[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

king : kinga : kinga 'jalalaba kattev kontsaga jalats, mis ei ulatu pahkluust kõrgemale'; mrd 'pastel; hobuseraud; adratald'
◊ kängitsema
← alggermaani *skenka 'koib, koot'
saksa Schinken 'sink'
rootsi skinka 'sink; seapraad; seakints, -reis'
● liivi kǟnga 'king'
vadja tšentšä 'jalats (üldiselt); kodutehtud pehme säärsaabas; pastel; viisk'
soome kenkä 'king'
isuri kengä 'king'
Aunuse karjala kengü 'saabas; king; hobuseraud'
lüüdi keng(ä) 'saabas'
vepsa kenǵ 'jalats'
Laenuallika ja läänemeresoome sõna tähenduserinevust on seletatud nii, et jalatseid valmistati loomajalgade nahast. kängitsema on tuletatud murdelisest tüvevariandist käng.

koss : kossi : kossi kõnek 'jalg; suur jalats; kott'
← vene kosť 'luu, kont'
Sõna on kõnekeelde tulnud sõdurislängist.

kott1 : kota : kotta 'suur lohmakas jalats'
← vene mrd kot (hrl mitm kotý) 'vildist ja nahast säärteta meestejalats'

pastel : pastla : pastelt 'ühest nahatükist kerge kontsata, ainult ninapealse õmblusega pehme jalats, mille ääre sees on pilud paela läbiajamiseks'
← läti pastala 'nahast talupojajalats'
Eesti keelest on laenatud vadja pasteli 'pastel', baltisaksa Passel 'pastel' ja eestirootsi past’l, pass’l 'pastel'.

raja2 : raja : raja 'painutatud vitsraami sisse punutud võretallaga jalatsid lumel v soos käimiseks'; mrd '(pulkadest) reepõhi'
◊ rajakas
● soome raja 'vana kulunud ese (eriti jalats)'
isuri rajaska sõnaühendis kengär rajaskad 'vanad kulunud kingad'
Aunuse karjala rajakko 'maha jäetud, viljakuse kaotanud alemaa, sööt; vilets kulunud ese'
karjala raja 'vilets jalats; maha jäetud, viljakuse kaotanud alemaa, sööt'
lüüdi rajakunnu 'kulunud (kingade kohta)', rajakko 'harimata, sööti jäetud alemaa'
vepsa rajak 'kinnikasvanud alemaa'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis raja1, piltlikus tähenduses. Vt ka raisk.

rääts3 : räätsa : räätsa 'jalats pehmel pinnasel liikumise hõlbustamiseks, soo- v lumeraja' rääts2

saabas : saapa : saabast 'jalats, mille sääreosa ulatub üle pahkluu'
← vanavene sapogŭ 'saabas'
● liivi sōpkõz 'saabas'
vadja saappaga 'saabas'
soome saapas 'saabas'
isuri saabas 'saabas'
Aunuse karjala suappai 'saabas'
lüüdi suapug 'saabas'
vepsa sapug 'saabas'
Idapoolsetete läänemeresoome keelte vasted on võinud osaliselt seguneda hilisema vene laenuga, vene sapóg '(säär)saabas'.

sukk : suka : sukka 'jalga kattev, hrl selle ümber liibuv pika säärega (naiste) riietusese'
← algskandinaavia
vanarootsi sokker, sukker 'lühike sukk'
rootsi socka, mrd sucka 'sukk; sokk; sukalaba'
● liivi sukā 'sukk'
vadja sukka 'sukk'
soome sukka 'sukk'
isuri sukka 'sukk'
Aunuse karjala sukku 'sukk'
lüüdi sukk(e͔) 'sukk'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ladina soccus 'madal jalats, sandaal', vanakreeka synchís, sykchás, sýkchos 'teatav jalanõu'. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, sokk.

suss : sussi : sussi 'kerge tubane jalats, tuhvel'
Võib olla sama häälikuliselt ajendatud tüvi mis sõnas susima.

tuhvel : tuhvli : tuhvlit 'kerge ning mugav tubane jalats, suss'
← alamsaksa tuffel 'tuhvel, toaking'

viisk : viisu : viisku 'puukoore ribadest jalats'
○ viis
← läti vīze 'viisk'