[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

iva : iva : iva 'seeme, tera'
← indoeuroopa *jeva
avesta yava- 'teravili'
vanaindia yavaḥ 'teravili; viljasaak; oder'
leedu javas (hrl mitm javai) 'vili'
● vadja jüvä 'iva, tera'
soome jyvä 'iva, tera'
isuri jüvä 'iva, tera'
Aunuse karjala jüvä 'iva, tera'
lüüdi ďüvä 'iva, tera'
vepsa jüvä 'iva, tera; seeme'
ersa juv 'sõkal'
mokša juv 'agan'
udmurdi ju 'teravili; tera, iva'
komi ji- sõnas ji-ki 'ohe (odrasõklal)'
? neenetsi jā 'jahu; jahusupp'
? eenetsi ďa-sa 'jahu; tainas'
? nganassaani ďaa 'jahu'

jahu : jahu : jahu 'jahvatatud teravili' jahvatama

jahvatama : jahvatada : jahvatan 'jahuks tegema, jahuks v pulbriks peenestama'
○ lõunaeesti jauhatama
◊ jahu
● liivi jo’vvõ 'jahvatada'; jo’v 'jahu'
vadja javaa 'jahvatada'; javo 'jahu'
soome jauhaa 'jahvatada'; jauho(t) 'jahu'
isuri jauhaa, jauhattaa 'jahvatada'; jauho 'jahu'
Aunuse karjala jauhuo 'jahvatada'; jauho 'jahu'
lüüdi ďahvattaa 'jahvatada'; ďauh 'jahu'
vepsa jauhta 'jahvatada'; jauh 'jahu'
ersa jažams 'jahvatama; purustama'
mokša jažams 'purustama; jahvatama'
mari joŋə̑štaš 'jahvatama'
Läänemeresoome-volga tüvi.

kaha1 : kaha : kaha '(varrega eseme) laiem nõgus ots'; mrd 'reha pea; labida laba; käepide; (kala)kahv; vähinatt; tihe nooda pära, mõrra viimane sopp'
◊ kahur
● soome mrd kaha '(vitstest, laastudest, tohust) korv, suurem säilitusnõu; teivastest püünis; alus, raam lusikate või tööriistade hoidmiseks'
Aunuse karjala kaha '(vitstest, laastudest) süte- v heinavedamiskorv'
lüüdi kaha 'sütevedamiskorv; mõrra rõngas'
vepsa kahač 'kuivatusredelil heinu kinni hoidev kokkuseotud vitstepaar'
? udmurdi kož sõnaühendis kenos kož 'vilja-, jahu-, söödasalv'
? komi van srmt ki̮š 'õõnsus [?]'
handi χŏsap 'lahter, õõnsus; sahver'
mansi χusap '(säilitus)nõu'
? sölkupi koča 'kott'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. kahur on Esimese maailmasõja ajal loodud tuletis, tähenduslikuks seoseks tüvega on olnud teatud analoogia lusika, piibu vm kaha ja suurtükilafeti vahel.

kali1 : kalja : kalja 'linnaste, jahu v leiva leotisest pärmi toimel kääritatud jook'
● liivi kaļļõ (osastav) 'kali'
soome kalja 'kali; (lahja) õlu'
Aunuse karjala kalju, kaľďu 'õlu [?]'
karjala kalja 'lahja õlu'
On oletatud, et indoeuroopa (eelbaltislaavi) laen, ← indoeuroopa *h₂al-ew-yo-, mille vaste on vene mrd oluj 'õlu'. Teisalt on arvatud, et (kaud)laen mõnest semi keelest, ← semi *ḥalíju 'magus', mille vaste on süüria ḥaljā 'uus vein, poolkäärinud vein'.

karm1 : karmi : karmi 'vali, range; külm, kõle; kare'; mrd 'kõva, jäik; (maitse, lõhna kohta:) kibe, mõru, terav'
◊ karm2
● vadja karmõa 'kare, konarlik; vali, range; kibe'
soome karmea 'õudne, jube; kirbe, kibe; räme'; mrd 'kõle, külm; tige, vihane'; mrd karmu 'külm (talve)tuul'
isuri karmea 'kare, konarlik, kõva'; karmu 'külm ja tuuline (ilma kohta)'
Aunuse karjala karmei 'reibas, ärgas; jõukas', karmakko 'kare, konarlik, kõva; jahe, kõle'
lüüdi karmakk 'veidi riknenud'
saami guormes 'jäme (jahu); kare (nahk)'
Läänemeresoome-saami tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. karm2 on liideteta tüvi, karm1 tüvevokaal -i lähtub vanast liitest.

matt1 : mati : matti 'väiksem madal ümmarguse põhjaga puunõu (nt terade, jahu jaoks); endisaegne peamiselt vilja mahumõõt; jahvatamise tasuks antav vili'
← alamsaksa mat(te) 'viljamõõt, mille mölder sai jahvatamise eest'
Matti kasutati peamiselt veskites naturaalse jahvatustasu, mativilja võtmiseks. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi matt 'vili, mille mölder sai jahvatamise eest; selle mõõt'.

mauk : maugu : mauku 'jäme tanguvorst'
? ← alggermaani *mauka-
algskandinaavia *mauka
norra mauk 'vesi v piim, kuhu söögitegemisel lisatakse jahu; supp; segu; tainas'
● liivi mȭka 'vorst'
vadja mauttši 'sool, soolikas', maukku 'niisk; (kala)mari'
soome maukku 'kalamari v ujupõis'
isuri maukku, maukko 'kalamari'
Aunuse karjala möükkü 'kalamari'
lüüdi möuk 'kalamari'
vepsa müuk, möuk, mölk 'kalamari'
Tüve on peetud ka nooremaks, skandinaavia laenuks. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille esialgne tähendus on võinud olla 'paks ja ümaravõitu, puhev, puhvis'. Vt ka mõigas.

nisu : nisu : nisu 'kõrreline teraviljataim, millest saab valget jahu saia jne valmistamiseks (Triticum)'
● liivi ni’zzõz 'nisu'
vadja nisu 'nisu; nisujahu'
soome nisu 'sai; saiake'; van 'nisu'
Aunuse karjala nižu 'nisu; sai'
lüüdi ńižu 'nisu'
vepsa ńižu 'nisu'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest nisa. On ka arvatud, et tuletis tüvest, mis on murdesõnas nisõldama 'nikastama' ja mille vaste on soome mrd niseltyä 'kahekorra minna, murdudes katkeda' ning võib-olla ka ersa nozordams 'kraapima, küünistama', mokša nozǝŕams, noźǝŕams 'tirida, tõmmata, sikutada'.

puder : pudru : putru 'pehme toit, mis on valmistatud jahu, kruupe v tange vees v piimas keetes, muudest toiduainetest pehmeks ühtlaseks massiks keedetud (ja tambitud v mikserdatud) toit'
← balti
leedu putra 'rokk, puder'
läti putra 'puder'
● vadja pudru 'puder'
soome puuro 'puder'
isuri pudro 'puder'
Aunuse karjala pudro 'lameda kaku täidise puder'
lüüdi pudr 'jahupuder'
vepsa pudr 'jahupuder'

püülima : püülida : püülin 'kõrgema sordi jahu tegema'
○ püüdeldama, püügeldama
← alamsaksa budelen 'jahu sõeluma'
Eesti keelest on laenatud soome mrd pyyli 'jahu' ja eestirootsi bīla liitsõnas bīla-mēḷ 'püülijahu'.

remmelgas : remmelga : remmelgat 'puukujuline paju'
◊ lember
● liivi rīemgõz 'raagremmelgas (Salix caprea); hanepaju (Salix repens)'
soome mrd remmel(i), remmelä, rempel(e), remmen(ä), rämmäle, rämmälä, rämmen, rämmänä '(habe)samblik; raagremmelga õisik; ämblikuvõrk; ebemetaoline seen jahu pinnal; helves, ebe'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et soome keeles esinev tähendus 'samblik' on algne, hiljem on tüvi hakanud märkima puuliiki, millel samblik kasvab. lember on tüvevariant, milles häälikud r ja l on kohad vahetanud.

rokk : roka : rokka 'rukkijahust ja külmast veest loomajook; jahukört; mustus, räpp'
● liivi rok 'supp; puder; jook'
vadja rokka 'kapsasupp; oblikasupp'
soome rokka '(paks herne)supp; hernes, uba'
isuri rokka 'kapsasupp; hernesupp'
Aunuse karjala rokku 'supp (eriti liha- v kalasupp)'
lüüdi rokk(e͔) 'supp'
vepsa rok 'hernesupp'
idahandi rok 'kala rasvast ja sooltest keedus, mida leivaga süüakse'
läänemansi raγt (mitm) 'rasva keetmisel tekkiv sade, mida süüakse'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råkk 'sigadele keedetav jahu ja vee segu; supp, kört'.

rääts2 : räätsi : räätsi mrd 'vitstest, juurtest v peergudest madal korv'
○ räits
◊ rääts3
← läti mrd kriecis 'laastudest korv; ümmargune puust jahu- v teraviljanõu'
rääts3 on erineva tüvevokaaliga ja tähenduslikult eristunud tüvevariant.

suur : suure : suurt 'pikk ja lai, kõrge, kogukas; keskmist ületav, rohke'
← alggermaani *stūra-
vanaülemsaksa stūr 'tugev, suur'
alamsaksa stūr 'suur, raske; kangekaelne, tüütu'
● liivi sūŗ 'suur; väga'
vadja suuri 'suur, tugev, pikk; täiskasvanu; tähtis'
soome suuri 'suur; rohke; oluline'
isuri suur 'suur; sõre (jahu); kõva'
Aunuse karjala suuri 'suur, tugev'
lüüdi suuŕ(i) 'suur'
vepsa suŕ 'suur'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, tüür2.

taigen : taigna : taignat 'jahu, vedeliku ja mitmesuguste lisaainete kokkusegamisel saadav mass küpsetiste valmistamiseks'
◊ taig-2, tainas
← alggermaani *daiǥa-, *daiǥaz-
vanaislandi deig 'tainas'
gooti daigs 'tainas'
saksa Teig 'tainas'
● liivi tāigandõks 'tainas'
vadja taitšina 'tainas'
soome taikina 'tainas'; mrd '(puust, kaanega) tainanõu'
isuri taikina 'tainas'
Aunuse karjala taigin 'leivaastja; tünn, toober; juuretis, hapnema pandud tainas'
lüüdi taigin 'tainanõu, leivaastja; tainas'
vepsa taigin 'tainanõu, leivaastja; juuretis, hapnema pandud tainas'
Laenu täpsemaks aluseks on ilmselt germaani tüve n-liiteline tuletis, mille vasted on vanaülemsaksa teiginna 'tainas', rootsi mrd daigning '(kanade toiduks) veega segatud jahu või kliid'. tainas on vana s-liitega tuletis (*taignas), kus -g- on raskesti hääldatavast konsonantühendist välja langenud. Eesti keelest on laenatud Salatsi liivi tāń 'tainas' (← tainas).

vähe 'pisut, natuke, veidi'
◊ väike
? ← alggermaani *wǣχa
vanainglise wāh 'peenike (jahu kohta)'
keskülemsaksa wæhe 'peen, hästi tehtud'
● vadja vähä 'vähe, natuke'
soome vähä 'vähene, napp'; vähän 'vähe, natuke'
isuri vähä 'vähe, natuke; vähene'
Aunuse karjala vähä 'väike; vähe, natuke; vähene'
lüüdi vähä 'vähene'
vepsa vähä 'vähe, natuke; vaevalt'
Teisalt on arvatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ka ersa vež- sõnades vežava 'noorema venna naine, pere noorim naine', vežaśke 'väike sõrm' ja mokša mrd viž 'väike'. vähe on murretes kasutusel ka omadussõnana 'väike, vähene'. Tuletises väike on h vokaalide vahelt kadunud.