[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

istuma : istuda : istun 'asendit võtma, kus istmiku ja reitega toetutakse mingile alusele; sellises asendis olema'
● liivi istõ 'istuda'
vadja issua 'istuda'
soome istua 'istuda'
isuri istua 'istuda'
Aunuse karjala ištuo 'istuda'
lüüdi ištuda 'istuda'
vepsa ištta 'istuda'
ersa ozams 'istuma'
mokša ozams 'istuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Teisalt on peetud indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *ēs- 'istuma', mille vaste on nt vanakreeka hézomai 'istuma'.

klunker : klunkri : klunkrit 'oleng'; mrd 'külapidu, simman'
○ krunkel, klunkjun, klumpar, lunger, klunkur, klunkar
Tõenäoliselt baltisaksa laen, allikaks tegusõnaga klunkern 'rühmas koos istuma, ühiselt aega viitma, kildkondi moodustama' samatüveline nimisõna.

konutama : konutada : konutan 'kössis istuma, igavledes istuma'
On arvatud, et lühenenud vokaaliga variant tüvest koon.

nookuma : nookuda : noogun 'korduvalt üles-alla, edasi-tagasi v kahele poole liikuma'
◊ noogutama, nook
● Salatsi liivi nuok 'kummarduda, painduda'
soome nuokkua 'ripneda, longu vajuda; tukkuda'
Aunuse karjala hrv ńuokahtoakseh 'vaevaliselt istuma tõusta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas nokutama.

seisma : seista : seisan 'jalgadega millelegi toetudes püstiasendis olema; olema, asuma, asetsema; vastu pidama, säilima; ühel kohal olema'
○ lõunaeesti saisma
● vadja sõisa 'seista'
soome seisoa 'seista'
isuri seissa 'seista'
Aunuse karjala seižuo 'seista'
lüüdi šeižuda 'seista'
vepsa sii̯šta 'seista'
saami čuožžut 'seista'
? ersa śťams 'tõusma, ulatuma'
? mokša śťams 'tõusma; seisma; maksma, hinda omama'
? mari šińč́aš 'istuma, olema; olema, asuma, seisma'
? komi siʒ́ni̮ 'kohta sisse võtma, asuma'
handi laś- '(seisma) panema'
mansi tūśt- '(seisma) panema'
Soome-ugri tüvi.

sidima1 : sidida : sidin kõnek 'pikemat aega mingis kohas v olukorras viibima; vabadusekaotust kandma, vangistatud olema'
← vene sidét’ 'istuma'

siirdama : siirata : siirdan 'elundit v kudet ümber istutama, transplanteerima'
Tehistüvi, koondunud liittegusõnast siirdistutama, siirma ja istuma. Kasutatud ka üldisemas tähenduses.

sitsima : sitsida : sitsin '(hrl koera kohta:) esikäppi õhus hoides tagakäppadel istuma; istuma'
← saksa sitzen 'istuma; olema; sobima'

sälitis : sälitise : sälitist 'endisaegne mahu- ja massiühik'; van 'koorem, kandam'
● liivi sä’ltõ 'laduda; pakkida; ammutada'
soome sälyttää 'koormata; laadida; laduda'
? komi se̮lni̮ 'astuma (nt laeva), istuma hobuse selga', se̮ltni̮ 'laduma, panema; valama; poetama'
? handi lel- 'sõiduvahendisse v hobuse selga istuma'
? mansi tāl- 'sõiduvahendisse v hobuse selga istuma'
? ungari vanas kirjakeeles ellik 'hobuse v eesli selga istuma'
? neenetsi ťí- 'istuma (sõiduvahendis)'
? nganassaani tiaji 'istuma, hobuse selga istuma'
? sölkupi tī- 'hobuse selga v sõidukisse istuma'
? kamassi ši- 'istuma, hobuse selga istuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome vasted on hoopis tuletised soome-ugri tüvest, mille vaste võib olla sälk.

sättima : sättida : sätin 'vajalikku korda seadma, korrastama, korraldama, kohendama; kuhugi v mingisse asendisse panema; millekski v mingiks tegevuseks valmistuma, midagi tegema asuma'
◊ settima,säte
← alamsaksa setten 'istuma panema, asetama; valmistama; lisama; kindlaks määrama'
settima on tüve tähenduslikult eristunud variant. Eesti keelest on laenatud vadja sättiütä 'ennast korda seada, sättida, valmistuda' ja soome mrd sättiä 'asju kokku koguda'. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, sats.

tuiutama : tuiutada : tuiutan 'ainiti vahtima; tegevusetult istuma v seisma, konutama; tuiama, tuigerdama'
● soome tuijottaa 'jõllitada, vahtida, põrnitseda'
Aunuse karjala tuijotta- 'jõllitada, vahtida, põrnitseda; põõnata'
vepsa tujadōdazhe 'üksisilmi vahtida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka tuiama.