[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

ent (vastandav sidesõna)
?algskandinaavia
vanaislandi enda, ende 'ja siiski'
vanarootsi æn, en 'aga; ent'; þa 'siis'
rootsi ändå 'siiski, ikkagi; niikuinii; veel(gi)'
soome entä 'aga, ent'

kangastama : kangastada : kangastan 'õhus peegeldama, miraaži tekitama; kujutlusse tooma'
?soome kangastaa 'õhus peegelduda, miraažina paista; kumada, hämaralt paista; kujutlusse kerkida'
Sõna on peetud soome laenuks, sest ta on murretes levinud ainult kirderannikul ja Hiiumaal. Võimalik, et levik on olnud siiski laiem: on oletatud, et Saaremaal samas tähenduses esinev kanastama on kangastama rahvaetümoloogiline moonutis. Sel juhul on sõna soome keelega ühine tuletis samast tüvest mis sõnas kangur.

lõoke : lõokese : lõokest 'lennul kõlavalt laulev enamasti pruunikirju avamaastike lind'
leevike
alggermaani *laiwarikōn-, *laiwazikōn-
rootsi lärka 'lõoke'
vanasaksi lēwerka 'lõoke'
alamsaksa lēwer(i)ke 'lõoke'
soome leivo, leivonen 'lõoke'; mrd 'leevike'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Laenamine on siiski kultuurilooliselt põhjendatud, sest lõoke on avamaastike lind ja laenatud on ka maaharimisega seotud sõnu. Tüvevariandis lõo(ke) on o ees v kadunud. Vanemad, v-lised variandid on leevike ja murdevariantides lõiv(o), lõõvokõnõ.

magama : magada : magan 'uneseisundis olema, mitte ärkvel olema'
?alggermaani *makō(ja)n-
vanainglise makian 'tegema'
vanasaksi makoian, makon 'tegema'
saksa machen 'tegema'
liivi maggõ 'magada, lamada'
vadja magata 'magada; lamada'
soome maata 'lamada, lebada; puhata, magada'
isuri makaahus 'karja magamiskoht; lamamis-, magamis-'
Aunuse karjala muata 'magada'
lüüdi magatta 'lamada; magada'
vepsa magata 'magada; lamada'
Läänemeresoome ja germaani sõnade tähenduslik seos on problemaatiline, germaani tegusõna tähendus on väga üldine. Siiski on tähenduselt lähedasi tuletisi, nt saksa gemach 'rahulik', Gemach 'rahu, puhkus; (magamis)tuba'. Varem võib olla laenatud tüve indoeuroopa vaste, maja.

mäger : mägra : mäkra 'pikki urge kaevav jässakas lühikeste jäsemete ning pika tiheda karvkattega loom (Meles meles)'
määr1
?alggermaani *marþra-z
vanaülemsaksa mardar 'nugis'
vanasaksi marthrīn 'nugis'
liivi ggõr- liitsõnas ggõr-numm '(kohanimi', gr- liitsõnas gr-vadā '(kohanimi)'
soome mäyrä 'mäger'
Aunuse karjala mägrü 'mäger'
lüüdi mägr 'mäger'
vepsa mägr 'mäger'
Germaani päritolu peetakse kaheldavaks häälikulistel põhjustel. Nugis ja mäger kuuluvad siiski samasse sugukonda.

põder : põdra : põtra 'Euraasia ja Põhja-Ameerika metsaala suur pikkade jäsemete ja kõrge turjaga sõraline (Alces alces)'
?balti *bendra-
leedu bendras 'ühine; osanik, kaaslane'
läti biedrs 'kaaslane, sõber'
?balti *braidis
leedu briedis 'hirv, põder'
preisi braidis 'hirv, põder'
liivi ddõr(z) 'põder'
vadja põdra 'põder'
soome peura '(metsik) põhjapõder; hirv'
Aunuse karjala pedru 'hirv; põder'
lüüdi pedr 'hirv'
vepsa pedr 'hirv, põder'
Tüve ehitus viitab laenamisele. Esimese võimaliku laenuallika puhul ühendab tähendusi asjaolu, et loomi püüti koos ja saak oli ühine, balti keelte tähendused ei viita siiski otse looma(de)le. Teine laenuallikas on häälikuliselt kaheldav.

sõnn : sõnni : sõnni 'suguküps isane veis'; mrd 'jäär; täkk'
kirderanniku sonn(i)
Salatsi liivi sonn 'päss, jäär'
soome sonni 'pull, sõnn'
Läänemeresoome tüvi. On siiski arvatud, et ehituse ja tähenduse poolest võib olla laenatud, kuid sobivat laenuallikat ei ole leitud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur