[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

astja : astja : astjat 'kolme jalaga ümmargune v ovaalne puunõu leivataigna, kalja, liha vms jaoks'
● vadja astia 'astja, tõrs, vaat'
soome astia 'nõu, anum'
isuri astia 'nõu, anum'
Aunuse karjala aste, astii 'nõu, anum'
lüüdi ašťš́ 'nõu, anum'
vepsa asťii̯ 'nõu, anum; praam, lodi'
Läänemeresoome tüvi.

hang2 : hangu : hangu 'kolme v nelja haruga tõstmisriist'
● liivi ang 'hang'
vadja anko 'hang, hark; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
soome hanko 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'; hanka 'aerutull'
isuri hango 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
Aunuse karjala hango 'hang'
lüüdi hang 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
vepsa hang 'hang'
Läänemeresoome tüvi, millele on lisatud vana *oi-liide. Murdesõna angad 'puualus aerutullide jaoks' on ilma liiteta. On ka arvatud, et selle tüve vaste on ungari ág 'oks'.

jagama : jagada : jagan 'osadeks tegema; midagi mitmele v paljudele andma; kellegagi midagi ühiselt kasutama'
◊ jae, jagelema, jaoks, jaotama
● liivi ja’ggõ 'jagada; jaotada; anda'
vadja jakaa 'jagada; jaotada; anda'
soome jakaa 'jagada; jaotada'
isuri jakkaa 'jagada; jaotada'
Aunuse karjala jagua 'jagada; jaotada'
lüüdi ďagada 'jagada; jaotada'
vepsa jagada 'jagada; jaotada'
saami juohkit 'jagada; jaotada'
ersa javoms 'jagama; jaotama'
mokša javəms 'jagama, lahutama; jagunema, lahku minema'
udmurdi ľuki̮ni̮ 'jagama; jaotama'
komi jukni̮ 'jagama; jaotama'
? lõunahandi jaχəl 'haru'
? idamansi jåχtit 'kukla ja kaela piir'
? neenetsi jaχa- 'nülgima; tükeldama'
? eenetsi ďoha- 'tükeldama'
? nganassaani ďegətə- 'tükeldama'
? sölkupi ćak͔ǝ- 'tükeldama'
? kamassi ťåγār- 'lõikama'
? matori čagə- 'välja lõikama'
Läänemeresoome-permi või koguni uurali tüvi.

jaoks 'tarvis, tarbeks' jagama

kinnas : kinda : kinnast 'kätt kaitsev hrl randmeni ulatuv riietusese, millel on pöidla (sõrmkindal iga sõrme) jaoks omaette tupjas moodustis'
? ← balti
läti cimds 'kinnas'
● liivi kīndaz 'kinnas'
vadja tšinnas 'labakinnas'
soome kinnas 'labakinnas'
isuri kinnas 'nahklabakinnas'
Aunuse karjala kinnas 'labakinnas'
lüüdi kindaz 'nahklabakinnas'
vepsa kindaz 'labakinnas'
On ka arvatud, et laenusuund on vastupidine: balti tüvi on läänemeresoome keeltest laenatud.

kobar : kobara : kobarat 'ühel varrel kasvavate õite v viljade kogum; esemete tihe rühm'
● soome kopare 'maasse v lumme kaevatud auk kaalikate, kalade jms jaoks'
Aunuse karjala kobareh 'hunnik'
lüüdi kobare͔h 'hunnik'
vepsa kopreh 'kaalikahunnik'
Läänemeresoome tüvi.

küün : küüni : küüni 'väravateta ehitis heinte, põhu ja peksmata vilja jaoks'
← alamsaksa schune 'küün'

ladu : lao : ladu 'hoone, ruum vms materiaalsete väärtuste hoidmiseks'
← alggermaani *χlaþōn-, *χlaþan-
algskandinaavia *hlaþō, *hlaþā
vanaislandi hlaða 'küün, varjualune heina jaoks'
vanarootsi laþa 'küün, varjualune heina jaoks'
● vadja lato 'lakk, katusealune'
soome lato 'küün'
karjala lato 'lakk, varjualune, kuur'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla ka noorem, skandinaavia või vanarootsi laen.

mannerg : mannergu : mannergut 'väike mõneliitrine (sangaga) plekknõu'
○ manner(ka), nirk(u)
← vene manérka 'sõduri plekknõu, kaasaskantav anum vee jaoks'

matt1 : mati : matti 'väiksem madal ümmarguse põhjaga puunõu (nt terade, jahu jaoks); endisaegne peamiselt vilja mahumõõt; jahvatamise tasuks antav vili'
← alamsaksa mat(te) 'viljamõõt, mille mölder sai jahvatamise eest'
Matti kasutati peamiselt veskites naturaalse jahvatustasu, mativilja võtmiseks. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi matt 'vili, mille mölder sai jahvatamise eest; selle mõõt'.

mööda 'piki; piires, ulatuses; (seoses löömisega) vastu; millegi kohaselt; viltu, märgist kõrvale; ajaliselt tahapoole, seljataha'
◊ mõõn
● liivi mīedõ, mǖödõ 'mööda; piki'
vadja möö 'mööda, piki; vastu; järgi, järele, kohaselt'
soome myötä 'poolt; koos, samaaegselt, jooksul, tõttu'
isuri mööd 'mööda, piki'
Aunuse karjala müödäh 'piki, kõrval(e); järel'; müö 'mööda, piki'
lüüdi müö 'mööda, piki; järgi; tõttu; jaoks'
vepsa mödha 'taga, järel, kannul'
saami maŋŋe 'taga-, järel-'
ersa mejľe 'hiljem; järele, järel'
mokša meľä 'hiljem; järele, järel'
mari möŋgö 'koju', möŋgeš 'koju; tagasi'
? komi mi̮śt, mi̮sťi '(teatud aja) järel'
? idamansi mänt, mäntəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
? läänemansi mäńti, mäńtəl 'piki, läbi, mööda; jooksul'
ungari meg 'ja, ning; aga, ent', még 'veel', mögé 'taha'
Soome-ugri tüvi. Vt ka möönma.

nada- liitsõnas nadahein 'sooldunud pinnasel kasvav kasteheina meenutav kõrreline püsik (Puccinellia)'
← soome nata 'aruhein (Festuca)'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpul botaanikatermini osana. Kooliõpikute jaoks loodud taimenimetus nadahein tähendas esialgu 'lamba-aruhein (Festuca ovina)', hiljem anti see nimetus taimeperekonnale Puccinellia. Soome sõna võib olla murdetüve natt 'tatt' vaste, natt2.

pind1 : pinna : pinda 'eseme, olendi vm väliskiht, pealmine kiht; maakamar; alus, põhi, jalgealune; vedeliku v vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht; pindala, ala (suuruselt)'
← alggermaani *spinda-
vanainglise spind 'pekk, rasv'
alamsaksa spint 'maltspuit'
saksa mrd Spint 'pekk, rasv; maltspuit'
● liivi pīnda 'väline kiht; maltspuit'
vadja pinta 'pind, pindmine osa, pinnasekiht'
soome pinta 'pind'; mrd 'maltspuit; (sea) pekk, (hülge) nahk ja selle all olev rasvakiht'
isuri pinda 'pind'
Aunuse karjala pindu 'pind; maltspuit; keha, ihu, nahk'
lüüdi pint(e͔) '(puutüve, vee) pind; (looma) nahk'
vepsa pind 'maltspuit; männilatt, millest tehakse korvide jaoks laaste; (vee) pind'
Vt ka pind2.

pits2 : pitsi : pitsi 'napsiklaas v napsiklaasitäis'
← saksa Spitzglas 'väike alt ahenev joogiklaas, eelkõige veini jaoks'
← baltisaksa Spitzglas 'likööriklaas'
Esialgu laenatud liitsõna pitsklaas on eesti keeles lühenenud. Laenatud on teisigi samatüvelisi sõnu, pits1, pits3, pitsu1.

siiber : siibri : siibrit 'seadis, millega reguleeritakse vedeliku, gaasi või puistmaterjali liikumist voolukanalis; ööpott lamava haige jaoks, voodipott'
○ siiver
← saksa Schieber 'siiber'
Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi sībor, sībol, sīvol, sīver 'ahjuklapp, siiber'. Hiljem on saksa sõna uuesti laenatud teises tähenduses, siiberdama.

tara : tara : tara 'maa-ala piirav tõke, aed; aiaga piiratud ala karja jaoks; kuu v päikese ümber nähtav rõngas'; mrd 'karjalaut'
○ lõunaeesti tahr, tahõr, tarh
← balti
leedu daržas '(köögivilja)aed; rõngas kuu ümber'
läti dārzs '(köögivilja)aed; aedik, tara; rõngas kuu ümber'
● liivi tarā 'maa-ala piirav tõke; taraga ümbritsetud põld; (köögivilja- vms) aed; rõngas kuu v päikese ümber'
vadja tara 'taraga piiratud ala (maja juures); puu- v köögiviljaaed; krunt'
soome tarha 'karjaaed; piiratud maatükk, (köögivilja- vms)aed; kasvandus, farm; laoplats, puuaed'; mrd 'rõngas (nt kuu ümber); sõnnikuhunnik'
isuri tarha(a) '(talumaja juurde kuuluv) krunt'
Aunuse karjala tarhu 'maalapp, (köögivilja)aed; post, teivas, varb; ring, rõngas; lööve, ekseem'
vepsa tarh 'maalapp, maatükk, (marja-, seene- vms) koht'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi tåra 'söödaruum hobusetalli juures või härja- ja lehmalauda vahel'. Vt ka tõra.

taru : taru : taru 'mesilaste jaoks valmistatud eluruum, mesipuu'
← balti *trav-
leedu dravis 'metsmesipuu'
läti drava 'metsmesipuu; mesila'
Laenu muganemisel on häälikud kohad vahetanud, *trav- > *tarv- > taru. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas tare.

tarvis 'jaoks; vaja'
◊ tarbima
← alggermaani *þarƀaz, *þarƀō
vanaislandi þarfr 'kasulik', þǫrf 'vajadus, puudus'
gooti þarba 'vajadus, puudus'
rootsi tarv 'vajadus, tarvidus'
● liivi tärb 'kehtivus, kasutuskõlblikkus'
vadja tarvis 'tarvis, vaja'
soome tarve 'vajadus, tarvidus; (mitm) tarvikud, tarbed, materjal', tarvis 'vajadus, tarvidus'
isuri tarvis 'tarvis, vaja'
Aunuse karjala tarviš, tarvis 'vajadus, tarvidus; tarbe(eseme)d, toidukraam, varustus'
vepsa tarb́iž 'tarvis, vaja'

tool : tooli : tooli 'nelja jalaga ja seljatoega iste ühe inimese jaoks'
← alamsaksa stōl 'tool, iste'
Laenatud on ka liitsõna, mille üks osis on sama tüvi, räästool.

toos : toosi : toosi 'väike madalavõitu (kaanega) õõnes ese millegi jaoks; karbike'
← alamsaksa dōse 'toos, karp'
← saksa Dose 'toos, karp'

tuvastama : tuvastada : tuvastan 'mingit asjaolu kindlaks tegema; (informaatikas) vastu võtma ja tõlgendama, ära tundma'
1930. aastatel ümberkirjutamisel tehtud hooletusveast kujunenud tehistüvi: algselt oli selle tähenduse jaoks moodustatud tüvest turv tuletis turvastama.

tänav : tänava : tänavat 'ühelt v mõlemalt poolt majade, tarade vms piiratud (kõnniteedega varustatud) linna- vm asula tee'
◊ tanum
← algskandinaavia *tanχu-, *tanχwia-
vanaislandi tá 'kõvaks tallatud koht maja ees; aiaga ääristatud tee'
rootsi tå, tåg 'külatänav; mõlemalt poolt aiaga ääristatud tee; karjatänav; aiaga piiratud karjamaa (lauda lähedal)'
● vadja tanava 'tänav; (kinnine) siseõu'
soome tanhua 'karjaaed; karjatänav; õu; varjualune (karja jaoks)'
isuri tanvas, tanhava 'karjapidamishoone; talumaja majanduspool (kus ei elata); lauda, talli katusealune', tanava 'hoonetevaheline õu'
Aunuse karjala tahnut, tanhud 'karjaõu; laut, tall'
lüüdi tahn(e͔) 'varjualune (karja jaoks); ehitiste vaheline õu; laut'
vepsa tannaz 'laut; karjaõu'
Esisilbi a > ä on reeglipäratu vokaalimuutus, murretes esineb ka algupärase vokaaliga variante tanav, tanev.

uuk : uugi : uuki 'väike väljaehitis katusekorruse akna jaoks'; mrd 'ungas'
● ? soome mrd uukku 'õõnsus'
On arvatud, et võib olla tüve ungas variant. Murdesõna on kirjakeeles uues tähenduses terminina kasutusele võetud.

vein : veini : veini 'mahla kääritamisel saadud alkohoolne jook'
← saksa Wein 'vein'
Sõna on laenatud 19. sajandil. Varem kasutati selle mõiste jaoks varasemat laenu samast germaani tüvest, viin.

vintskap : vintskapi : vintskappi 'vintsiga luukaken hrl keskaegse hoone viilul v katusel; väike väljaehitis katusekorruse akna jaoks'
← rootsi vindskupa 'katusekamber'