[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jahe : jaheda : jahedat 'külmavõitu, veidi vilu'
◊ jahtuma
● liivi jō’dõ 'jahtuda'
vadja jahtua 'jahtuda'
lõunasaami jåaskodh 'jahtuda'
ersa jakšamo 'külm; pakane'
mokša jakšama 'külm; pakane'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Soome-ugri keeltes esineb ka lähedane eesvokaalne tüvi, mille vaste on nt soome jäähtyä 'jahtuda'.

jahtuma : jahtuda : jahtun 'soojust kaotama, külmemaks muutuma' jahe

jõle : jõleda : jõledat 'kole, hirmuäratav, kohutav'
● soome mrd jolea 'jahe, kõle; sünge'; van srmt jolana 'jube inimene'
karjala jolakka 'jahe, kõle'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas jäle.

kahvatu : kahvatu : kahvatut 'jumetu; valkjas; ereduseta'
● ? soome kauhea 'kole, hirmus'
? isuri kauhea 'kole, hirmus'
? Aunuse karjala kauhei 'kahvatu, veretu; jahe; kole, hirmus'
? lüüdi kauhed 'külmavärin'
Tõenäoliselt läänemeresoome tüvi. Tähenduslik seos teiste läänemeresoome keelte vastetega on mõeldav, sest hirm põhjustab kahvatumist; kahvatama on vanemas murdekeeles tähendanud ka 'ehmuma'. On arvatud, et sõna on algselt olnud mõne kahv- tüvelise tegusõna tud-kesksõna, mis hiljem on siirdunud tu-liiteliste omadussõnade hulka. Vt ka kahkjas.

kale2 : kaleda : kaledat 'kõle; kare, kõva; karm, kalk'
● vadja kalõ 'räme (hääle kohta); kare'
soome mrd kalea 'jahe, kõle; kõva; vali (hääle kohta); libe', kale 'jäine, libe'
isuri kale 'kare, krobeline'
Aunuse karjala kaľie 'sügiskülm'
? saami gállu 'kõle, jahe ilm; kõledus, jahedus'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi.

karm1 : karmi : karmi 'vali, range; külm, kõle; kare'; mrd 'kõva, jäik; (maitse, lõhna kohta:) kibe, mõru, terav'
◊ karm2
● vadja karmõa 'kare, konarlik; vali, range; kibe'
soome karmea 'õudne, jube; kirbe, kibe; räme'; mrd 'kõle, külm; tige, vihane'; mrd karmu 'külm (talve)tuul'
isuri karmea 'kare, konarlik, kõva'; karmu 'külm ja tuuline (ilma kohta)'
Aunuse karjala karmei 'reibas, ärgas; jõukas', karmakko 'kare, konarlik, kõva; jahe, kõle'
lüüdi karmakk 'veidi riknenud'
saami guormes 'jäme (jahu); kare (nahk)'
Läänemeresoome-saami tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. karm2 on liideteta tüvi, karm1 tüvevokaal -i lähtub vanast liitest.

pire : pireda : piredat 'tormakas, kannatamatu, kärsitu, rahutu, äge; pirtsakas'
● soome mrd pireä 'värske, jahe, rabe; ergas, virge'
saami barut 'käbe, kärmas, välejalgne'
komi peri̮d 'kiire, kärmas'
Läänemeresoome-permi tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud.

seedima : seedida : seedin 'makku, soolestikku jt elunditesse v rakkudesse sattunud toitu imenduvaks ja organismile omastatavaks muutma'
On arvatud, et tüve vasted on soome sietää, siitää '(välja) kannatada; väärida; vajada' , isuri siitä '(välja) kannatada; väärida; vajada', karjala sieteä 'kannatada, taluda; vajada', siiteä 'pidada, põhjust olla, vajada' ja tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *stē-, mille vaste on nt vanarootsi stā 'seisma; välja kannatama, taluma'. On arvatud, et sama tüvi võib olla laenatud sõnas teadma. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla vadja siitiä 'selge; kaine; puhas, värske; jahe; mahe, pehme', soome mrd siityä 'sauna minekuks kõlblikuks saada (kütmise järel); jahtuda (ahi); kustuda (söed)', isuri siitüä 'kaineneda, kaineks saada'. Need võivad ka olla eespool nimetatud vastete variandid.

vilu : vilu : vilu 'mitte päris külm; kerge külm, jahedus; päikesevarjuline koht, vari'
● liivi vi’l 'vilu, külm; vari'
vadja vilu 'vilu, külm, jahe; külmus, jahedus'
soome vilu 'külm; külmus'
isuri vilu 'külm; päikesevarjuline koht'
Aunuse karjala vilu 'külm; külmus'
lüüdi vilu 'külm; külmus'
vepsa vilu 'külm; külmus'
Läänemeresoome tüvi.

õrn : õrna : õrna 'soojust ja hoolivust ilmutav, hell, südamlik'
○ kirderanniku orn
● liivi vōrna 'õrn'
soome mrd horna, hornea 'leige, jahe'
karjala hornie 'jahe, leige'
Läänemeresoome tüvi.