[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ablas : apla : ablast 'ahne sööma v jooma; himukas'
● soome mrd hapla 'kirglik soov; kiire, rutt'
Läänemeresoome tüvi.

apama : apada : apan lastek 'jooma'
● soome appaa 'süüa, ahmida; visata, toppida'
Aunuse karjala ape 'loomasööt, hekslid'
lüüdi ape͔ 'sulp, rokk'
vepsa apta 'süüa, ahmida'
saami vuohpput 'ahmida, kiiruga süüa'
Läänemeresoome-saami tüvi.

imema : imeda : imen 'keele- ja huultelihaste abil suuõõnes alarõhku tekitades midagi avatud huulte vahelt vähehaaval suhu tõmbama'
◊ imbuma
● liivi i’mmõ 'imeda'
vadja imiä 'imeda; imbuda'
soome imeä 'imeda; imada'
isuri immiiä 'imeda'
Aunuse karjala imie 'imeda'
lüüdi imedä 'imeda'
vepsa imeda 'imeda'
? saami njammat 'imeda'
? komi ńimavni̮ 'imema'
idahandi emtä 'imema'
ungari emlő 'rind, nisa'; van emik 'imema'
neenetsi ńimńe- 'imema'
nganassaani ńima- 'imema', ńiḿi 'rind; piim'
sölkupi ńim- 'imema'
kamassi ńimǝr- 'imema'
matori ńümnə- 'imema'
Uurali tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt jukagiiri ivi- 'imema', uiguuri äm, im 'imema', tatari imu 'imema', evengi imi 'jooma'.

jomm : jommi : jommi kõnek 'purjus-olek, vintis-olek'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvede eeskujul moodustatud variant jooma tüvest.

jooksma : joosta : jooksen 'jalgadel kiiresti edasi liikuma; voolama, valguma; liikuma'
● liivi jūokšõ 'joosta; voolata'
vadja johsa 'joosta; voolata'
soome juosta 'joosta; voolata'
isuri joossa 'joosta'
Aunuse karjala juosta 'joosta'
lüüdi ďuosta 'joosta'
vepsa joksta 'joosta; voolata'
? saami joksat 'kätte saada, saavutada'
On arvatud, et tuletis jooma tüvest.

joom : joome : joome 'viir, vööt; juga; pikk kitsas rannamadalik; vool'
● liivi jūom 'madalike vaheline süvik'
vadja jooma 'sõiduvesi, faarvaater; väin'
soome mrd juoma 'viir, vööt; pikk kitsas rannamadalik; madal väin'
isuri jooma 'väin'
karjala juuma 'sügav koht jões v järves; väin'
lüüdi ďuom- liitsõnas ďuomselg 'valge seljajoonega lehm'
Võimalik, et vana tuletis jooma tüvest.

jooma : juua : joon 'mingit vedelikku suuga võtma ja alla neelama'
◊ joovastama
● liivi jūodõ 'juua'
vadja juvva 'juua'
soome juoda 'juua'
isuri joovva 'juua'
Aunuse karjala juvva 'juua'
lüüdi ďuoda 'juua'
vepsa joda 'juua'
saami juhkat 'juua; suitsetada, tõmmata'
mari jüaš 'jooma'
udmurdi jui̮ni̮ 'jooma'
komi juni̮ 'jooma'
? handi jańś- 'jooma, rüüpama'
mansi aj- 'jooma'
ungari iszik 'jooma'
Soome-ugri tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka turgi keelte *jug- 'neelama' ja mongoli ugu, ū 'jooma'. Vt ka jomm, jooksma, joom, joovikas, jopastama.

joovastama : joovastada : joovastan 'purju panema, joobnuks tegema; vaimustusse viima, väga kaasa kiskuma' jooma

joovikas : joovika : joovikat 'sinikas (Vaccinium uliginosum)'
● liivi jūoipki, jūoimkki 'sinikas'
vadja joomukas 'sinikas'
soome mrd juovukka, juolukka, juomukka 'sinikas'
isuri joomukka 'sinikas'
Aunuse karjala juomoi 'sinikas'
lüüdi ďuomoi 'sinikas'
? vepsa jonikaine 'sinikas'
On arvatud, et tuletis jooma tüvest (väidetavalt on marjadel joovastav mõju).

jopastama : jopastada : jopastan 'õnnestuma, vedama'
Võib olla sama mis murdesõna jopastama 'purjus, nokastanud olema'. Sel juhul tuletis jooma tüvest, toimunud on tähendusmuutus 'purju jääma' > 'juhtuma, sattuma' > 'vedama, õnnestuma'.

kaanima : kaanida : kaanin 'kõvasti jooma; kaanina külge imema' kaan

katsuma : katsuda : katsun 'käega, sõrmedega puudutama, puudutades kompama; midagi teha püüdma, proovima; millegi sobivust, tugevust vms järele proovima; maitsma, pisut sööma v jooma; vaatama, kaema'; mrd 'hankima, otsima, muretsema; kalapüünist tühjendama; millegi peale mõjuma'
◊ katsik
● vadja kattsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; hankida, muretseda; midagi teha püüda'
soome katsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; välja vaadata, valida; hooldada; arvata, millekski pidada'
isuri katsoa 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; kogeda, märgata; võrke nõuda; ennustada'
Aunuse karjala kaččuo 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; hoida, hoolitseda; hoolida; arvata, kellekski v millekski pidada; välja valida, hankida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
lüüdi kaťťš́oda 'vaadata; märgata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
vepsa kacta 'vaadata; järele vaadata, hoida, hoolitseda; midagi teha püüda, proovida'
saami geahččat 'vaadata; millekski pidada; karjatada, järele vaadata; oodata'
? komi kaźavni̮ 'märkama, avastama; taipama, ära arvama'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on oletatud, et hilisem germaani (? skandinaavia) laen, ← algskandinaavia *gātijan-, mille vasted on vanaislandi gæta 'valvama, kaitsma; järgima, kinni pidama' ja vanarootsi gǣta 'karjatama, hoidma, järele vaatama'.

laanima : laanida : laanin mrd 'palju jooma, kaanima; rassima, rühmama; siluma, sugema, silitama; klanima, mukkima'
On peetud sõnade laamama 'valjusti rääkima, latrama', laamima 'riisuma' variandiks. Võib olla häälikuliselt ja tähenduselt segunenud klanima tüvega. Murrakuti on tekkinud uusi tähendusvarjundeid ning tänapäeval on variante klanima ~ lanima ~ klaanima ~ laanima raske tähenduslikult ja etümoloogiliselt üksteisest lahus hoida.

lõrpima : lõrpida : lõrbin kõnek 'vedelat toitu (ahnelt) sööma, (ahnelt) jooma, lurinal sööma v jooma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larpima, lurpima, lürpima. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt alamsaksa slorpen 'rüüpama, larpima', saksa schlürfen '(kuuldavalt) rüüpama, larpima; sisse hingama'.

lürpima : lürpida : lürbin 'lurinal sööma v jooma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larpima, lurpima, lõrpima. On arvatud, et mõjutanud on saksa schlürfen '(kuuldavalt) rüüpama, larpima'.

nippima : nippida : nipin '(veidi, peenelt) näppima; väikeste lonksudega maitstes veidi rüüpama; (süüa) näkkima'
● vadja nipat '(käest) napsata'; nippiä 'sorteerida, välja näppida [?]'
soome mrd nippiä 'noppida; kitkuda, katkuda'
karjala nipata 'näksata, näkkida'; nippie 'näksida, napsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades noppima, näpp2 ja nipsama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka naaberkeeltes, nt saksa nippen 'väikeste lonksudega jooma; vähehaaval maitsma' (mis on kahtlemata eesti sõna tähendust mõjutanud), alamsaksa knipen 'näpistama, pigistama, suruma', rootsi knipa 'näpistama, kokku pigistama'. Vt ka nibu.

pinnima : pinnida : pinnin kõnek 'trimpama, jooma'
Võib olla sama tüvi mis pinn. Mõjutada on võinud selle tüve rootsi vaste, rootsi pinne 'kange alkohoolne jook, grokk, naps', mis võib olla laenatud soome keelde, soome mrd pinnata 'pööraselt juua'. Rootsi sõna tähendus arvatakse olevat seotud tikkude või pulkadega, millega tähistati ühest suuremast anumast joomisel ühe inimese osa. Vrd ka alamsaksa pinne 'tammekepp, mõõdupulk anumal, selle abil määratakse kindlaks maht'.

riitsima : riitsida : riitsin mrd 'vedelikku läbi hammaste imema, imedes jooma'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

rüüpama : rüübata : rüüpan 'sõõmu, lonksu, suutäit võtma; jooma; (ohtralt) alkohoolseid jooke pruukima, napsitama'
? ← algskandinaavia *driūpa
rootsi drypa 'tilkuma, nirisema; tilgutama'
● liivi rīpõ, rǖpõ 'lusikaga süüa; lürpida, rüübata'
vadja rüüpätä 'rüübata, lonksata; (viina) juua'
soome ryypätä 'rüübata, juua, lonksata; viina võtta, napsitada'
isuri rüübädä 'rüübata, juua, lonksata'
Aunuse karjala rüüpätä, rüöpätä 'rüübata, juua, lonksata; viina võtta, napsitada'
lüüdi rüöpsäitä 'rüübata, juua'
On peetud ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüveks.

siirup : siirupi : siirupit 'kontsentreeritud suhkrulahus, ohtralt suhkrut sisaldav ravimilahus; tärklise mittetäielikul hüdrolüüsimisel saadud toiduaine'
○ seerop
← alamsaksa sirup, sirop 'siirup'
← saksa Sirup 'siirup'
Paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit araabia keelest, ← araabia šarāb 'jook', šariba 'jooma', (alam)saksa keelde on laenatud ladina keele vahendusel, ← ladina siroppus, siruppus 'püdel ravijook'.

sõõm : sõõmu : sõõmu 'lonks, suutäis; ühe korraga kopsudesse tõmmatav kogus õhku v suitsu'
● liivi sēmḑa 'piim'
soome siemaista 'lonksata; rüübata'
ersa śimems 'jooma'
mokša śiməms 'jooma'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

sööma : süüa : söön 'midagi toiduks tarvitades suhu võtma, mäluma ja alla neelama, eine(s)tama'
◊ sööbima, sööstma, sööt, söövitama, süst, süstima
● liivi sīedõ 'süüa'
vadja süvvä 'süüa'
soome syödä 'süüa'
isuri söövvä 'süüa'
Aunuse karjala süvvä 'süüa'
lüüdi šüödä 'süüa'
vepsa söda 'süüa'
ersa śevems 'sööma'
mokša śivəms 'sööma'
? udmurdi śini̮ 'sööma'
? komi śojni̮ 'sööma'
handi le-, li- 'sööma; jooma; valutama; vahekorras olema'
mansi tē-, tāj- 'sööma; põlema'
ungari eszik 'sööma'
Soome-ugri tüvi. sööstma on vana enesekohane tuletis. Sõnades süst ja süstima on kirjakeeles kasutusele võetud selle tuletise murdevariant. Tuletis sööbima võib olla ka laenatud, ← soome syöpyä 'läbi kuluda, sööbida'. Eesti keelest on laenatud läti mrd suimit 'ahnelt sööma'. Vt ka sõim.

timmima : timmida : timmin 'häälestama, reguleerima; segama, tempima; jooma, trimpama'
← saksa stimmen 'häälestama, häälde seadma'

trahter : trahteri : trahterit 'lihtsamat liiki restoran, jooma- ja söömakoht'
○ trahtel, tahter, rahter
← vene traktír, mrd trahtér, trahtír 'trahter, kõrts'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi trafter 'võõrastemaja, paremat sorti kõrts'.

trimpama : trimbata : trimpan '(tublisti) alkohoolseid jooke pruukima, purjutama'
Peetud häälikuliselt ajendatud tüveks, mille vaste võib olla soome rimpuilla 'vingerdada, rabelda, sipelda; end lahti rebida, rapsida'. Teisalt võib olla rahvaetümoloogiliselt moonutatud laentüvi, ← saksa trinken 'jooma'.