[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

janu : janu : janu 'vajadus juua'
vadja jano 'janu'
soome jano 'janu'
karjala jano 'janu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi jänū 'janu'.

jooma : juua : joon 'mingit vedelikku suuga võtma ja alla neelama'
joovastama
liivi jūodõ 'juua'
vadja juvva 'juua'
soome juoda 'juua'
isuri joovva 'juua'
Aunuse karjala juvva 'juua'
lüüdi ďuoda 'juua'
vepsa joda 'juua'
saami juhkat 'juua; suitsetada, tõmmata'
mari jüaš 'jooma'
udmurdi jui̮ni̮ 'jooma'
komi juni̮ 'jooma'
? handi jańś- 'jooma, rüüpama'
mansi aj- 'jooma'
ungari iszik 'jooma'
Soome-ugri tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka turgi keelte *jug- 'neelama' ja mongoli ugu, ū 'jooma'. Vt ka jomm, jooksma, joom, joovikas, jopastama.

lakkuma : lakkuda : lakun 'keelega limpsides suhu ammutama'
lake
liivi lakkõ 'lakkuda, limpsida'
vadja lakkia, lakkoa, lakkua 'lakkuda, limpsida'
soome lakkia 'lakkuda, limpsida; trimbata'
isuri laguttaa 'palju juua'
karjala lakkie, lakittoa 'palju juua, trimbata'
lüüdi lakkida 'lakkuda, limpsida'
vepsa lakičťa 'lakkuda, limpsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt komi lakni̮ '(tühjaks) lakkuma', vene lakát 'lakkuma, limpsima; trimpama', läti lakt 'lakkudes sööma, larpima'.

loksuma : loksuda : loksun '(vedeliku kohta:) korduval edasi-tagasi liikumisel kuuldavalt paiskuma; liiga avarana v lõdval olevana edasi-tagasi liikuma; aeglaselt ja loginal sõitma'
klõks, lõks, plõksuma
liivi loks 'löök', klõkšõ 'sulgeda; luksuda'
soome loksua 'loksuda, lõtkuda, praksuda'
isuri loksuttaa 'häälekalt juua'
karjala lokšoa 'loksuda, lõtkuda, kolksuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, luksuma, lokk2, nõksuma, pliks. Eesti keel on võinud mõjutada läti murdesõna slekžas tähendust 'hiirelõks'.

nautima : nautida : naudin 'mõnu, lõbu, heaolu tundma; millestki meeldivast osa saama'
soome nauttia 'mõnu tunda; süüa; juua; kasutada, tarvitada; saada, omada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome keele eeskujul on moodustatud ka tuletis nauding, vrd soome nautinto 'nauding'.

pinnima : pinnida : pinnin kõnek 'trimpama, jooma'
Võib olla sama tüvi mis pinn. Mõjutada on võinud selle tüve rootsi vaste, rootsi pinne 'kange alkohoolne jook, grokk, naps', mis võib olla laenatud soome keelde, soome mrd pinnata 'pööraselt juua'. Rootsi sõna tähendus arvatakse olevat seotud tikkude või pulkadega, millega tähistati ühest suuremast anumast joomisel ühe inimese osa. Vrd ka alamsaksa pinne 'tammekepp, mõõdupulk anumal, selle abil määratakse kindlaks maht'.

rüüpama : rüübata : rüüpan 'sõõmu, lonksu, suutäit võtma; jooma; (ohtralt) alkohoolseid jooke pruukima, napsitama'
?algskandinaavia *driūpa
rootsi drypa 'tilkuma, nirisema; tilgutama'
liivi rīpõ, rǖpõ 'lusikaga süüa; lürpida, rüübata'
vadja rüüpätä 'rüübata, lonksata; (viina) juua'
soome ryypätä 'rüübata, juua, lonksata; viina võtta, napsitada'
isuri rüübädä 'rüübata, juua, lonksata'
Aunuse karjala rüüpätä, rüöpätä 'rüübata, juua, lonksata; viina võtta, napsitada'
lüüdi rüöpsäitä 'rüübata, juua'
On peetud ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur