[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kahu2 : kahu : kahu 'kohevil juuksed'; mrd 'kohev, säbrus'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas kahar.

kalk : kalgi : kalki 'vali, karm, hoolimatu; kõle, külm; rabedalt kõva; (vee kohta:) kare'; mrd 'kitsi, ihnus; intensiivne, tugev, maheduseta'
◊ kalge, kalgenduma
● ? soome van srmt kalki 'vaene, õnnetu, raske saatusega'
vepsa kauged, kāged 'kõle, külm; jäme, kare; ebasõbralik'
ersa kalgodo 'kõva, jäik; kare (nt riie, juuksed, vesi); vali, karm'
mokša kalgəda 'kõva, kare; kindel, vali'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

krunn : krunni : krunni 'pealaele v kuklasse kokkukeeratud juuksed'
? ← eestirootsi krún 'kroon; kukehari'

lemm : lemme : lemme 'kiud, narmas, lible, helves'
◊ lemmel
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teise seisukoha järgi võib olla murdesõna leemik 'tallevill' tüve variant. Selle tüve vasted on vadja leemina 'tallevill', soome mrd liemen 'tallevill; lapse juuksed', isuri leemina 'tallevill; lapse juuksed', Aunuse karjala liemen 'tallevill; ude (põskedel ja lõual); väga pehmed õrnad juuksed', lüüdi ľiemino 'tallevill', vepsa ľemgi̮ińe 'tallevill'; on arvatud, et võib olla sama tüvi mis leem. Vt ka lemmalts.

lõiv : lõivu : lõivu 'maks riigi- v kohtuorgani sooritatud tehingute eest'
← alggermaani *laiχwōn-, *laiǥwōn-
vanaislandi leiga 'üür, maarent, maks, tasu'
vanarootsi lēgha 'kokkulepitud tasu'
● vadja laivo 'oras; idu, võrse; juuksed'
soome laiho 'oras; kasvav vili'
karjala laiho 'oras; kasvav vili'
Vana kirjakeele sõna on uuesti kasutusele võetud oskuskeelendina.

natt2 : nati : natti '(juukse)tutt, juuksed, (loomal) kukla-, turjakarvad; turi, krae'
On oletatud, et sama tüvi mis murdesõnas natt (: nata ~ nati) 'tatt', toimunud on tähendusnihe 'tatt' > 'nina' > 'nägu' > 'juuksed'. Sel juhul läänemeresoome või koguni uurali tüvi, mille vasted on vadja natta 'tatt; meremuda, -kõnts', soome mrd natta 'limane kiht (vedeliku peal); kelme, kile, õietolmukiht vee peal, pehme sammal vee peal, lima', isuri natta 'merelima, limased (vee)taimed, adru', karjala noatta '(hapupiimale moodustunud) kiht, kelme',?Inari saami njetti 'muda',?neenetsi nadᵊm 'tatt',?eenetsi nariŋa- 'nuuskama' ja?nganassaani noudiʔ-, noudir- 'nuuskama'. Vt ka nada-, natt3.

seadma : seada : sean 'kuhugi v mingisse asendisse panema; vajalikku seisu korrastama, korraldama; millekski valmistuma'
● liivi sǟdõ 'palgata; kihla vedada; sobida, paras olla; sünnis olla; ära teha; kõlvata; korraldada'
vadja säätää 'seada, rajada'
soome säätää '(seadusi v määrusi) anda, kehtestada; kindlaks määrata, ette näha; reguleerida, seada', sää 'keere, säie; lõng; kiud'
Aunuse karjala siädeä 'palmida mõrsja juuksed ja panna talle pähe abielunaise peakate; äestada'
lüüdi śiättä 'teha'
vepsa säta 'teha; ehitada'
udmurdi śi 'karv, juus, jõhv'
komi śi 'karv, juus, jõhv; jõhvidest punutud nöör'
handi sew 'palmik'
mansi saγ 'palmik'
ungari sző 'kuduma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka säie, säästma.

soeng : soengu : soengut 'teatud viisil lõigatud ja seatud juuksed' suga2

sõõre1 : sõõrde : sõõret 'salguke lina- v kanepikiude (eriti nööri v köie keerutamiseks), keere'
● ? soome suortuva 'juuksed, juukselokike; salguke lina, villa, lõnga vm'
? karjala tšuortu, tšuurtu 'juukselokk; (lina- v kanepi)kiud'
Soome ja karjala vasted on häälikulistel põhjustel ebakindlad. On arvatud, et võib olla selle tüve variant, mille tuletis võib olla soor1. Teise võimalusena võib olla germaani laen, ← alggermaani *swarđu-, mille vaste on nt saksa Schwarte 'peanahk (koos juustega); singi kamar'. Vt ka sõõr.

takistama : takistada : takistan 'võimatuks tegema, pidurdama, segama, tagasi hoidma, ära hoidma'; mrd 'kinnitama, kinni siduma'
◊ takerdama, takk, taklema
● vadja takku 'takk; vana karv (loomal), pulstunud vill (lambal)'
soome takistua 'kinni jääda, takerduda; kinni haarata, klammerduda', takertua 'kinni jääda; sassi v segi minna; kinni haarata, klammerduda', takku 'pulst, tuust; kahl; kuluhein'; mrd 'tihtimismaterjal'
isuri tagistaa 'pigistada, suruda', takku 'tihtimismaterjal; pulst, tuust'
Aunuse karjala takelduo 'külge jääda, külge kleepuda', takku 'pulstunud vill, karv v juuksed; vilets hein'
karjala takki 'sulalumi'
lüüdi takk 'pulst, tuust'
vepsa takaata 'külge jääda, kleepuda (lume kohta)'
? handi tăχort- 'riputama'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka takjas.

tukk1 : tuka : tukka 'otsmikule ulatuvad juuksed; salk, kahl juukseid, juuksed; väike puude salk, ka muude taimede puhmas v tutt avamaastikus'
● vadja tukka '(juukse)tukk, -tutt, -salk; tutt, tups; (tähisena kasutatav) heina- või õletuust'
soome tukka 'juuksed; otsmikule ulatuvad juuksed'
isuri tukka 'juuksed'
Aunuse karjala tukku 'juus, juuksekarv; (mitm) juuksed'
lüüdi tukk(e͔) 'juus, juuksekarv; (hrl mitm) juuksed'
vepsa tukad (mitm) 'juuksed'
koltasaami tå´ǩǩ 'hobuselakk, tutt, tups'
Kildini saami tokk 'kassi v koera turjakarvad'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vasted võivad olla läänemeresoome keeltest laenatud.