[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hilpama : hilbata : hilpan 'kergelt hüpeldes jooksma' hilp

jooksma : joosta : jooksen 'jalgadel kiiresti edasi liikuma; voolama, valguma; liikuma'
● liivi jūokšõ 'joosta; voolata'
vadja johsa 'joosta; voolata'
soome juosta 'joosta; voolata'
isuri joossa 'joosta'
Aunuse karjala juosta 'joosta'
lüüdi ďuosta 'joosta'
vepsa joksta 'joosta; voolata'
? saami joksat 'kätte saada, saavutada'
On arvatud, et tuletis jooma tüvest.

jooma : juua : joon 'mingit vedelikku suuga võtma ja alla neelama'
◊ joovastama
● liivi jūodõ 'juua'
vadja juvva 'juua'
soome juoda 'juua'
isuri joovva 'juua'
Aunuse karjala juvva 'juua'
lüüdi ďuoda 'juua'
vepsa joda 'juua'
saami juhkat 'juua; suitsetada, tõmmata'
mari jüaš 'jooma'
udmurdi jui̮ni̮ 'jooma'
komi juni̮ 'jooma'
? handi jańś- 'jooma, rüüpama'
mansi aj- 'jooma'
ungari iszik 'jooma'
Soome-ugri tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka turgi keelte *jug- 'neelama' ja mongoli ugu, ū 'jooma'. Vt ka jomm, jooksma, joom, joovikas, jopastama.

kaabakas : kaabaka : kaabakat 'autu, nurjatult, seadusvastaselt toimiv inimene'; mrd 'põgenik, väejooksik (endisel ajal)'
Tõenäoliselt tuletis kaapima tüvest, millel vanemas murdekeeles on ka tähendus 'ära jooksma'. Ilmselt on 'põgenik, väejooksik' sõna algsem tähendus, millest hiljem on kujunenud 'autu, nurjatult, seadusvastaselt toimiv inimene'.

kappama : kapata : kappan 'nelja jooksma v ratsutama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kapsama.

kargama : karata : kargan 'hüppama; hüplema; paiskuma, viskuma; kiiresti, ootamatult toimuma, tekkima; põgenema; sugutama'; mrd 'jooksma; ringi hulkuma'
◊ kargutama
● liivi kargõ 'hüpata, karata, kiirustada; tõusta (päikese kohta); hammustada (koera kohta)'
vadja kargata 'põgeneda'
soome karata 'põgeneda; joosta; hüpata; lahti pääseda'
isuri karada 'põgeneda; hüpata, mängida; tantsida'
Aunuse karjala karrata 'joosta, hüpata, hullata; kaduma minna'
lüüdi kargaita 'ringi joosta, söösta, tormata'
vepsa karge͔ita 'tantsida'
? mari kuržaš 'jooksma (kahejalgse kohta)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Vt ka karlips.

kargutama : kargutada : kargutan mrd 'liikvele ajama, peletama; kiiresti edasi liikuma, kihutama; sihitult käima v jooksma; karglema; sugutama; (heina) kaarutama' kargama

kebima : kebida : kebin 'kiiresti ja kergesti käima, jooksma v ronima'
Tõenäoliselt tuletis tüvest kebja. Vt ka keblakas.

kiiam : kiiami : kiiamit mrd 'rahutu, püsimatu inimene'
● soome kiitää 'kihutada, söösta'
karjala kiiteä 'lennata, paiskuda'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Murretes on tuntud ka samatüveline tegusõna kiiama 'hullama, mürama; ringi jooksma; järsku viskama, lööma'.

kiil2 : kiili : kiili 'loomade paaniline põgenemine kiinide ja parmude eest'
◊ kiin2
? ← alamsaksa kīlen 'kiiresti jooksma'
Laenuallikana esitatud sõna pärineb uusalamsaksa keelest. Teisalt võib tüvi olla sama kui kiil1. kiin2 on tüve rööpvariant, mis võib ühtlasi olla sama kui kiin1.

kisa2 : kisa : kisa 'karjumine, nutt vm vali häälitsemine'
● ? liivi kizā’ 'kära, mürgel, lärm'
soome kisa 'võistlus; mäng; tants, lust'; mrd 'kaklus, maadlus'
isuri kisaella 'vallatleda'
Aunuse karjala kiža 'mäng, lust; (mitm) rahvapidu'
lüüdi kižata 'mängida'
? handi kä̆s-, kăs- 'võistlema, võidu jooksma v sõitma v sõudma'
? mansi kās- 'võistlema', kās 'mäng; rõõm, lust'
? ungari küzd 'võitlema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud isuri kisa 'kisa'.

kulgema : kulgeda : kulgen 'edasi liikuma, minema; suunduma, ulatuma'
◊ kulend
● vadja kulkõa 'rännata, hulkuda'
soome kulkea 'liikuda, käia; kõndida; reisida; liigelda'
isuri kulkia 'kulgeda'
Aunuse karjala kulgie 'aeglaselt liikuda, kulgeda'
lüüdi kulgeda 'kulgeda'
saami golgat 'voolata, joosta; kulgeda'
ersa koľgems 'tilkuma; voolama'
mokša koľgəms 'vett läbi laskma, lekkima'
komi ki̮lavni̮ 'pärivoolu minema, ujuma'
handi χoγəl- 'jooksma'
ungari halad 'edasi minema, edenema'
? neenetsi χúʔla- 'edasi kanduma (tuule v vooluga)'
? sölkupi k͔ūrǝ- 'kanduma; edasi kandma (voolu kohta)'
Soome-ugri või uurali tüvi. On ka oletatud, et tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *k^ṷel-H-, mille vaste on nt vanaindia cárati (oleviku ains 3P) 'liigub; rändab'.

laduma : laduda : laon 'korrapäraselt asetama; peksma; jooksma; trükivormi tekstiosa koostama'
← alggermaani *χlaþan-
vanaislandi hlaða 'laadima, koormama, virnastama'
vanarootsi laþa 'laadima, koormama, virnastama'
gooti af-hlaþans (kesksõna) 'lastima, koormama'
● vadja latoa 'laduda; lastida'
soome latoa 'laduda; ladestada; seada'
isuri lattooja 'laduda'

laskma : lasta : lasen 'lubama, võimaldama; kuhugi allapoole, madalamale, sügavamale langeda, vajuda võimaldama; (hoogsalt) mingit heli tekitama v häälitsema; midagi tegema; kiiresti liikuma; midagi kellelgi teha paluma v käskima; (hrl käsi)tulirelvast tulistama'
◊ las, lasila
● liivi laskõ 'lasta; lubada; jätta; tulistada; tüürida'
vadja laskõa '(kuhugi midagi) lasta; (enesest) lasta v heita; lubada; (millegagi midagi) teha; tulistada'
soome laskea 'panna, asetada; langeda; loojuda; laskuda; lasta, päästa; arvutada, arvestada'
isuri laskia 'panna, asetada; alla, maha lasta; teha; arvutada, arvestada'
Aunuse karjala laskie 'lasta, lubada; (vette) lasta; kaarte panna'
lüüdi laskeda 'panna, asetada; lasta, päästa; lubada'
vepsa laskta 'lahti päästa; alla, madalamale lasta; lubada; virutada'
? saami luoikat 'laenata, laenuks anda'
? mokša laśkǝms 'jooksma'
? udmurdi leźi̮ni̮ 'laskma, lubama'
? handi ḷŏsχǝj- 'lahti päästma, vabastama'
? mansi χot-lōsit- 'murduma; lõhki minema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikulistel või tähenduslikel põhjustel ebakindlad. Tuletises lasila on nõrgaastmeline tüvevariant. Käskiva kõneviisi 2. pöörde vormi las on võinud mõjutada saksa laß 'lase', lassen '(teha) laskma, (tegema) panema; lubama'. Eesti keel on mõjutanud soome murdelist vormi las 'las(e)'.

liduma : liduda : lidun 'väledasti jooksma, lippama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On ka arvatud, et võib olla murdesõnade (p)ledima, leduma variant, sel juhul vene laen, ← vene plestí (oleviku ains 3P pletët) 'punuma; palmima; põimima'; proplestí kõnek 'lohisedes v lonkides käima; sörkima'.

limpama : limbata : limpan 'lonkama'
? ← alggermaani *limpan-
keskülemsaksa limpfen 'lonkama'
inglise limp 'lonkama'
? ← alggermaani *slimbaz
vanaülemsaksa slimb 'viltune, längus'
? ← alggermaani *slimpan-
vanaislandi sleppa 'libisema; ära lipsama; äparduma'
vanarootsi slippa, sleppa 'libisema; kaduma'
● soome mrd limppa liitsõnas limppajalka 'x-jalgne, lonkav', limpata 'longata'
isuri klimbada 'longata'
Teise seisukoha järgi võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lompama, lämpama, murretes ka lumpama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi limpoḷ 'mees, kes lonkab' ja võib-olla ka läti mrd limbāt 'jooksma; lonkama'.

lippama : lipata : lippan 'kergelt ning väledasti jooksma'
● soome lipata 'joosta, kiiresti liikuda'
Aunuse karjala lipata 'pilgutada; sõrmega kutsuda; viia, tuua; midagi kiiresti teha'
karjala lipata, lipetteä 'joosta, kiiresti liikuda'
vepsa ľippida 'joosta, plagada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lipsama. Eesti keelest on laenatud läti ļipot 'lippama'.

litsuma : litsuda : litsun 'suruma, pressima'; kõnek 'liduma, jooksma'
● soome mrd litsata 'suruda, toppida'
Aunuse karjala ličata 'suruda, pitsitada, pigistada, litsuda'
lüüdi liťš́aitta 'suruda, litsuda millegi vastu'
vepsa ľičťä 'toppida, pista, suruda, litsuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades latsuma, lotsis, lutsima, lätsima, pitsitama.

lõhverdama : lõhverdada : lõhverdan 'häälekalt, naerdes lobisema, latrama, taga rääkima'; mrd 'edevalt, rahutult ümber jooksma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

peru1 : peru : peru '(hobuste kohta:) (kohkumisest) äkitselt jooksma pistev v tagant üles lööv, kergesti lõhkuma hakkav' pära

plagama : plagada : plagan kõnek 'kiiresti jooksma, põgenema' lagisema

putkama : putkata : putkan 'ära jooksma, pagema'
○ lõunaeesti pukkama
● vadja putkii, pudgõlõõ 'putku, jooksu'
soome mrd putkuta 'joosta, kihutada', putkahtaa 'välja ilmuda, nähtavale tulla, kohale tulla'
karjala putkata 'lüüa, võmmu anda; sulpsatada', putkahtoa 'kukkuda, mütsatada, sulpsatada'
vepsa butkaita 'puskida, pusata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

rändama : rändan : rännata 'pikkade vahemaade taha, paigast paika liikuma; liikuma, kulgema, teed käima, uitama'; mrd 'askeldama, toimetama'
← balti
leedu bristi (oleviku ains 1P brendu) 'kahlama, sumama, sumpama'
läti brist (oleviku ains 1P brienu), mrd briedu 'kahlama, sumama'
● soome van srmt rentiä 'kahlata, sumbata'
Vähem usutav on oletus, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi ränna 'jooksma; sagima, sebima; ruttama; hulkuma'. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'kalade kudemine'.

sidima2 : sidida : sidin kõnek 'kiiresti jooksma, liduma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas sidistama. Lähedane tüvi on nt sõnas sibama.

silkama : silgata : silkan 'kergelt ja väledasti jooksma, lippama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

sirkama : sirgata : sirkan 'kergejalgselt jooksma, lippama'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas silkama.

sorama : sorada : soran 'vedeliku joana voolamisest tekkiva heli saatel jooksma, sadama vms; ladusalt kulgema'; mrd 'pudistades rääkima, lobisema'
○ lõunaeesti tsorama
◊ -sori,-sorr,soru1,sõrisema
● vadja šorata, šorisa 'soriseda'
soome sorista 'sumiseda'
isuri ťš́orissa 'soriseda'
Aunuse karjala šorie 'midagi osavalt v energiliselt teha'
lüüdi ťš́oraitta, ťš́orista 'suliseda'
vepsa čoraita 'uriseda, koriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades korisema, lora, norisema, sirisema, surisema, solisema, sosisema. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes: mansi śurγ- 'jooksma (vee kohta), sorisema', handi śări- 'jooksma (vee kohta), sorisema', ungari csorog 'tilkuma, voolama', neenetsi śurᵊmpǝ- 'jooksma', eenetsi simī (mineviku ains 3P) 'jooksma', sölkupi śorəmpi- 'tilkuma, voolama', kamassi šшr- 'jooksma'. Vt ka sorima1, sorts, sõre.

suga2 : soa : suga 'kangaspuude ja kudumismasina osa lõimelõngade ühtlaseks jaotamiseks ja koelõngade kinnilöömiseks; jäme hari, kamm'
◊ soeng, sugema
? ← algindoiraani *śūka-
avesta sūkā- 'okas, oga; nõel'
vanaindia śūka- 'sõkal, agan'
● liivi sugā '(hobuse)hari'
vadja suka 'kamm; hobusehari; linahari'
soome suka '(hobuse)hari; jäik karv, harjas'
isuri suga 'kamm'
Aunuse karjala suga 'kamm; hobusehari'
lüüdi suga 'kamm'
vepsa suga 'kamm; hari'
saami čohkut 'kammida; sugeda, harjata'
? ersa śuva 'agan; sõkal'
? mokša śuva 'agan; sõkal'
? mari šu 'klii, agan; harjas, tüügas'
? komi śu 'rukis; vili; terad; saak'
On ka arvatud, et tegemist on balti laenuga, ← tüvi, mille tütarkeelte vasted on leedu šukos 'kamm, linahari', läti suka 'hari, hobusehari'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sokas 'nahatäis, peks'; soka 'jooksma, minema tormama' (← sugema). Vt ka suga1.

sõõrduma : sõõrduda : sõõrdun 'enne lüpsi nisadesse kogunema (piima kohta); piima jooksma'
● ? vadja sõrtua 'kalgenduda (piima kohta)'
Võib olla tüve sõra- variant. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõõrd, kuid tähenduse poolest on seos küsitav. Samuti on arvatud, et sama tüvi mis sõõr.

tibima : tibida : tibin 'väikeste, kergete sammudega (kiiresti) liikuma; tippima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades tiba ja/või tippima1. Lähedane tüvi on nt sõnas sibama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt läti mrd stibināt 'kiiresti väikeste sammudega minema', stibāt 'kangete jalgadega käima' ja vene mrd stebenít’ 'kiirustama, kiirustamisi tegema; kiire käiguga minema, jooksma'.

tilpama : tilbata : tilpan 'hilpama, kergelt hüpeldes käima v jooksma; hilberdama, ringi käima v jooksma'
◊ tilpnema
● ? isuri tilppu 'tükk, kild'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tilisema, tilk, tiltsuma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tillp 'tilkuma'.