[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hakkama : hakata : hakkan 'mingi tegevuse juurde asuma, alustama'
● liivi akkõ 'püüda, haarata'
vadja hakata 'raiuda, lõhkuda; peksta'
soome hakata 'lüüa, peksta, taguda; toksida; raiuda; hakkida'
Aunuse karjala hakata 'raiuda; koputada, kopsida'
? ersa čakams 'taguma, koputama, kopsima', čukams 'raiuma; koputama, kopsima'
? mokša čakams 'taguma, koputama, kopsima'
? udmurdi šukki̮ni̮ 'lööma'
? komi čukni̮ 'sattuma; sobima'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vadja vaste on ilmselt soome laen. Eesti tüve on peetud ka balti laenuks, ← tüvi, mille vasted on leedu šokti 'hüppama; tantsima'; mrd 'algama, alustama' ja läti sākt 'algama, alustama' (samast balti tüvest võib olla laenatud ka nakkama). Läänemeresoome tüve või ainult soome, karjala ja vadja vastet on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χakkōjan-, mille vasted on alamsaksa hacken 'lõhkuma, raiuma', vanainglise haccian 'lõhkuma, raiuma'. Vt ka agar ja agu.

iibama : iivata : iiban 'kasvama, suurenema, juurde võtma'
◊ iive
Sõna on toodud keeleuuenduse ajal oskussõnana kirjakeelde vanemast murdekeelest registreeritud tähenduses. Sama tüvi võib olla murdesõnas iibama 'kumama', mille variandid on iivama 'nõrguma, imbuma; hõõguma, hingitsema; aeglaselt liikuma' ja iimama 'nõrguma, imbuma; hingitsema; kumama'. Tähenduse 'aeglaselt liikuma' alusel on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome hiipiä 'hiilida', Aunuse karjala hiivuo 'hiilida; väga aeglaselt liikuda' ja lüüdi hiivoda 'hiilida', sel juhul läänemeresoome tüvi. Vt ka ihmjas ja iiveldama.

ird : irru : irdu 'millestki lahti tulnud osa või asi'
← soome irti 'lahti, valla, vabaks; välja; vaba'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on kitsalt levinud ka eesti murretes. Tegemist on läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvega, mille vasted teistes sugulaskeeltes on vadja irtää 'lahti, valla', isuri irdi 'lahti', Aunuse karjala iral 'väljas, õues; taga', lüüdi iral 'väljas', vepsa irdal 'väljas, õues'; ird 'tänav' ja võib-olla ka mari örδə̑ž 'külg; kõrvaline' ja komi ord 'juurde'. Teise seisukoha järgi on läänemeresoome keelte tüvi balti laen, ← balti *ir-, mille vasted on leedu irti 'lagunema' ja läti irt 'lagunema, irduma'.

kalkvel 'nõretamiseni märg'
On arvatud, et tuletis peamiselt vanemast murdekeelest registreeritud tegusõna kalkuma 'juurde võtma, kasvama, suurenema, paisuma' v-kesksõnast. Sel juhul on sõnas läänemeresoome tüvi, mille vaste on soome mrd kalkota, kalkkoa 'paraneda, terveneda, tugevamaks muutuda'.

kand : kanna : kanda 'jalapöia tagumine osa; seda kattev kinga, suka vms osa; millegi tagumine v alumine, hrl kuhugi külge kinnituv osa'
○ kirderanniku kanda
◊ kannikas, kannus
● liivi kūonda '(jala)kand; millegi alumine v tagumine osa'
vadja kanta '(jala-, suka-, jalatsi)kand; tagumine osa; järelejäänud osa, konts; seenejalg'
soome kanta 'alus, tüvi-, kinnitumis-, tagumine osa; (jalatsi) kand; päritolu; seisukoht, suhtumine'
isuri kanda '(jala-, suka-, jalatsi)kand; millegi tagumine v alumine osa; võrgusilma sõlm; põhjus, olukord'
Aunuse karjala kandu 'alus, tüvi-, kinnitumisosa; (jala-, suka-, jalatsi)kand; jalase v suusa tagaosa; päritolu, sugu; põlvkond; millegi kogum; seisukord, kord, alus'
lüüdi kand(e͔) '(jala-, jalatsi)kand; värtna paksem (alumine) ots; taime pung, nupp'
vepsa kand '(jala-, suka)kand; alus, kinnitumis- v tagumine osa'
? handi χɔnt '(sammas)aida jalg'
? mansi χānta '(sammas)aida jalg'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sama tüvi on tõenäoliselt sõnas känd. Esitatud handi ja mansi sõnad võivad olla ka tüve kont1 vasted. On oletatud, et selle tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla saami gáddi 'rand; äär', komi gi̮d 'noodapära; vikati ots'; mrd 'jõekäänak, -looge' ja idamansi χantnǝ 'äärde, juurde'. kannikas ja kannus on vanad, läänemeresoome tuletised. Vt ka kannas, kannel ja kants2.

ligi 'lähedal(e), juures, juurde; kaasa, kaasas; peaaegu'
◊ liitma
● vadja litši 'lähedal; lähedale; lähedalt; umbes'
soome liki 'lähedal; lähedale; peaaegu'
isuri ligi 'lähedal'
karjala likilihah 'kõrvuti'
saami lahka 'lähedal, lähedale, lähedalt'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tuletises liitma on g vaste vokaalide vahelt välja langenud.

loe : loode : loet 'põhja ja lääne vaheline ilmakaar'
● liivi lūod 'loe'
vadja loo, looto, looõ 'loe'
soome luode 'loe'
isuri loo(v)e 'loe'
karjala luuveh 'lääs; edel'
lüüdi luodeh 'lääs'
vepsa lode(h) 'loe; lääs'
Võib olla läänemeresoome tuletis. Ilmakaart tähistava sõna esialgne tähendus on võinud olla 'päikese loojumise ilmakaar' ja see võiks olla tuletatud langemist, loojumist, heitmist jms tähistavast tegusõnast, mille kohta teateid ei ole, kuid sama tüvi võib olla sõnas looma või näiteks soome sõnas luo 'juurde'. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas looded. Tõusev, üleujutusi põhjustav meri on läänemeresoomlaste asustusalast edelas või läänes ja sellest on saadud ilmakaarte tähendused. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd luodes (vējš) 'loodetuul'. Vt ka looja.

loitsima : loitsida : loitsin 'lausuma, nõiduma'
← soome loitsia 'loitsida; nõiduda, võluda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal, kirderannikumurreteski on tüvi ilmselt soome keelest laenatud. Soome allikas võib olla vana tuletis kas looma tüvest või läänemeresoome-saami kaassõnatüvest, mille vaste on nt soome luo 'juurde'.

lootma : loota : loodan 'midagi väga soovima; soovitu täideminekut uskuma'
● liivi lūotõ 'loota; usaldada'
soome luottaa 'usaldada, uskuda; loota'
isuri loottaa 'usaldada; uskuda'
karjala luottoa 'usaldada; uskuda; valitseda, määrata; edeneda, õnnestuda'
Tõenäoliselt tuletis kas looma tüvest või läänemeresoome-saami tüvest, mille vaste on nt soome luo 'juurde'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōtos 'lootus' (← lootus).

lärm : lärmi : lärmi 'valjude (inim)häälte segu, kisa, kära'
○ larm
← alamsaksa allārm, allarm, allerm 'alarm, häire, lärm, kisa, müra; sõjaline ülestõus'
← saksa Lärm 'lärm, kära, müra; alarm, häire'
Alamsaksa allikas on algselt pärit itaalia keelest, ← itaalia all' arme 'relvade juurde'. Selle vaste on eesti keelde hiljem laenatud kujul alarm 'hoiatusmärguanne, kutse relvile v ohuvastasele tegevusele', ← saksa Alarm 'alarm, häire'.

nemad : nende : neid (mitmuse 3. isiku asesõna)
◊ nad
● liivi nänt (omastav) 'nende'
vadja nämä(d), nävä(d) 'nemad'
soome nämä 'need'
isuri nämäd 'need'
Aunuse karjala nämä, nämmä 'need'
lüüdi ńämä(d) 'need'
? saami ná, návt 'nii, nõnda'
ersa ńeť, ńe 'need'
mokša ńä, ńat 'need'
? mari nine 'need'
komi naje̮ 'nemad'
? sölkupi na 'too, see'
Läänemeresoome-permi või uurali tüvi. On arvatud, et algselt sama tüvi mis sõnas need. Sölkupi vastet on teisalt peetud sõna nood tüve vasteks. Eesti keeles ja teistes läänemeresoome keeltes esinev element -ma- (-mä-) on liide. On oletatud, et sama tüve vasted on ka mõned ugri ja samojeedi keelte käändelõpud, ungari -nek, -nak, mansi -na, -n, handi -nȧ, eenetsi -ne, samuti neenetsi kaassõna ńān 'juurde, juures'. nad on sõna lühenenud variant.

noidlema : noielda : noidlen mrd 'varitsema, luurama, (juurde) hiilima; aega viitma'
Tundmatu päritoluga tüvi.

pulm : pulma : pulma 'abielu sõlmimise pidu; loomade paaritumisaeg, eriti selleaegne isaste kogunemine emaslooma juurde'
● vadja pulma 'pulm'
isuri pulmad (mitm) 'pulm'
On arvatud, et soome pulma 'raske küsimus; raskus; kimbatus' võib olla sama tüve vaste, kui algtähendus on olnud 'lärm, kisa; möll'. Sel juhul on mõeldav hilisem tähenduste areng eri suundades: eesti keeles 'rõõmuhõise, -hüüe' > 'pulmahõise, -hüüe' > 'pulm', soome keeles aga 'hädakisa, kurtmine' > 'raskus, kimbatus'.

sadam : sadama : sadamat 'veesõidukite peatumiseks kohandatud veeala koos selle juurde kuuluva kaldalõiguga'
? ← alggermaani *staþa
gooti staþs 'rand, koht'
saksa Gestade 'rannik, kallas'
rootsi mrd stad 'mere-, järve-, jõerand'
● liivi sadām 'randumiskoht, sadam'
vadja satama 'sadam'
soome satama 'sadam'
isuri sattaama 'randumiskoht, sadam'
Varem on peetud tuletiseks sõnast sadama, sama tähendusseos võib olla sõnadel valgma ja valguma.

soe : sooja : sooja 'mõõdukalt kõrge temperatuuriga; südamlik, sõbralik'
? ← algiraani *(s)tsāyā
pärsia sāya 'vari'
vanaindia chāyā́ 'vari; peegeldus'
● vadja sooja 'soe; soojus'
soome suoja 'kaitse, vari, varjualune; sula, sulailm'
isuri sooja 'soe'
Aunuse karjala suojus 'kate, vari, varikatus'
? mari šoj- sõnades šojə̑č́, šojə̑č́ə̑n 'tagant; järel, taga', šojə̑lan 'järele, järel; äärde, juurde'
? udmurdi saj 'vari, kaitse; jahedus'
? komi saj 'kaitse, koht millegi taga'
Laenuallikaks võib olla ka pisut hilisem *sājā. Kaugemate sugulaskeelte tüvi võib olla rööpselt laenatud. Esialgne tähendus on olnud 'kaitse; varjualune'.

taha 'tahapoole, tagaossa, tagaküljele; tagumisele poolele, osale külge; arengult, saavutustelt, tasemelt maha; teatud vahemaa kaugusele; millegi külge, juurde' taga

tara : tara : tara 'maa-ala piirav tõke, aed; aiaga piiratud ala karja jaoks; kuu v päikese ümber nähtav rõngas'; mrd 'karjalaut'
○ lõunaeesti tahr, tahõr, tarh
← balti
leedu daržas '(köögivilja)aed; rõngas kuu ümber'
läti dārzs '(köögivilja)aed; aedik, tara; rõngas kuu ümber'
● liivi tarā 'maa-ala piirav tõke; taraga ümbritsetud põld; (köögivilja- vms) aed; rõngas kuu v päikese ümber'
vadja tara 'taraga piiratud ala (maja juures); puu- v köögiviljaaed; krunt'
soome tarha 'karjaaed; piiratud maatükk, (köögivilja- vms)aed; kasvandus, farm; laoplats, puuaed'; mrd 'rõngas (nt kuu ümber); sõnnikuhunnik'
isuri tarha(a) '(talumaja juurde kuuluv) krunt'
Aunuse karjala tarhu 'maalapp, (köögivilja)aed; post, teivas, varb; ring, rõngas; lööve, ekseem'
vepsa tarh 'maalapp, maatükk, (marja-, seene- vms) koht'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi tåra 'söödaruum hobusetalli juures või härja- ja lehmalauda vahel'. Vt ka tõra.

tõug1 : tõu : tõugu 'suvivili'
? ← algiraani *towko-, *tauka- 'idu, seeme [?]'
● vadja tõuko 'suvivili'
soome touko 'kevadised põllutööd, kevadkülv; suvivili'
isuri tougo 'suvivili'
Aunuse karjala tougo 'suvivili'
lüüdi toug 'suvivili, külvatud kaer ja oder'
ersa tundo 'kevad'
mokša tunda 'kevad'
? udmurdi tud liitsõnas tudvu 'suurvesi, üleujutus', tuli̮s 'kevad'
? komi tuni̮ 'lisanduma, juurde tulema; tõusma (vee kohta)', tuli̮s 'kevad'
handi tɔw, tɔwĭ, tăwi 'kevad'
mansi tūja 'kevad'
ungari tavasz 'kevad'
Vt ka tõug2, tõugjas.

tüvi : tüve : tüve 'puu peavars, mille alumine osa on oksteks harunemata; millegi keskne, tüvelaadne osa'
◊ tüü, tüüakas, tüügas
● liivi tõ’v 'puutüvi; aeru varre ots (kust kinni hoitakse)'
vadja tüvi 'puutüvi; tüvik, tüügas, tüveots'
soome tyvi 'puutüve alaosa; osa, millest miski on kinni (alus, juur, jalg, kand)'
isuri tüvi 'puutüve alaosa; viljavihu tüviosa'
Aunuse karjala tüvi 'puutüve alaosa; millegi alumine v jämedam v kinnitusosa'
lüüdi ťüvi 'puutüve alaosa; millegi alumine v jämedam osa'
vepsa ťüvi 'puutüve alaosa; millegi alumine v jämedam osa'
mokša ťejs 'juurde', ťejsa 'juures', ťejsta 'juurest'
mari tüŋ 'puutüve alaosa; algus; alus, põhi, sokkel; (asja) tuum; pea-, põhi-, tähtsaim'
udmurdi diń 'tüve v varre alaosa; alus, vundament'
komi din 'tüve v varre alaosa; (millegi) ümbrus'
ungari tő 'tüvi, juur'
Soome-ugri tüvi. Sõnades tüü, tüüakas, tüügas on tüve rööpvariant, kus v on ü ja i vahelt kadunud. Vt ka tümikas.

vast 'ehk, võib-olla; äsja, hiljuti'
◊ vastama, vastik, vastne, vastu
● liivi vastõ 'vastu'; vastli 'ebameeldiv, vastik'
vadja vassa 'alles, vast; äsja, hiljuti'; vassaa 'vastu; vastas; vastu, asemel, eest'; vasata 'vastata; vastutada; vastu minna, vastu võtta'
soome vasta 'alles; äsja, hiljuti'; vastata 'vastata; vastutada; vastav olla'; vastaan 'vastu'
isuri vast 'äsja; alles'; vassada 'vastu võtta; vastata; vastutada'
Aunuse karjala vastah 'vastu'; vastata 'vastu rääkida; vastu võtta; vastutada'
lüüdi vaste 'vastu, äärde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
vepsa vastha 'vastu'; vaste 'vastu, juurde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
saami vuostá 'vastu; suunas'
ersa vastoms 'kohtuma; vastu võtma'
mokša vasta 'koht, paik; voodi; vahemaa'
? mari βaštareš 'vastas; vastu'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-volga tüvi. Tüve algne tähendus on ilmselt säilinud mokša keeles. Tuletises vastik on silbid koondunud (< *vastakkainen). Sõna vastu on vana viisiütleva käände vorm (< *vastoin). Vt ka võst.

viil3 : viilu : viilu 'lapik tükk, lõik; riba'
● liivi vī’l 'viil, lõik'
vadja viillää 'juurde v välja lõigata'
soome viillä, viiltää 'lõigata, lahti lõigata, viiludeks lõigata; sisse lõigata'
isuri viiltää 'lõikadraga uudismaad teha; teravalt valutada'
Aunuse karjala viiltä 'välja lõigata'
lüüdi viiľdä 'juurde lõigata, lahti lõigata, välja lõigata'
vepsa viľdä 'lõigata, juurde lõigata'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et tüve vaste võib olla ka saami vadjat 'lõigata'. Vt ka viil2.

võitma : võita : võidan 'vastas(t)e vastupanu murdma, vastas(t)est parem olema; midagi omandama, olemasolevale juurde saama' võima

värbama : värvata : värban '(vabatahtlikke) sõjaväkke võtma; tööle, teenistusse võtma, palkama'
← saksa werben 'värbama, juurde võtma; taotlema, püüdlema; reklaamima, propageerima'