Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 4 artiklit
ilkuma : ilkuda : ilgun 'pilavalt v parastades ütlema, parastama'
← soome ilkkua 'ilkuda, irvitada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Varem on ilmselt samast allikast laenatud Iisaku murraku ilkuma 'laaberdama, (vastumeelse jutuga) tülitama'. Soome sõnas on sama tüvi mis sõnas ilge.
irv : irvi : irvi 'poollahti, praokil olek'
◊ irevil, irvitama
● liivi irtõ 'irevile ajada'
vadja irvillää 'irevil'
soome irvissä 'irevil, irvis'
isuri irvillää 'irevil'
Aunuse karjala irvištiä 'irevile ajada; irvitada'; irvalleh 'irevile'
lüüdi iŕvištada 'irevile ajada'
Läänemeresoome tüvi.
irvitama : irvitada : irvitan 'pilkavalt, üleolevalt, pahatahtlikult v kahjurõõmsalt naerma; irvi olema' irv
võnkuma : võnkuda : võngun 'edasi-tagasi või üles-alla liigutusi tegema'
● soome venkoilla 'keerutada; vingerdada; irvitada, nalja visata, naljatada'
karjala venkula 'laiskvorst, vedelvorst'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades vonklema ja võnks.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |