[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 13 artiklit

isa : isa : isa 'meessoost vanem'
issand, issi
vadja isä 'isa'
soome isä 'isa'
isuri isä 'isa'
Aunuse karjala ižä, ižoi 'isa; isasloom'
lüüdi iža 'isa; isasloom'
vepsa iža 'isasloom'
saami áhčči 'isa'
? mokša oćä 'isa vanem vend'
mari iza 'vanem vend; isa noorem vend'
mansi ǟś 'ema isa'
ungari ős 'esiisa; ürgne'; van 'isa; vanaisa'
neenetsi ńíśa 'isa'
eenetsi eśi 'isa'
nganassaani ďesi̮ 'isa'
sölkupi e̮sә 'isa', äsämә 'minu isa'
Uurali tüvi. issand on tuletise isand variant, mis võib olla tekkinud vana kirjaviisi põhjal. Vt ka noorsand.

issand : issanda : issandat 'üks ristiusu jumala nimetusi' isa

issi : issi : issit lastek 'isa' isa

lell : lelle : lelle 'isa vend'
ersa ľeľa 'vanem vend; onu'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

noorsand : noorsandi : noorsandi 'noor isand, noorhärra'
Kuluvorm liitsõnast noorisand, noor ja isa.

onu : onu : onu 'ema v isa vend'; mrd 'ema vend'; lastek '(vanem) võõras meesisik, eakam meesisik'
vadja ono 'onu'
soome eno 'ema vend'
isuri enoi 'ema vend'
saami eanu 'ema vend; ema tädi- või onupoeg; õe laps (onule), nõo laps (ema tädi- v onupojale)'
? komi un 'tädi, ema vanem õde, ema vanema venna naine'
? neenetsi ńińeka, ńeka 'vanem vend, isa noorem vend'
? eenetsi ina 'vanem vend'
? nganassaani ńenne 'vanem vend'
? sölkupi inǝ 'vanem vend'
Vana tuletis samast tüvest mis sõnas enam.

papa : papa : papat 'isa; vanem mees'
saksa kõnek Papa 'papa'
Samatüveline papi võib samuti olla laenatud, ← saksa Pape 'papa'.

sõtse : sõtse : sõtset mrd 'isa õde; õde, sõsar'
vadja sõsõ, sese 'õde, õeke; vanem õde'
soome mrd siso 'õeke'
isuri sisoi 'õde, õeke'
Aunuse karjala čidži, čidžoi 'vanem õde; tädi'
lüüdi ťš́idž́oi 'õeke; vanem õde'
vepsa čiža 'vanem õde; õeke; vanema venna naine'
Võib olla tüve sõsar reeglipäratu variant. Teisalt on arvatud, et (osaliselt) sama tüvi võib olla ka järgmistes sõnades: saami siessá 'tädi (isa õde v tädi- v onutütar)', komi mrd soć 'õde', lõunamansi ćićǟ 'vanaema', handi śȧśi 'isa v ema noorem õde'. Vt ka õde.

taat : taadi : taati 'vana mees, vanamees; isa; vanaisa; abikaasa, mees; vana mehena kujuteldav üliolend'
liivi tōţi 'isa, taat'
vadja taatta, taatto 'isa, taat'
soome taata 'vanaisa; vanamees; isa'
isuri taatta 'isa'
Aunuse karjala tuatto, tata 'isa'
lüüdi tuatto, toatto, tata 'isa'
vepsa tat 'isa'
Algselt lastekeelne läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina tata lastek 'isa', vanakreeka tétta 'isa', vene tjátja 'taat, isa'; mrd táta 'taat, ätt'. Osa esitatud läänemeresoome vasteid võivadki tegelikult olla vene laenud. Eesti keelest on osaliselt laenatud soome mrd taati 'isa; vanaisa', samuti võib eesti keelest laenatud olla läti mrd tāte 'isa'.

tädi : tädi : tädi 'ema v isa õde; (vanem) naine'; mrd 'ema õde'
vadja täti 'ema v isa õde; onunaine'
soome täti 'ema v isa õde'; lastek 'naine; tanta'
isuri tädi 'ema v isa õde'
Aunuse karjala tädi 'ema v isa õde; tanta'
lüüdi ťäďi 'ema v isa õde'
vepsa ťäďi 'ema v isa õde'
? mokša ťäďä 'ema'
Lastekeelne läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi.

vaar3 : vaari : vaari 'vanaisa'
rootsi far 'isa'
Võib olla laenatud ka eestirootsi murretest.

äi : äia : äia 'mehe- või naiseisa'; mrd 'vanaisa, vanataat'
äike
vadja äďďä 'äi; vanaisa; ätt, vanamees'
soome äijä 'vanamees; mees; abielumees'; mrd äijän 'palju'
isuri äijä 'vanaisa; äi; vanamees'
Aunuse karjala äijü 'palju, paljud'
lüüdi äij 'palju'
vepsa äi 'palju'
saami áddjá 'vanaisa, taat; vanamees'
udmurdi aji̮ 'isa; isane'
komi aj 'isane'; van 'isa'
Läänemeresoome-permi tüvi. Tuletises äike toimunud tähendusnihet võib seletada loodusjõu isikustamisega. Vt ka äiakas.

ätt : äti : ätti 'väga vana mees; taat; vanaisa'
soome mrd ätti 'isa'
isuri ätti 'isa'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on peetud saksa laenuks, ← saksa mrd Ätti 'isa'. Sel juhul on tüvi soome ja isuri keelde laenatud eesti keelest.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur