[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 4 artiklit

istuma : istuda : istun 'asendit võtma, kus istmiku ja reitega toetutakse mingile alusele; sellises asendis olema'
liivi istõ 'istuda'
vadja issua 'istuda'
soome istua 'istuda'
isuri istua 'istuda'
Aunuse karjala ištuo 'istuda'
lüüdi ištuda 'istuda'
vepsa ištta 'istuda'
ersa ozams 'istuma'
mokša ozams 'istuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Teisalt on peetud indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *ēs- 'istuma', mille vaste on nt vanakreeka hézomai 'istuma'.

laas : laane : laant 'suur tihe (okas)mets'
indoeuroopa *londho-, *lomdho-
vanaislandi land 'maa'
gooti land 'maa'
liivi lōņtš 'ürgmets', land 'lomp'
soome lansi 'madal niiske koht maastikul'
karjala lantto 'lohk, nõgu; madal, kaldu'
? saami luovdit '(kõhuli, põlvili) langeda, laskuda'
? ersa lańďams 'istuda, küürutada'
? mokša lańďams 'istuda, küürutada'
mäemari landaka 'väike madalik, lohk, madal koht (metsas)'
udmurdi lud 'niit, põld, hiis'
komi lud 'karjamaa, niit'
? neenetsi lǝmto 'madal'
? eenetsi lodu 'madal'
? sölkupi lamtu 'madal'
Varasem häälikuline kuju on säilinud lõunaeesti murrakutes: land 'lomp; (kinnikasvanud) järv; madal vesine maa'. Eesti keelest on laenatud läti mrd lanis, lans 'suur tihe mets; lomp'. Vt ka lääs.

lokuti : lokuti : lokutit 'kuke v kana noka all olev kaheosaline ripnev nahalott'
vadja lokkoollaa 'lontis'
soome lokotin van srmt 'midagi rippuvat'; mrd 'kuke lokuti', lokottaa 'laisalt istuda, jõude olla', lokollansa 'longus; rippu'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lott. Vt ka lokk2, lokkama.

rübima : rübida : rübin 'rübelema, rüsima, trügima, rübeldes tõttama'; mrd 'rügama, kiiresti tegema; üles võtma, haarama, kahmama'
On arvatud, et võib olla murdesõna rubima 'haarama; kiiresti töötama' variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. rubima läänemeresoome vasted on vadja ruvõta 'hakata, alata', soome ruveta 'hakata, alata'; van 'kinni võtta, kinni haarata; nakata', isuri ruveda 'hakata, alata', Aunuse karjala ruveta 'hakata, alata; pikali heita, peale istuda v ronida', lüüdi rubeta 'hakata, alata' ja vepsa rubeta 'kiirustades midagi teha', tüvi võib olla sama mis sõnas rubid. Kirjakeeles on rübima tähendus segunenud rübelema tähendustega.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur