[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

norima : norida : norin 'väiklaselt, pahatahtlikult etteheiteid tegema, vigu otsima; sõnadega torkima, pilkama; manguma, nuruma; välja korjama, valides otsima, endale meelepärast välja valima'
Võib olla nõrga astme üldistumisel tekkinud variant tüvest, mis esineb murdesõnas norgima 'mere põhjas, uppunud laevalt rauda hankima; heinu veest välja rehitsema'; vanemas murdekeeles ka 'valides välja otsima'. Sel juhul võivad tüve vasted olla liivi noŗkõ 'isutult süüa' (teisalt peetud nõrguma vasteks) ja soome mrd norkkia 'noppida; näksida, näkkida'. Teise arvamuse järgi võib tüve vaste olla liivi nõrī 'range, ebasõbralik, südametu; riiakas; kõvasti kokku keerutatud (lõng)'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nåret 'narrima, tögama, kiusama, tüli norima'.

nõrguma : nõrguda : nõrgun 'nire(de)na v tilkadena valguma, immitsema, nirisema'
○ kirderanniku norguma
● ? liivi noŗkõ 'isutult süüa, näkitseda'
vadja nõrkata, nõrkõta 'nõristada, vähehaaval valada'
soome norkko 'urb'; mrd norko(nen) 'okaspuu kasv'
Aunuse karjala ńorkku- 'tilkuda, voolata'
vepsa ńorke͔ita 'kiiresti lüpsta'
ersa nuŕgems 'voolama, valguma; rippuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Esitatud liivi vastet on teisalt peetud norima vasteks. Vt ka norg.