[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

johmane : johmase : johmast 'uimane, segane' juhm

juhm : juhmi : juhmi 'raske taibuga, nürimeelne, rumal'
◊ johmane
● soome mrd juhma 'laiskvorst', juhmakka 'aeglane ja laisk, kohmakas'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas johmane on murrakuti esinev tüvevariant.

loll : lolli : lolli 'rumal, taipamatu; lihtsameelne; hull, poole aruga'
● liivi loļ 'loll, rumal'
vadja lollo 'juhm; lollakas, juhmakas'
soome mrd lolli 'narr, loll, rumal; paks, lodev, laisk'
isuri lolloi 'rumal, loll'
? karjala ľoľľo 'vennas (venna hellitusnimi)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt rootsi kõnek lolla 'maakas, rumal ja naiivne naisterahvas', saksa mrd lulle, löll(e), lülle 'mõistmatu, rumal', itaalia lollo 'mõistmatu, rumal'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Loll 'väiksemate vaimsete võimetega'.

rumal : rumala : rumalat '(inimese kohta:) piiratud mõistusega, väheste vaimuannetega, juhm, loll; (teo, juhtumi kohta:) ebameeldiv, piinlikult narr; (sõna, jutu kohta:) ropp, rõve'
● liivi rumāli 'räpane, määrdunud, must'
Salatsi liivi rumal 'rumal, loll'
vadja ruma 'jäme, kore; räme, ragisev; rohmakas; jõhker, toores; halb, paha, vilets; lihtne; vähenõudlik (toidu suhtes)', rumala 'jäme, toores, jõhker, mühakas'
soome ruma 'inetu, näotu; ebameeldiv, halb, raske; ebaviisakas, sobimatu; ebaõige, laiduväärt, alatu'; mrd 'suur, rohke; ablas; kiire, äkiline'
isuri ruma 'inetu, näotu; rohmakas, vilets (töö); ablas'
Aunuse karjala ruma 'ablas, valimatu toidu suhtes; vastupidav; töökas; julge; inetu; sügav, raske (une kohta)'
lüüdi ruma 'ablas'
vepsa ruma 'ablas, valimatu toidu suhtes'
saami ropmi 'inetu, sobimatu'
Läänemeresoome-saami tüvi, on arvatud, et algselt häälikuliselt ajendatud. Saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud.

tobu : tobu : tobu 'napakas inimene, ohmu; rumal'
◊ tobe
● soome mrd topo 'rumal, loll, juhm, lihtsameelne'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas tobi. Vt ka topakas ja topp1 .

tohman : tohmani : tohmanit 'rumal, juhm inimene, ohmu'
○ tuhmann, tohkman
← baltisaksa Doofmann 'lollpea'
Teisalt on arvatud, et tegemist on vene laenuga, ← vene fófan 'tobu, tolvan, ohmu', kuid see sobib häälikuliselt vähem.

tuhm : tuhmi : tuhmi 'läiketu, säratu, matt, halvasti läbipaistev; ereduseta, vähese intensiivsusega, nõrk; (meelte, vaimsete võimete kohta:) tönts, nüri, tuim'
● vadja tuhma 'loll, rumal'
soome tuhma 'sobimatu, rumal; rõve, ropp'; lastek 'paha; tige, kuri; juhm'
isuri tuhma 'loll, rumal'
Aunuse karjala tuhmu 'inetu; sobimatu, paha; vilets; loll, rumal, harimatu'
lüüdi tuhm(e͔) 'loll, rumal; inetu'
vepsa tuhm 'lollpea, mühkam'
saami dosmut 'solvuda, pahaseks saada'
Läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka tuhnus.

tõhk : tõhu : tõhku 'tuhkur'
On oletatud, et reeglipäratu variant tüvest tuhkur2. Teisalt võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mis esineb murdesõnas tohkema 'lagunema, pehkima, pudedaks minema, rebenema' ja mille vasted on vadja tohgata 'katki lüüa (muna); lahti v lõhki v läbi torgata', isuri toheda 'lõhkeda, katki minna' ning soome tohkeissa(an) 'elevil v õhinas olla; ärritatud olla', mrd tohko 'juhm, loll, napakas; pehkinud, pudedaks muutunud'. Tähendusi seoks halvustav varjund.

tölp : tölbi : tölpi 'tömp, lühikeseks lõigatud, nudi; juhm, rumal, tuim, ilmetu'; mrd 'poolkasukas'
● liivi toļp 'nüri, tömp'
soome mrd tölppä 'nüri, tömp; lühike, jässakas, tönts; loll, juhm'
Aunuse karjala tölppü 'punn, prunt, tropp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Osaliselt võib olla mõjutanud saksa Tölpel 'tölplane; kohmakas inimene, käpard, juhmakas'. Soome vastet võib olla mõjutanud rootsi tölp 'mühakas, mats, molkus'.

tömp : tömbi : tömpi 'ümara v lameda otsaga, nüri; jäme ja kohmakas; juhm, rumal, tuim, ilmetu'
○ tümp
? ← alamsaksa stump 'nüri, tömp; nürimeelne, rumal, kogenematu'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille vaste võib olla soome mrd tömperö, tömpperö 'põrunud, nupust nikastanud inimene', lähedane tüvi on nt tomp.

tönts : töntsi : töntsi 'tömp, jäme ja lühike; kohmakas, ebakindel, jõuetu; terasuseta, erksuseta, tundetu, tuim'
On arvatud, et vanemast murdekeelest registreeritud sõna tülts 'nüri, tömp' variant. Sel juhul on vasted liivi tȭl(d)za 'nüri, tömp; mõrkjas, kibekas', soome tylsä, mrd tynsä 'nüri; tuim, ükskõikne, loid; igav, tüütu, totter', isuri tültsä 'nüri; halvasti liikuv (nt hobuse kohta)', Aunuse karjala tüľčü 'nüri; loll, juhm, saamatu', lüüdi tültše͔ 'nüri' ja vepsa ťüuc, ťüľc 'nüri; loll, juhm', tegemist võib olla tuletisega samast läänemeresoome tüvest mis sõnas tülp. Teisalt on oletatud, et vaste võib olla soome mrd tönsä, tönsö 'hurtsik, onn, hütt', tönsäkkä 'tugev, paks naine; tüdrukutirts', sel juhul häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

töss : tössi : tössi 'tahtejõuetu ja saamatu, selline inimene'
? ← alamsaksa dö̅sich 'juhm, loll, uimane'
? ← saksa dösig 'unine, uimane; nürimeelne'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud (oma)tüvi, lähedane tüvi on nt soss1. Vt ka toss1.