 'lõpus olev; ajaliselt tagapool olev; järel olev'
● Salatsi liivi vīmi 'viimane'
vadja viimin 'viimane'
soome viime 'möödunud, eelmine; viimane', viimeinen 'viimane, viimne'
isuri viime 'möödunud, eelmine', viimein 'viimane'
karjala viime, viimeine 'viimane'
Läänemeresoome tüvi. Võib olla tuletis soome-ugri tüvest, mille arvatav vaste on ungari vég 'lõpp'. Vt ka viibima.