[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lauk2 : laugu : lauku '(looma) valge otsmikulaik; sellise laiguga loom; (juukse)lahk'
← balti
leedu laukis 'lauguga pull', laukas, lauka 'lauguga hobune v veis'
läti lauks 'lauguga pull'
● ? liivi laik 'lauguga loom'
vadja laukko 'päitsik, valge peaga lehm; lauk hobune', lauko 'päitsik'
soome laukki 'lauk; lauguga loom'
Aunuse karjala laukoi 'lauguga lehm'
vepsa louk 'lauk'

piir : piiri : piiri 'eri territooriume, valdusi vms eraldav tinglik joon maastikul v kaardil; nähtuste levikut eraldav mõtteline joon'
● liivi pīr 'piir'
vadja piiri 'joon, kriips; piir; (juukse)lahk; liitekoht'
soome piiri 'ring; ringkond, valdkond; piirkond'
Aunuse karjala piirdiä 'jooni tõmmata, sirgeldada, kribida, kriimustada'
saami birra 'ümber'
ersa piŕe 'aedik, tara'
mokša peŕä 'aedik, tara'
? komi bor 'piir, peenar põllusiilude vahel'
? sölkupi püru, pȫru 'ring, rõngas'
? kamassi pjeri 'ümber'
Läänemeresoome-mordva või uurali tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. Vt ka pilgeni, piri-.

retk : retke : retke 'teekond, reis, rännak, käik varem kindlaks määratud eesmärgil ning marsruudil'
← soome retki 'teekond, käik; matk; reis; ekskursioon'; mrd 'karjatee'; van kirjak 'tee'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On andmeid, et tüvi on olnud tuntud ka lõunaeesti murretes, rekk 'kord, käik'. Tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vaste on ka liivi rek, riek 'tee; juukselahk'.