[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

julge : julge : julget 'kartmatu, vapper'
◊ jultuma
● liivi julgi 'kindel'
vadja julkõa 'julge; jultunud'
soome julkea 'jõhker; jultunud'
isuri julkia 'julge; jultunud'
Aunuse karjala julgei 'julge'
Läänemeresoome tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. jultuma on tuletatud nõrgaastmelisest tüvevariandist, milles k vaste on välja langenud.

jultuma : jultuda : jultun 'häbematuks minema' julge

paskaak : paskaagi : paskaaki kõnek 'pätt, suli'
← vene baskák 'tatarlaste ikke ajal khaani maksude korjaja ametnik; julge, agar v jultunud, häbematu inimene'
Eesti keelest võib-olla laenatud eestirootsi baskāk 'vägivalla tarvitaja, väljapressija'. Vt ka kaak2.

rohke : rohke : rohket 'rikkalik, arvukas, ohter'; van 'rikkalikult andev, helde'; mrd 'julge'
? ← alggermaani *wraskwa-
vanaislandi rǫsk-r 'julge, energiline, korralik, tubli'
islandi röskur 'kiire, energiline'
● vadja rohkõa 'julge, vapper', rohkõapi 'rohkem; enamasti', rõhgaa 'väga; väga palju; kõvasti, valjusti; tõhusalt'
soome rohkea 'julge, kartmatu, vapper; rohke'
isuri rohkia 'julge'; rohkiaamb 'rohkem'
Aunuse karjala rohkei 'julge; osav, tragi, hakkaja; rohke'
Oletatud laenu on raske täpsemalt dateerida, tegemist võib olla ka noorema, skandinaavia laenuga.

rumal : rumala : rumalat '(inimese kohta:) piiratud mõistusega, väheste vaimuannetega, juhm, loll; (teo, juhtumi kohta:) ebameeldiv, piinlikult narr; (sõna, jutu kohta:) ropp, rõve'
● liivi rumāli 'räpane, määrdunud, must'
Salatsi liivi rumal 'rumal, loll'
vadja ruma 'jäme, kore; räme, ragisev; rohmakas; jõhker, toores; halb, paha, vilets; lihtne; vähenõudlik (toidu suhtes)', rumala 'jäme, toores, jõhker, mühakas'
soome ruma 'inetu, näotu; ebameeldiv, halb, raske; ebaviisakas, sobimatu; ebaõige, laiduväärt, alatu'; mrd 'suur, rohke; ablas; kiire, äkiline'
isuri ruma 'inetu, näotu; rohmakas, vilets (töö); ablas'
Aunuse karjala ruma 'ablas, valimatu toidu suhtes; vastupidav; töökas; julge; inetu; sügav, raske (une kohta)'
lüüdi ruma 'ablas'
vepsa ruma 'ablas, valimatu toidu suhtes'
saami ropmi 'inetu, sobimatu'
Läänemeresoome-saami tüvi, on arvatud, et algselt häälikuliselt ajendatud. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud.

sihker : sihkri : sihkrit kõnek 'selge, klaar; kindel'
← saksa sicher 'kindel, ohutu; usaldatav; julge'

turske : turske : tursket 'priske, tugev, jässakas'; mrd 'paistes, tursunud; vintske, nätske'
Võib olla tuletis tursuma tüvest. On ka arvatud, et soome laen, ← soome turski 'karm, vali, järsk; pahur, morn; julge, hakkaja', tähenduserinevuse tõttu ei ole see usutav.

turv : turva : turva 'kaitse, julgeolek; tugi'
◊ turb2
? ← alggermaani *trūwɔ̄ⁿ
vanaislandi trúa 'usaldus, usk'
● vadja turva 'tugi, kaitse, toetus'
soome turva 'julgeolek, kaitse, vari; tugi'
isuri turva 'julgeolek, kaitse, vari'
Aunuse karjala turvu '(majanduslik) julgeolek, tugi, abi'
vepsa turviš, turviľ '(kellegi, millegi) abil'
On ka oletatud, et tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *tr̥uō- 'tugev olema, vastu pidama', mille vaste on vanaindia tūrvā-mi 'ülekaalukas, parem olema'. Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud soome keele eeskujul, tuletis turvaline on laenatud, ← soome turvallinen 'kindel, julge, kaitstud, ohutu'. Vt ka tuvastama.

uhke : uhke : uhket 'väärikas; ennast täis olev; tore, suursugune'
● vadja uhkõa 'uhke, upsakas; ülbe; ilus, tore'
soome uhkea 'tore, uhke'
isuri uhkia 'julge, vapper; tore, uhke'
karjala uhkie 'tore, uhke; reibas, südi'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades uhkama ja uhal. Eesti keelest on laenatud liivi ukāz 'uhke'.

uhm : uhma : uhma 'trots, väljakutsuv v julge hoiak'
← soome uhma 'uhm, trots'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sama tüvi on läänemurde sõnas uhmama 'pingutama, ponnistama'. Tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vasted on ka isuri uhmada 'lüüa, virutada' ja Aunuse karjala uhmata 'lüüa, virutada'.

uljas : ulja : uljast 'julge, vahva; reibas'
← soome uljas 'tore, uhke; vapper, uljas'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On arvatud, et soome sõnas on sama tüvi mis sõnas ulatama.

vahva : vahva : vahvat 'vapper, julge, kartmatu; tore'
● vadja vahva 'tugev, vastupidav'
soome vahva 'tugev, kindel, kõva'
isuri vahva 'tugev; terve'
karjala vahva 'tugev, kindel; suurepärane'
vepsa vahv 'tugev, kõva'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome laen.

vapper : vapra : vaprat 'julge, vahva'
● soome vauras 'jõukas, rikas'
karjala vauras 'suur, kogukas; jõukas'
Läänemeresoome tüvi. Soome ja karjala sõna täpne häälikuline vaste on Võru murde vabrass 'tragi, virk'. vapper on omastavavormist teiste sõnade analoogial moodustatud uus nimetavavorm. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd vappara 'jässakas, turske'.

veider : veidra : veidrat 'kummaline, imelik, ebaharilik'
● vadja veiterä 'väle, nobe, vilgas; julge'
soome mrd veiterä 'elav, reibas; terane'
isuri veiterä 'vilgas, kärme; lõbus, naljakas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.