[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

eisik : eisiku : eisikut 'inimene, kelle olemasolu on riigile ebameeldiv ning kelle nime ja tegevust püütakse seepärast olematuks teha'
Tehistüvi 1980. aastatest. Saadud toortõlke ei-isik muganemisel ( ei ja isik, ise), vrd inglise non-person 'eikeegi, tähtsusetu inimene; isik, kellel ei ole sotsiaalset v õiguslikku staatust, eriti põhilisi inimõigusi v kelle olemasolu kohta ei ole andmeid'.

evima : evida : evin 'omama'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast. Impulss-sõnad on võinud olla prantsuse avoir 'omama; olema', saksa haben, inglise have 'omama'.

hiivama : hiivata : hiivan 'vinnama; üles v välja tõmbama'; kõnek 'näppama'
← rootsi hiva 'hiivama, üles vinnama'
← saksa hieven 'hiivama, üles vinnama'
Meremeeste keelest pärit sõna algallikas on inglise heave 'tõstma, hiivama'. Hiljem on sõna levinud üldkeelde koos tähenduse laienemisega. Eesti keelest võib olla laenatud vadja hiivata 'hiivata'.

härras : härda : härrast 'tundlik, hale; haledust väljendav'
? ← alggermaani *χarđuz
gooti hardus 'range, karm, kõva'
vanaislandi harðr 'kõva; tugev; innukas'
saksa hart 'kõva; tugev; visa; range, karm'
inglise hard 'raske; kõva'
Vt ka harras.

inglise 'Suurbritannia saarel elavale germaani rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← saksa englisch 'inglise'

jobi : jobi : jobi kõnek 'tööots, leivateenistus'
← saksa Job 'töö'
← rootsi jobb 'töö'
Kuna rootsi keelde on see sõna inglise keelest (← job 'töö') laenatud alles 1890. aastatel ja saksa keelde 20. sajandi alguses, siis eesti keelde võidi laenata kõige varem 20. sajandi alguses.

kade : kadeda : kadedat 'teiste saavutuste, heaolu vms puhul meelehärmi tundev ning kõike endale ihkav'; mrd 'kurja silmaga (nõiduja, kaetaja)'
← alggermaani *skaþ-
gooti skaþis 'kahju, ülekohus'
vanaislandi skaði 'kahju, kaotus, hukk, surm'
vanainglise sceaða 'kurjategija, varas, mõrvar, vaenlane; kahju'
● liivi ka’d 'kade, pahatahtlik'
soome kade 'kade'
isuri kadehtia 'kadestada [?]'
karjala kajeh 'kade'
vepsa kade͔h 'kade; ahne'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *χat-, mille vasted on vanaislandi hatr 'viha, vaen, vimm', gooti hatis 'viha, vaen, vimm' ja inglise hate 'viha, vihkamine', kuid see ei sobi häälikuliselt nii hästi.

kar- sõnas karlips 'kiiresti, viuhti'
On arvatud, et kargama tüve variant. Teisalt on arvatud, et tähendust tugevdav eesliide, mis ei tarvitse otseselt ühestki tüvest lähtuda. Samalaadseid tähendust tugevdavaid eesliiteid esineb ka teistes keeltes, vrd nt hollandi mrd kabonkel 'kõrvakiil', bonk 'laks, põmm', inglise kõnek chewallop 'põmm, põmakas', wallop 'kolkima, klobima'. Sama elemendiga sõnad on veel nt karmauh, karnaps, karnäuh, karpauh, karplauh, karsumm, karviuh.

kava : kava : kava 'mõte, plaan; millegi ellu- v läbiviimise üksikasjalik plaan; programm'; van '(bioloogiline) süsteem'
◊ kaavik
← alggermaani *skawwa-
keskülemsaksa schou 'vaatepilt, vaade'
saksa schauen 'vaatama; vaatlema; nägema'
inglise show 'näitama; paistma'
● soome kaava 'šabloon, vorm; eeskuju, juhis; näidis; plaan'; mrd 'vari, kuju; laip'
Aunuse karjala kuavu 'eeskuju, mall; laad, sort; märk, viit'
kaavik on kirjakeeles loodud tuletis, mis lähtub vanemast murdekeelest registreeritud pika esisilbivokaaliga tüvevarianti sisaldavast sõnast kaave 'tont, kummitus'. Eeskujuks on olnud ilmselt soome kaave 'kunstlikult valmistatud peibutuslind, linnukuju; kummitus, viirastus'. Vt ka kaval ja kavatsema.

kehv : kehva : kehva 'nigel, vilets; napp, vähene; vaene, varatu'
○ kirderanniku kehva, kehvä
? ← alggermaani *skeuχwa-, *skeuχa-
vanainglise scēoh 'arg, kartlik'
inglise shy 'kartlik; häbelik'
● vadja köühä, hrv tšeühä, tšöühä 'vaene; vilets'
soome köyhä 'vaene; napp'
isuri köühä 'vaene; vilets'
Aunuse karjala keühü, köühü 'vaene; vilets, lahja (maa)'
lüüdi ḱöuh 'vaene'
vepsa ḱöuh 'vilets, halb; vaene; vaevaline'
Germaani laenu on peetud kaheldavaks tähenduserinevuse tõttu.

kook2 : koogu : kooku 'puu, millel on konks otsas; konks'
◊ kookama
← alggermaani *χōka-
rootsi mrd hōk 'nurk, nukk'
inglise hook 'konks'
● liivi kūok 'konks'
vadja kookka '(kartuli)konks'
soome kuokka 'maakirves, kõblas'
isuri kookka '(kartuli)konks'
Aunuse karjala kuokku 'kõblas'
lüüdi kuok 'kõblas'
On ka arvatud, et läänemeresoome-permi tüvi, mille vasted on udmurdi kukč́o, kokan 'kõblas' ja komi kokan 'kõblas'.

kott2 : koti : kotti 'kinnine suletava suuga ese asjade transportimiseks v hoidmiseks'
← alggermaani *kuđđan
inglise van cod 'munandikott; kott; ümbrik'
rootsi kudde 'padi'; mrd 'hernekaun', mrd kodd 'munandikott'
islandi koddi 'padi'
● liivi kuoţ 'kott'
vadja kotti 'kott'
soome mrd kotti 'kott; munandikott; emakas; platsenta'
karjala hrv kotto 'kärjekann, kärg'

kube : kubeme : kubet 'kõhu alaosa ja reie vaheline piirkond'
← alggermaani *χupiz
gooti hups 'puus'
saksa Hüfte 'puus'
inglise hip 'puus'
● vadja kupõõ, kuvõ 'puus'
soome kuve 'puus, külg; kube'
isuri kuve 'külg'
karjala kuveh 'puus, külg'

kukk : kuke : kukke 'kanalise isaslind'
← alggermaani *kukkaz
vanaislandi kokr 'kukk'
inglise cock 'kukk'
● vadja kukko, kukkõ 'kukk'
soome kukko 'kukk'
isuri kukkoi 'kukk'
Aunuse karjala kukoi 'kukk'
lüüdi kukoi 'kukk'
vepsa kukoi 'kukk'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka kikas.

kuld : kulla : kulda 'keemiline element, helekollane läikiv pehme hästi töödeldav väärismetall (Au)'
← alggermaani *gulþa-
vanaislandi gull 'kuld'
gooti gulþ 'kuld'
saksa Gold 'kuld'
inglise gold 'kuld'
● liivi kūlda 'kuld'
vadja kulta 'kuld'
soome kulta 'kuld'
isuri kulda 'kuld'
Aunuse karjala kuldu 'kuld'
lüüdi kuld 'kuld'
vepsa kuld 'kuld'

kuningas : kuninga : kuningat 'mõnede monarhistlike riikide meessoost riigipea tiitel; seda kandev valitseja'
← alggermaani *kuninga-z
vanaülemsaksa kuning 'kuningas'
vanaislandi konungr 'kuningas'
rootsi konung 'kuningas'
saksa König 'kuningas'
inglise king 'kuningas'
● vadja kunikas 'kuningas'
soome kuningas 'kuningas'
isuri kunigas 'kuningas, tsaar'
Aunuse karjala kuńingas 'kuningas, tsaar'
lüüdi kuńingas 'kuningas, tsaar'
vepsa kunigaz 'kuningas, tsaar'

kõlbama : kõlvata : kõlban 'nõuetele vastav, millekski kohane olema'
← alggermaani *χelpan-
gooti hilpan 'aitama'
rootsi hjälpa 'aitama'
saksa helfen 'aitama'
inglise help 'aitama'
● liivi kõlbõ 'kõlvata, sobida'
vadja kõlvata 'kõlvata, sobida; tohtida'
soome kelvata 'kõlvata, sobida'
isuri kelvada 'kõlvata, sobida'
Aunuse karjala kelvata 'kõlvata, sobida'

lakkama : lakata : lakkan 'lõppema, järele jääma; lõpetama, järele jätma'
← soome lakata 'lakata, lõppeda, järele jääda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi on germaani laen, ← alggermaani *slakō(ja)n-, mille vaste on nt inglise slake 'vaikseks jääma, nõrgenema, lõtvuma'.

limpama : limbata : limpan 'lonkama'
? ← alggermaani *limpan-
keskülemsaksa limpfen 'lonkama'
inglise limp 'lonkama'
? ← alggermaani *slimbaz
vanaülemsaksa slimb 'viltune, längus'
? ← alggermaani *slimpan-
vanaislandi sleppa 'libisema; ära lipsama; äparduma'
vanarootsi slippa, sleppa 'libisema; kaduma'
● soome mrd limppa liitsõnas limppajalka 'x-jalgne, lonkav', limpata 'longata'
isuri klimbada 'longata'
Teise seisukoha järgi võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lompama, lämpama, murretes ka lumpama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi limpoḷ 'mees, kes lonkab' ja võib-olla ka läti mrd limbāt 'jooksma; lonkama'.

loovima : loovida : loovin 'vastu tuult edasijõudmiseks siksakitades purjetama; siksakitades, laveerides liikuma'
← alamsaksa lofen 'laeval kurssi muutma'
← hollandi loeven 'loovima'
Tõenäoliselt keskalamsaksa laenudest hilisem alamsaksa laen. Alamsaksa vaste on laenatud hollandi keelest. Eesti keelest on laenatud vadja loovia 'loovida (purjelaeva kohta)'. Laenatud on ka tüve rootsi või inglise vaste, luhvama.

luhvama : luhvata : luhvan 'purjekat tuulde pöörama; (purjeka kohta:) tuulde pöörduma'
← inglise luff 'luhvama'
← rootsi luffa 'püüdma loovides takistada teist purjekat mööda minemast'
Laenatud on ka tüve alamsaksa vaste, loovima.

luutma : luuta : luudan 'välistama, võimatuks tegema'
Tehistüvi 1920. aastate lõpust. Impulss-sõnad on võinud olla ladina excludere 'välja sulgema, välistama; takistama; eemaldama', inglise exlude 'välistama, kõrvaldama, eraldama; võimatuks tegema', prantsuse exclure 'välja heitma, kõrvaldama; välja arvama, välistama'.

nentima : nentida : nendin 'sedastama, konstateerima; täheldama; kinnitavalt lausuma'
1930. aastatel loodud tehistüvi, impulss-sõnad on võinud olla nõnda (murretes ka nenda) ning saksa nennen 'mainima; nime andma, hüüdma' ja inglise mention 'mainima, nimetama'.

olbama : olvata : olban 'tähelepanelikult jälgima, tähelepanekuid tegema'
◊ olvang
Tehistüvi 1920. aastatest. Impulss-sõnad on võinud olla saksa beobachten 'vaatlema, jälgima', prantsuse observer 'vaatlema, jälgima', inglise observe 'vaatlema, jälgima'.

pard : parra : parda van '(täis)habe'
? ← alggermaani *barđa-
saksa Bart 'habe, vurrud'
hollandi baard 'habe'
inglise beard 'habe'
? ← balti *bardā
leedu barzda 'habe'
läti bārda 'habe'
preisi bordus 'habe'
● vadja parta 'habe'
soome parta 'habe'
isuri parda 'habe'
Aunuse karjala pardu 'habe'
lüüdi bard 'habe'
vepsa bard 'habe'
Võimalikuks on peetud ka vanavene päritolu, ← tüvi, mille vaste on vene borodá 'habe'.

pars : parre : part 'üks kõrvu laotud lahtistest jämedatest lattidest rehetoa taladel'
● liivi parž 'pars'
vadja parsi 'pars'
soome parsi 'pars; latter, sulg, aedik'
isuri pars 'pars'
Aunuse karjala parzi 'palk, tala'
lüüdi parž 'palk, tala'
vepsa parź 'palk'
Võib olla balti laen, ← balti *spartis, mille vaste on leedu sparas 'tugi, tugipalk'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *barđa-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Bart 'habe', hollandi baard 'habe' ( pard), hollandi keeles ka baard 'vitstest kaitseehitis, -aed; vahesein'. See seletus on tähenduste tõttu ebakindel. Kolmanda võimalusena on tüve vasted veel mari pə̑rδə̑ž 'sein, müür', udmurdi bord(i̮) 'sein', komi (sten-)berd 'sein', mansi pārt '(sae)laud', lõunahandi pert '(sae)laud' (neid on peetud häälikulistel põhjustel ka ebakindlaks) ning tüvi võib olla vanem, indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *b^hr̥d^ho-, mille tütarkeelte vasted on nt inglise board 'laud, plaat; parras', rootsi bord 'parras' (tüve germaani vaste on laenatud sõnas parras). Eesti keelest on laenatud eestirootsi paṣṣ, päṣṣ, pars 'peenike latt rehetoa palkidel' ja baltisaksa Parsen 'pikad latid rehealuses'.

rikas : rikka : rikast 'varakas; midagi väärtuslikuks peetavat rohkelt sisaldav v omav; saagikas, viljakas; mitmekülgne, sisukas; külluslik'
← alggermaani *rīkja- 'võimas, vägev'
vanaislandi ríkr 'võimas, vägev'
saksa reich 'rikas; rikkalik, rohke'
inglise rich 'rikas; väärtuslik'
● liivi rikāz 'rikas'
vadja rikas 'rikas'
soome rikas 'rikas; rikkalik'
isuri rigas 'rikas'
Aunuse karjala rikas 'rikas'
lüüdi rikkahembaine͔ 'natuke rikkam'
Laenuallikas on tuletis tüvest, mille rootsi või alamsaksa vaste on hiljem samuti laenatud, riik.

roil- liitsõnades roilpuri 'väiksem raapuri', roilraa 'ülalpool praamraad paiknev raa purjeka mastis'
○ röil
← saksa Royal, Reul, Roil 'ülemine praampuri'
Saksa sõna on laenatud inglise keelest, ← inglise royal 'kuninglik, kuninga-; roilteng, ülemine praamteng, roilpuri' .

roim : roima : roima '(raske) kuritegu; veretöö, mõrv'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi, impulss-sõna on võinud olla inglise crime 'kuritegu, kuritegevus'.

saun : sauna : sauna 'köetav hoone v ruum higistamiseks, vihtlemiseks, pesemiseks, ka muuks otstarbeks'
? ← alggermaani *stakka-
vanaislandi stakkr 'kuhi, hunnik'
inglise stack 'kuhi, hunnik'
rootsi mrd stake, stäck 'kolle, tulease'
● liivi sōna 'saun'
vadja sauna 'saun'
soome sauna 'saun'
isuri sauna 'saun'
Aunuse karjala saunu 'saun'
saami suovdnji 'lumme kaevatud auk'
Laenatud võib olla ka germaani tüve skandinaavia vaste, taak. On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *sāpna- 'seebikoda'.

selve : selve : selvet 'iseteenindus'
Tehistüvi 1970. aastatest. Impulss-sõna on olnud inglise self, selves 'ise'.