[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jutt3 : jutu : juttu 'vestlus, kõnelus'
◊ ütlema
● vadja juttu 'jutt; kuulujutt; lugu'
soome juttu 'jutt; jutuajamine; lugu'
isuri jutto 'jutt'
Aunuse karjala juttu 'sõnelus, nääklus, vastuvaidlemine'
ersa jovtams 'ütlema; jutustama'
mokša joftams 'rääkima, jutustama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tuletises ütlema on ju- muutunud reeglipäratult ü-ks. Vanemas kirjakeeles on ka variant jütlema 'jutlustama'. Eesti keelest on laenatud liivi jut 'jutt' ja jutīst 'jutustada'.

lugema : lugeda : loen 'kirjutatut häälikulises kõnes taastekitama; mingeid muid märke, muud märgisüsteemi lahti mõtestada oskama; arvestama; pidama, arvama'
◊ lugu
● liivi lu’ggõ 'loendada; lugeda'
vadja lukõa 'lugeda; palvetada; jutlustada; itkeda; posida; loendada; (millekski, kellekski) pidada'
soome lukea 'lugeda; õppida; loendada; (millekski, kellekski) pidada'
isuri lukkiia 'loendada; loitsida; raamatut lugeda; (millekski, kellekski) pidada'
Aunuse karjala lugie 'lugeda; loendada'
lüüdi lugeda 'lugeda; loendada; korrutada, korrata'
vepsa lukťä 'lugeda; loendada; (millekski, kellekski) pidada; loitsida'
saami lohkat 'lugeda; loendada; (millekski, kellekski) pidada; jutustada, ütelda'
ersa lovoms 'loendama; (millekski, kellekski) pidama'
mokša luvǝms 'lugema; loendama, arvutama; (millekski, kellekski) pidama'
mari luδaš 'lugema; loendama'
udmurdi li̮dǯ́i̮ni̮ 'lugema; loendama, arvutama'
komi li̮ďďi̮ni̮ 'lugema; loendama'
? handi lŏŋət- 'lugema'
mansi lowint- 'lugema; loendama; (millekski, kellekski) pidama'
? ungari olvas 'lugema'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud läti luga 'näidend' ja eestirootsi logo 'lugu, jutustus; tähelepanuväärne juhtum; laul, luuletus' (← lugu). Vt ka loetlema.

nõu : nõu : nõu 'juhatus, õpetus, soovitus; (lahendust pakkuv) teguviis; mõte, kavatsus; seisukoht, arvamus; tarkus, taip; anum'; van 'tööriist, vahend'
○ kirderanniku nou, neu
● liivi nõ’v 'juhatus, õpetus, soovitus'
vadja nõvvo 'juhatus, õpetus, soovitus; tööriist, vahend'
soome neuvo 'juhatus, õpetus, soovitus; teguviis; mõte, kavatsus; tarkus; (mitm) tööriistad, vahendid'; van 'nõukogu'; mrd (mitm) mehe v isaslooma suguelundid'
isuri neuvvo 'juhatus, õpetus, soovitus; kalapüünis'
Aunuse karjala ńevvo 'juhatus, õpetus, soovitus; abinõu; tööriist, vahend; suguelund'
lüüdi ńevvoda 'nõu anda, seletada'
vepsa ńevod (mitm) liitsõnas ḱengińevod 'jalanõud'; ńevoda 'nõu anda, seletada; õpetada, manitseda; jutustada'
Läänemeresoome tüvi. Tähendus 'anum' on eesti keele eriareng, kujunenud tähendusest 'tööriist'.

pajatama : pajatada : pajatan 'rääkima, jutustama, vestma'
← vanavene bajati 'rääkima; loitsima'
vene bájat’ 'rääkima'
● vadja pajattaa 'rääkida, jutustada, (peast) lugeda'
soome pajattaa 'pajatada, vadrata, jahvatada'
Aunuse karjala pajattua 'laulda; kiriklikku matusetalitust pidada; töinata, kibedalt nutta'
lüüdi pajattada '(vaimulikke laule) laulda'
vepsa pajatada 'laulda'
Vanavene või vene laen. Läänemeresoome vastete tähendus 'laulma' võib olla tekkinud teise vene sõna mõjul, vene pet’ (oleviku ains 1P pojú) 'laulma' .

vestma : vesta : vestan 'puud voolima; jutustama, rääkima'
◊ väits
● liivi veis 'nuga'
vadja vessää 'vesta, voolida, tahuda; laulda'
soome veistää 'vesta, lõigata, voolida; tahuda; raiuda'; veitsi 'nuga'
isuri vestää 'vesta, lõigata, voolida; jutustada'; veitsi 'nuga'
Aunuse karjala vestiä 'vesta, lõigata, voolida; jutustada'; veičči 'nuga'
lüüdi vestädä 'vesta, lõigata, voolida'; veitš 'nuga, pussnuga'
vepsa vestta 'vesta, lõigata, voolida'; veič 'nuga'
komi ve̮źni̮ 'raiuma; sälku tegema; läbi raiuma'
handi wańś-, waś- 'lõikama; tükeldama'
ungari vés 'voolima, lõikama, vestma'
Soome-ugri tüvi. Sõnas väits on teine tüvevariant. Ülekantud tähendus 'jutustama' lähtub väljendist juttu vestma.