[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaunis : kauni : kaunist 'esteetiliselt meeldiv, ilus; selge, päikesepaisteline, meeldiv; sisemiselt v sisult väärtuslik; õnnelik, meeltülendav vms; üsna suur v rohke; üsna (suurel määral), küllaltki'
← alggermaani *skauniz
gooti *skauns 'sarmikas, veetlev'
vanaülemsaksa skōni 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
saksa schön 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'
● vadja kaunis 'punane; ilus'
soome kaunis 'ilus'
isuri kaunis 'ilus (ilma kohta)'
Aunuse karjala kauniš 'ilus; selge (ilma kohta)'
lüüdi kauńiž 'ilus'
Laenatud võib olla ka mõni germaani tüve hilisem vaste, kena. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kanes 'üsna, päris'. Vt ka kann1, sulnis.

kena : kena : kena 'meeldiva välimusega, nägus; meeldiva olemisega, vastutulelik, lahke; meeldiv, päris hea (olukorra, tegevuse, nähtuse vms kohta); üsna suur; imelik, naljakas, veider'
On oletatud, et germaani laen, ← tüve kaunis laenuallika mõni hilisem vaste (vrd vanaülemsaksa skōni 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane', vanafriisi skēne 'ilus, kena; hea, tore, suurepärane'). Otsest laenuallikat ei ole aga suudetud näidata. Eesti keelest on laenatud eestirootsi känat 'ilus, kena', vadja kena 'ilus, kena; sale, sihvakas; edev, keigarlik' ja isuri kena 'ilus, kena'; võib-olla ka liivi knaššist, knaššõ 'kenasti, ilusti' (? ← kenasti). Vt ka kentsakas.

krann : kranni : kranni mrd 'korralik, puhas, viisakas'
← rootsi grann 'ilus, tore, kena'
Võib olla laenatud ka soome keele kaudu, ← soome mrd kranni 'kena, kaunis'.

käbe : käbeda : käbedat 'tragi, kärmas'
● vadja tšäpiä 'ilus, tore, kena'
soome mrd käpeä 'käbe, kärmas'
isuri käppiiä 'kaunis, kena'
karjala käpie 'käbe, kärmas, väle'
vepsa käb́ed 'ilus, hea; punane'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kräbe.

sõre : sõreda : sõredat 'hõre, harv; jäme, jämedateraline'
◊ sora-,sore
? ← indoeuroopa *ḱer-, *ḱoro-
saksa Hirse 'hirss'
leedu šerti 'toitma, söötma', šaras, pa-šaras 'loomatoit'
● vadja sorõa 'suur, jäme; sõre; jämedakoeline; harv'
soome sora 'kruus; kivikillustik'
isuri sorriia 'kare, jämedakoeline, jämedateraline, suur'
vepsa sorou 'kare, jäme; jämedalt jahvatatud'
? ersa śuro 'tera, vili'
? mokša śora 'tera'
On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, sama mis sõnas sorama. Mõnikord on arvatud, et tähenduses 'hõre, harv' on tegemist eri päritolu tüvega, mille vasted on soome sorea 'ilusa kehaehitusega, sihvakas, kena', isuri sorriia 'uhke, tore, hea välimusega' ja karjala sorie 'pikk ja sale; sirge ja väheste okstega (puu); selge; kena'. Vt ka hõre.