[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kehklema : kehelda : kehklen 'mitte paigal püsima, rahutult liikvel olema'; mrd 'kiitlema, hooplema'
◊ kehitama
● soome kehkeä 'kobe, kohev; ergas, tarmukas'; mrd 'innukas, aldis'; kehitä, kehjetä, kehkeytyä 'lahti hargneda, lahti tulla; moodustuda, kujuneda, kasvada'
Aunuse karjala kehittiä 'kehutada; soovitada; pakkuda (sööki-jooki)'
vepsa kehkitada 'peale v ümber kerida'
On arvatud, et tuletis tüvest keha.