[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hüva : hüva : hüva 'hea'
◊ hea, hästi, hää, hüüs
● liivi jõvā 'hea'
vadja üvä 'hea'
soome hyvä 'hea'
isuri hüvä 'hea'
Aunuse karjala hüvä 'hea'
lüüdi hüvä 'hea'
vepsa hüvä 'hea; hästi'
? saami savvot 'paraneda, armistuda (haava kohta)'
ersa čiv 'hea, korralik, auväärne'
mokša čiva 'hea, korralik, auväärne'
? mäemari šu 'tervis; terve'
? udmurdi šońer 'õige, täpne; õiglane'
? komi šań 'hea; viisakas'
? ungari ig- sõnas igen 'jah'
Läänemeresoome-mordva või koguni soome-ugri tüvi. Mari ja teiste kaugemate sugulaskeelte vasted on kaheldavad häälikuliselt ja tähendusliku erinevuse tõttu. Sõnades hää, hüüs on vokaalide vahelt v kadunud (< *hüvä, *hüvüs) ning täishäälikud koondunud pikaks vokaaliks, hea lähtub kirjakeeles erandlikult murdevariandist, kus ää > ea. Vt ka hüvitama.

ja (sidesõna, seob jaatavas, vahel ka eitavas lauses korduvaid lauseliikmeid)
← alggermaani *ja
vanaülemsaksa ja 'ja; ka'
saksa ja 'jah; isegi; ju'
gooti jah, ja 'ja'
● liivi van ja 'ja'
vadja ja 'ja'
soome ja 'ja'
lüüdi ja 'ja'
Vt ka jah.

jaa 'jah' jah

jah (nõusolekut, kinnitust väljendav sõna)
◊ jaa
Peetud germaani laenuks samast allikast, kust on laenatud ka ja. Teisalt on arvatud, et noorem laen, ← vanarootsi jaa, ia 'jah'.

küll (mingit väidet eriliselt toonitav sõna)
● liivi ki’l 'küll; küllap'
soome kyllä 'jah; küllus, piisavus'
isuri kül, küllä 'küll'
Aunuse karjala küľľü 'suur, mahukas, külluslik'; küľľäine 'täis kõhuga'
lüüdi küľľäl 'küll, küllalt'; külläińe 'täissöönud, täis kõhuga'
vepsa külläine 'täissöönud, täis kõhuga'
saami gal'le 'küllalt, piisavalt; kui mitu'
Läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud liivi kilāb 'küllap' (← küllap).