[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

tobu : tobu : tobu 'napakas inimene, ohmu; rumal'
◊ tobe
● soome mrd topo 'rumal, loll, juhm, lihtsameelne'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas tobi. Vt ka topakas ja topp1 .

tõhk : tõhu : tõhku 'tuhkur'
On oletatud, et reeglipäratu variant tüvest tuhkur2. Teisalt võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mis esineb murdesõnas tohkema 'lagunema, pehkima, pudedaks minema, rebenema' ja mille vasted on vadja tohgata 'katki lüüa (muna); lahti v lõhki v läbi torgata', isuri toheda 'lõhkeda, katki minna' ning soome tohkeissa(an) 'elevil v õhinas olla; ärritatud olla', mrd tohko 'juhm, loll, napakas; pehkinud, pudedaks muutunud'. Tähendusi seoks halvustav varjund.