[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

juus : juukse : juust 'üks inimese peanaha üla- ja tagaosas kasvavatest pidevalt pikenevatest niitjatest karvadest'
○ lõunaeesti hius
← alggermaani *χiuja
islandi hý 'pehme karv, ude'
rootsi hy 'nahk; jume'
● liivi ibūks 'juus'
vadja ivus 'juus'
soome hius 'juus'
isuri hius 'juus'
Aunuse karjala van hivus 'juus'
lüüdi hivus 'juus'
vepsa hibus 'juus'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -us. Vt ka ebe, ibe, juss-2.

juust : juustu : juustu 'väljakalgendatud piimavalgust toiduaine'
← alggermaani *justa-z
rootsi ost 'juust'
● vadja juusso 'ahjus kuumutatud ternespiim; juust'
soome juusto 'juust'
isuri juusto 'ahjus kuumutatud ternespiim'
Aunuse karjala juusto 'ahjus kuumutatud ternespiim'

kahi1 : kahja : kahja 'jookohver; kellegi v millegi õnneks või õnnistamiseks joodav õlu või viin'; mrd 'rituaalne joomapidu'
◊ kahima
● ? vadja kahja liitsõnas taitšinkahja 'leivaastja, -küna, mõhk'
soome mrd kahja sõnaühendis Kaisan kahjat 'Kaisa (= kadripäeva) pidu, joodud'; kahjassa 'purjus'
karjala kahja 'vilets viin'
On arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *kāsⁱja-z, mille vasted on rootsi mrd käs(e) 'laap, juustujuuretis' ja vanaülemsaksa kāsi 'juust'. Teisalt on oletatud, et sama tüvi mis sõnas kahisema. Tähenduserinevuse tõttu on mõlemat oletust kaheldavaks peetud. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome van srmt kahi 'odrast või kaerast valmistatud jook'. Tuletis kahima on maleterminina kirjakeeles moodustatud 19. sajandi lõpus, lähtudes vanemast murdekeelest registreeritud tähendusest 'ohvrikoht'. Vt ka kahi2.

sõir : sõira : sõira 'kodune köömnetega kohupiimajuust'
← vanavene syrŭ 'juust'
vene syr 'juust'
● liivi sȭira 'juust'
vadja suura 'kohupiimajuust, kodujuust; juustukäkk'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla vanavene või noorem, vene laen. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.