[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kena : kena : kena 'meeldiva välimusega, nägus; meeldiva olemisega, vastutulelik, lahke; meeldiv, päris hea (olukorra, tegevuse, nähtuse vms kohta); üsna suur; imelik, naljakas, veider'
On oletatud, et germaani laen, ← tüve kaunis laenuallika mõni hilisem vaste (vrd vanaülemsaksa skōni 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane', vanafriisi skēne 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'). Otsest laenuallikat ei ole aga suudetud näidata. Eesti keelest on laenatud eestirootsi känat 'ilus, kena', vadja kena 'ilus, kena; sale, sihvakas; edev, keigarlik' ja isuri kena 'ilus, kena'; võib-olla ka liivi knaššist, knaššõ 'kenasti, ilusti' (? ← kenasti). Vt ka kentsakas.

kentsakas : kentsaka : kentsakat 'naljakas, veider; imelik, kummaline'
? ← rootsi skämtsam 'humoorikas, naljakas, naljatlev'
Laenu muganemisel on lisatud liide -kas. On ka arvatud, et sõnas on tüvi kena, millele on lisatud liitelaadne element -ts- või mis on kokku sulanud sõnaga antsakas.

kummaline : kummalise : kummalist 'ebatavaline, iseäralik, veider'
← soome kummallinen 'kummaline, imelik'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis kummitama tüvest. Vanemas murdekeeles esinev kummaline 'kumer, kaarjas' on tuletis tüvest kumm1.

pentsik : pentsiku : pentsikut 'veider; imelik'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et tuletis üldnimestunud isikunimest Pent, Bengt, Benedictus. Nt isuri keeles on nimi Pänttü arvatud tähendavat ka rumalat inimest. Eesti keelest on laenatud läti mrd pencīgs 'riiuhimuline', peņčīgs 'kummaline, imelik, veider'.

õud : õu : õudu 'hirmsa nähtuse põhjustatud erutusseisund'; mrd 'häbi; õudne, hirmus'
● soome outo 'tundmatu, võõras; kummaline, ebatavaline; imelik, veider'
Aunuse karjala oudo 'tundmatu, võõras'
Läänemeresoome tüvi.