[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hajuma : hajuda : hajun 'aegamööda laiali minema, laiali valguma'
← algskandinaavia *sājan-
vanaislandi sá 'külvama, laiali puistama'
vanarootsi sā 'külvama, laiali puistama'
● vadja hajallaa 'hajali, harevil; laiali, segi', hajoossa 'laguneda; laiali vajuda'
soome hajota 'rikki minna, laguneda; puruneda; laiali minna, hajuda'
isuri hajjoissa 'laguneda'
karjala hajallah 'hajali, laiali; puruks'
lüüdi hajotada 'kaotada'
vepsa hajeta 'kaduda; eksida'
? lõunasaami saajenidh 'hajuda, laiali joosta'
Kitsa levikuga murdesõna võeti kirjakeeles kasutusele keeleuuenduse ajal. Varem on peetud ka soome-ugri tüveks, kuid pakutud vasted permi keeltes (udmurdi še̮j 'laip, raibe', komi šoj 'laip, raibe') ei sobi häälikuliselt. Vt ka haihtuma ja haja-.

hüppama : hüpata : hüppan 'tugipunktist lahtirebimise järel õhulennuga ümber paigutuma'
● vadja üpätä 'hüpata', üppiä 'hüpata, hüpelda'
soome hypätä 'hüpata, karata; üles hüpata; alla hüpata; ringi joosta', hyppiä 'hüpelda, karelda; hüpata, karata'
isuri hüppiä 'hüpata, hüpelda'
Aunuse karjala hüppie 'hüpelda, karelda; ringi joosta', hüpätä 'hüpata, karata'
lüüdi hüppidä, hüpäitä 'hüpata, karata, püsti karata'
vepsa hüppida, hüpti 'hüpata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mokša jupaďəms 'välgatama; vilksama; lipsama'. On ka oletatud, et germaani laen, ← *χuppō(ja)n-, mille vasted on saksa hüpfen 'hüppama', alamsaksa huppen 'hüppama'.

jooksma : joosta : jooksen 'jalgadel kiiresti edasi liikuma; voolama, valguma; liikuma'
● liivi jūokšõ 'joosta; voolata'
vadja johsa 'joosta; voolata'
soome juosta 'joosta; voolata'
isuri joossa 'joosta'
Aunuse karjala juosta 'joosta'
lüüdi ďuosta 'joosta'
vepsa joksta 'joosta; voolata'
? saami joksat 'kätte saada, saavutada'
On arvatud, et tuletis jooma tüvest.

joon : joone : joont 'kriips, ümbrusest millegi poolest erinev kitsas pinna osa'; mrd 'hoog, järjepidevus'
● liivi jūoń 'hoog'
vadja joonitõlla 'joosta'
soome juoni 'vemp, vigur; vandenõu'
Aunuse karjala juno 'joon; rida'
karjala juoni 'joon; tee, rada'
? vepsa jono 'joon; rida; järjekord'; jonikaine 'sinikas'
lõunasaami joene 'tee'
ersa jan 'rada'
mokša jan 'rada'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka jonn.

kargama : karata : kargan 'hüppama; hüplema; paiskuma, viskuma; kiiresti, ootamatult toimuma, tekkima; põgenema; sugutama'; mrd 'jooksma; ringi hulkuma'
◊ kargutama
● liivi kargõ 'hüpata, karata, kiirustada; tõusta (päikese kohta); hammustada (koera kohta)'
vadja kargata 'põgeneda'
soome karata 'põgeneda; joosta; hüpata; lahti pääseda'
isuri karada 'põgeneda; hüpata, mängida; tantsida'
Aunuse karjala karrata 'joosta, hüpata, hullata; kaduma minna'
lüüdi kargaita 'ringi joosta, söösta, tormata'
vepsa karge͔ita 'tantsida'
? mari kuržaš 'jooksma (kahejalgse kohta)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Vt ka karlips.

keema : keeda : keen '(vedelike kohta:) nii tugevasti aurustuma, et vedeliku seest kerkib auru mullidena ka pinnale; tugevasti mitmes suunas paiskuma'; mrd '(raua kohta:) sulama; (piima kohta:) (soojaga) hapnema'
◊ keevitama
● liivi kīedõ 'keeda', kīetõ 'keeta'
vadja tšihua 'keeda; kobrutada, kihada; kihistada (naerda)'
soome kiehua 'keeda; kobrutada, kihada', keittää 'keeta'
isuri keehua 'keeda; kobrutada; sulada (raua kohta)', keittää 'keeta; keevitada'
Aunuse karjala kiehuo 'keeda; kobrutada, kihada', keittiä 'keeta; keevitada; peksta, piinata'
lüüdi kiehuda 'keeda; kobrutada, kihada', keiťťädä, keittada 'keeta; keevitada'
vepsa kehda 'keeda; pulbitseda; vett joosta (silmade kohta)'; kii̯tta 'keeta'
? koltasaami ǩe´tted 'keeta'
mari küaš 'keema; küpsema; päevituma', küktaš 'keetma; (ahjus) küpsetama'
ungari köved 'pehmeks keema', köveszt, küeszt 'keetma, korraks keema laskma'
? metsaneenetsi kū- 'küpsema (marjade kohta)'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi.

kulgema : kulgeda : kulgen 'edasi liikuma, minema; suunduma, ulatuma'
◊ kulend
● vadja kulkõa 'rännata, hulkuda'
soome kulkea 'liikuda, käia; kõndida; reisida; liigelda'
isuri kulkia 'kulgeda'
Aunuse karjala kulgie 'aeglaselt liikuda, kulgeda'
lüüdi kulgeda 'kulgeda'
saami golgat 'voolata, joosta; kulgeda'
ersa koľgems 'tilkuma; voolama'
mokša koľgəms 'vett läbi laskma, lekkima'
komi ki̮lavni̮ 'pärivoolu minema, ujuma'
handi χoγəl- 'jooksma'
ungari halad 'edasi minema, edenema'
? neenetsi χúʔla- 'edasi kanduma (tuule v vooluga)'
? sölkupi k͔ūrǝ- 'kanduma; edasi kandma (voolu kohta)'
Soome-ugri või uurali tüvi. On ka oletatud, et tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *k^ṷel-H-, mille vaste on nt vanaindia cárati (oleviku ains 3P) 'liigub; rändab'.

lippama : lipata : lippan 'kergelt ning väledasti jooksma'
● soome lipata 'joosta, kiiresti liikuda'
Aunuse karjala lipata 'pilgutada; sõrmega kutsuda; viia, tuua; midagi kiiresti teha'
karjala lipata, lipetteä 'joosta, kiiresti liikuda'
vepsa ľippida 'joosta, plagada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lipsama. Eesti keelest on laenatud läti ļipot 'lippama'.

pagema : pageda : pagen 'eest ära minema, põgenema'
◊ pagu2, paotama, põgenema, põgus
● vadja pagõta 'põgeneda; peitu minna'
soome paeta 'põgeneda; peidus olla'
isuri paeda 'põgeneda; alaneda (merevee kohta)'
Aunuse karjala paita 'põgeneda; voolata, joosta; lahti tulla'
lüüdi pageta 'põgeneda; voolata, alaneda (jõe kohta)'
vepsa pageta 'põgeneda'
Läänemeresoome tüvi. Lõunaeesti murdest pärit tüvevariandis on säilinud vana a, põhjaeestilisel tüvevariandil põhinevas sõnas põgenema on toimunud häälikumuutus a > õ.

punuma2 : punuda : punun kõnek 'liduma, plagama'
● isuri punnooja 'kiiresti joosta'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teise arvamuse järgi sama tüvi mis sõnas punuma1, mille siinne tähendus on tõlkelaen vene keelest, vrd vene plestí 'punuma, palmima', plestís’ 'vantsima, sörkima'.

putkama : putkata : putkan 'ära jooksma, pagema'
○ lõunaeesti pukkama
● vadja putkii, pudgõlõõ 'putku, jooksu'
soome mrd putkuta 'joosta, kihutada', putkahtaa 'välja ilmuda, nähtavale tulla, kohale tulla'
karjala putkata 'lüüa, võmmu anda; sulpsatada', putkahtoa 'kukkuda, mütsatada, sulpsatada'
vepsa butkaita 'puskida, pusata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

raiuma : raiuda : raiun 'terava riistaga hrl tükeldades, katki tehes (pidevalt) lööma; (puid) langetama; (palkidest) ehitama; ägedalt taguma, lööma, vehkima'
◊ raim
? ← alggermaani *rakja-
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
saksa recken 'sirutama, venitama'
● liivi ra’ḑļõ 'raiuda, purustada; hammustada, salvata'; raigā 'reis, puus; sink, lihakints; (kangastelgede) külgpuu'
vadja raďďoa 'lüüa, taguda, peksta; (palkidest) ehitada; (viljavihke) rabada; kloppida (mune jm); tampida, hakkida, peenestada; raputada'
soome mrd raajoa 'tapetud looma tükeldada; raiuda, purustada'; raaja 'jäse'; mrd 'tapetud looma tükk'
Aunuse karjala ruage 'traav, jooks'
karjala roajuo 'tapetud looma tükeldada'
vepsa raďǵ väljendis raďǵau mända 'traavi joosta'
saami ruvjet 'tapetud looma tükeldada'; ruovji '(looma) jäse, lihakeha osa'
Murretes on tuntud ka samatüveline nimisõna rag(j)a 'reis'. Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud rakendama. Vt ka raig2.

ründama : rünnata : ründan 'kallale tungima, peale tungima; millegagi v kellegagi aktiivselt tegevuses olema; tõtates liikuma, tormama'
← soome rynnätä 'tormata, söösta, joosta; püsti karata'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõnas on läänemeresoome tüvi, mille vasted on isuri rünnädä 'tormata, söösta; kuhjuda (rüsijää kohta) [?]', rünniä 'tõmmata, kiskuda', karjala rünnisteä 'ponnistada, pingutada; tormata, söösta [?]' ning tõenäoliselt ka murdesõna ründama 'rühmama, rügama, rahmeldama; hulkuma'.

sammuma : sammuda : sammun 'astuma, kõndima; käies edasi liikuma'
● liivi sa’m 'samm'
vadja śamun (oleviku ains 1P) 'jooksen', saamub (oleviku ains 3P) 'jookseb'
soome samota 'ringi rännata, kõndida'; van 'kiirustada, joosta'
karjala samota 'nelja joosta, tormata; ringi rännata'
Läänemeresoome tüvi.

siug : siu : siugu 'uss, madu'
○ lõunaeesti tsiug
● ? vadja siugata 'kiiresti joosta, minema panna, minema tuisata'
soome mrd siukale 'siil, riba', siukea 'sihvakas, sale', siukerrella 'loogelda; vingerdada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on soome suikea 'süstjas', isuri suikia 'terav, õhuke', karjala tšuikula 'teravaotsaline ese, piklik ese', vepsa suikerdāze͔ 'sõlme keerduda'.

sõitma : sõita : sõidan 'mingi liiklusvahendiga liikuma; reisima'
○ kirderanniku soitama
◊ sõitlema
● liivi sõitõ 'karistada, peksta'
vadja sõittaa 'tõrelda, riielda, sõidelda; sõita'
soome soida 'heliseda; kõlada; mängida (muusika)', soittaa 'mängida (pilli)'; mrd 'kiiresti sõita; joosta; ära ajada'
isuri soittaa 'mängida (pilli); kiiresti liikuda; sõita'
Aunuse karjala šoijata 'lüüa; piitsutada'
lüüdi soittoa 'mängida (pilli); tuksuda'
vepsa soitta 'sarve puhuda, vilespilli mängida; kopsida, taguda'
saami čuojahit 'mängida (pilli)'
? mari šoktaš 'mängima (pilli); kostma'
? handi sĭj 'hääl; kõne; kuulujutt; teadmine'
? mansi suj 'kõne; hääl; kisa, lärm; uudis'
? ungari zaj 'müra, lärm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kui tegemist on soome-ugri tüvega, on esialgne tähendus võinud olla 'helisema, kõlama' ning sellest on arenenud tähendused 'sõitma' ja 'riidlema, sõitlema'. On ka arvatud, et esialgne tähendus on jäljendanud hoopis liikumise või liigutuse tekitatud heli. Vt ka soiguma, sõimama.

sädistama : sädistada : sädistan 'lindude moodi kiiresti, suhteliselt ühtlaselt, ilma kindla meloodiata häälitsema'
● soome mrd sätistä(ä) 'kiiresti, ägedalt v ebaselgelt rääkida; rabiseda; lüüa; kiiresti joosta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades sidistama, kädisema, särisema.

tippima1 : tippida : tipin 'tihedate väikeste sammudega astuma, selliselt kulgema'
● vadja tipertää 'paterdada; tilberdada, sinka-vinka joosta'
soome mrd tipata 'tipsida, ettevaatlikult hiilida, kergelt kõndida'
Aunuse karjala ťiputta- 'tipsida, tippida'
vepsa ťipitada 'tippida, sibada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades tiba ja/või tibima. Lähedane tüvi on nt sõnas tipsima. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka naaberkeeltes, nt läti tipināt 'väikeste sammudega minema, tippima, sibama, vadima', saksa tippeln 'jalgsi matkama; tippima, sibama'.

tipsima : tipsida : tipsin 'tihedate väikeste sammudega astuma, selliselt kulgema'
● soome mrd tipsuttaa 'kõndida, lühikeste sammudega joosta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tippima1, lipsama, sipsima. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tips 'kergete tippivate sammudega kõndima'. Vt ka tips.

virdama : virrata : virdan 'virvendama; pulbitsedes voolama; käärima'
← balti
leedu virtis '(vee)keeris'
● vadja virrata 'voolata, voogata'; virta 'vool, hoovus'
soome virrata 'voolata, joosta, valguda'; virta 'jõgi; vool, voolus'
isuri virrada 'voolata, joosta, valguda'; virda 'vool, hoovus'
Aunuse karjala virdu 'vool; nire'
lüüdi vird 'jõgi; vool'
On ka arvatud, et laenuallikaks on balti tüve varasem, baltislaavi vaste.