[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kange : kange : kanget 'paindumatu, jäik; jõult tugev; tubli, hakkaja; väga tugev, äge (nt valu); tugevatoimeline; visa, jonnakas; range, vali' kang1

nätske : nätske : nätsket 'kleepjalt sitke; tainjas, kobeduseta; poolmärg, niiske'
● liivi nätski 'pooltoores, halvasti küpsenud (leiva kohta)'
soome mrd nätsäkkä 'niiske, vesine; savine (pinnase kohta)'
Aunuse karjala ńäčäkkö 'niiske, vesine (pinnase kohta); pooltoores, halvasti küpsenud; jonnakas'
vepsa ńäčäk 'pooltoores, halvasti küpsenud (leiva kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas nätsuma. -k- on ilmselt vana liide. Lähedane tüvi on ka vadja ja isuri keeles, vadja nättši 'nätske (leiva kohta)' ja isuri nätki 'nätske (leiva kohta)'.

nüke : nükke : nüket 'kaval võte, riugas; nöökav torge, pilge'
? ← alamsaksa nuck(e) 'äkiline löök, sööst; halb tuju, salakavalus, varjatud õelus'
? ← baltisaksa Nücke, Nicke 'jonnakas, kangekaelne tuju', Nücken, Nicken (mitm) 'salakaval trikk, kapriis, jonnakus'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

punn1 : punni : punni kõnek 'väike (noor) õun, mari vm; (mäda)põletiku vinn, vistrik, mügerik'; kõnek 'jonnakas, kiusakas v saamatu, armetu inimene'
◊ punnima, punnu, punu
● liivi puņ 'punn, prunt', puņņi 'muhklik'
soome mrd punnata 'pingutada, punnida, rügada'
karjala punnata '(rasket asja) tõsta v ümber lükata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, millega on segunenud punn2. Vt ka punduma, põnn.

riivatu : riivatu : riivatut 'häbitu, sündsusetu, kõlvatu'
← rootsi driva 'ajama; sisse lööma v suruma; triivima, ajuma; tihtima; logelema, ringi hulkuma'
Sõna on vormilt tud-kesksõna vanem kuju. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud vadja riiv, riivõtoi 'kangekaelne, jonnakas, sõnakuulmatu' ja võib-olla ka isuri riivadoin 'kurjast vaimust vaevatud; hull, meeletu, pöörane'.