[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

leib : leiva : leiba 'hrl juuretise abil hapendatud ning kergitatud (rukkijahu)taignast küpsetatud toit; toit, elatis, sissetulek, teenistus'
← alggermaani *χlaiƀa-z
vanaislandi hleifr 'leivapäts v juusturatas'
gooti hlaifs 'leib'
saksa Laib 'leivapäts, juusturatas'
● liivi lēba 'leib'
vadja leipä 'leivatainas, leib; (kasvav v koristatud) vili'
soome leipä 'leib; elatus, toimetulek'
isuri leibä 'leib'
Aunuse karjala ľeibü 'leib; toit, ülalpidamine; vili'
lüüdi leib 'leib; leivavili'
vepsa ľii̯b, ľeib 'leib; leivavili'

tahk : tahu : tahku 'eseme sile külgpind; ihumiskivi, luisk'
● liivi tō’gõz 'suurem luisk, käi'
vadja tahko 'tahutud v tahuline pind; puupakk'; tahkotšivi 'ihumiskivi, luisk; pinnialasi'
soome tahko 'käi; luisk; juusturatas; eseme sile külgpind'; van kirjak 'suund, külg'
isuri tahko 'käi'
Aunuse karjala tahko 'käi; luisk'
lüüdi tahk(o) 'käi; luisk [?]'
vepsa tahk 'käi; luisk [?]'
mari toš 'kirvesilm; noatera v sae selg'
udmurdi ti̮š 'kirvesilm; noatera v sae selg'
komi ti̮š 'kirvesilm'
Läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et läänemeresoome keeltes levinud tähendus 'luisk; käi' on kujunenud varasemast liitsõnast *tahkokivi, mille järelkomponent on aja jooksul ära jäetud ja tähendust on hakanud kandma esikomponent. Vt ka tahuma ja tähk.